← Eesti

3-3-1-67-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-67-13

  1. november 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale akende vahetamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsus haldusasjas nr 311-2724 Aleksei Nikiforovi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Aleksei Nikiforovi kassatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuli
  7. a otsus asjas nr 3-11-2724 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Aleksei Nikiforov (kaebaja) esitas
  9. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Viru Vanglale (vastustaja) ettekirjutuse kambri akende vahetamiseks. Kaebuse kohaselt kasutatakse uutel akendel mattkilet, mis piirab loomuliku valguse juurdepääsu ja vähendab seega oluliselt valgust kambris. Kaebajal puudub võimalus vaadata kambriaknast välja.
  10. Vastustaja vastuses kaebusele paluti jätta see rahuldamata ja põhjendati akende vahetamist Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.18 tuginedes vajadusega piirata kartserikambrites viibivate isikute suhtlemist läbi akna teistes hoonetes viibivate isikutega ning ära hoida akende kahjustamist. Kambrid on piisavalt valgustatud ja vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kaebaja huvi aknast välja vaadata.
  11. Tartu Halduskohus jättis
  12. aprilli
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2724 kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole piirang vastuolus vangistuse täideviimise ees​märgiga ja sellega ei alandata kinnipeetava inimväärikust ega rikuta tema seadusest tulenevaid õigusi. Kohtule esitatud materjalid, sh kambri valgustatuse mõõtmise õiend, kinnitavad kambri piisavat valgustatust. Mattkile kasutamine akendel on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Olu​kord, kus kinnipeetav ei saa aknast vabalt välja vaadata, on ebameeldiv, kuid kuna tegemist on kartserikambriga, siis saab sellise piirangu mõju kesta vaid suhteliselt lühikest aega ja olla tingitud üksnes kinnipeetava enda õigusvastasest käitumisest, mistõttu ei koorma selle tagajärjed kinni​peetavat ülemääraselt. Puudub alus käsitada mattkile kasutamist õigusvastasena.
  14. A. Nikiforov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
  15. Tartu Ringkonnakohtu
  16. juuli
  17. a otsusega jäeti A. Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuses, vaideotsuses ja vastustaja vastuses kaebusele esitatud nõude rahuldamata jätmise põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et vaidlusaluses kambris viibival kinni peetaval isikul on võimalik käemärkide abil edastada aknast avaneva vaatevälja piires viibivatele teistele isikutele tähenduslikke sõnumeid ehk suhelda teiste isikutega. Kartserikambri aknale paigaldatud piimjas mattkile takistab kambris viibivatel isikutel kambrist väljaspool asuvate teiste kinnipeetavatega suhelda ja on seega eesmärgipärane. Samuti takistab mattkile tulenevalt selle struktuurist ja elastsusest akna purunemist. Mattkile tagab teatud ulatuses valguse pääsemise kambrisse ning kambris oleva kunstliku valgustuse tase ületab nõutud minimaalse taseme. Kartseri​kambri piisav valgustatus on seega tagatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited kartserikaristuse lubatust pikema kestuse osas tuleb jätta tähelepanuta, sest vastavale asjaolule ei ole kaebaja eelnevas kohtumenetluses tuginenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses palub A. Nikiforov ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud asjakohaselt põhjendanud, miks mattkile kasutamine on vajalik. Tegemist ei ole proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku tagamiseks. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti arvestamata ka seisukoha kartserikaristuse lubatust pikema kestuse kohta.
  19. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Haldusasja menetlemisel ei ole kohtud rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaal​õigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Tartu Ringkonnakohtu
  21. detsembri
  22. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2724 määrati, et asi vaadatakse läbi lihtmenetluses kohtukoosseisus M. Lokk, E. Vene, M. Ernits. Tartu Ringkonnakohtu
  23. juuli
  24. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2724 on teinud kohtukoosseis M. Lokk, M. Kartau ja M. Ernits. Seega on kohtukoosseis apellatsioonimenetluse kestel muutunud.
  25. HKMS § 11 lg 5 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.
  26. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et koosseisu moodustamise kord on üks kohtu erapooletuse tagatisi ning menetlusnormi rikkumine koosseisu muutmisel seab kahtluse alla kohtu ja õigusemõistmise objektiivse erapooletuse. Kohtukoosseisu muutumise korra täitmiseks ei ole piisav üksnes kohtunike asendamise graafiku märkimine tööjaotusplaani. Olulisteks tingimusteks on menetlusosaliste teavitamine ja vastavat teavet kandva dokumendi kajastamine toimikus, et kõrgema astme kohtul oleks võimalik kohtukoosseisu määramise õiguspärasust kontrollida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  27. oktoobri
  28. a otsus asjas nr 3-3-1-38-10 ja
  29. novembri
  30. a otsus asjas nr 3-3-1-58-13). Eelmärgitud rikkumine on käsitatav menetlus​normide olulise rikkumisena ka kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse korral, sest võib mõjutada asja läbivaatamise tulemust.
  31. Kuna käesoleva asja kohtumaterjalidest puuduvad menetlusdokumendid, millest nähtuks kohtu​koosseisu muutmise õiguslik ja faktiline alus, sh muutmise aeg ja põhjus, ning menetlusosalisi pole koosseisu muutumisest teavitatud, siis tuleb HKMS § 230 lg 2 ja HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel Tartu Ringkonnakohtu
  32. juuli
  33. a otsus asjas nr 3-11-2724 tühistada ja saata asi uueks läbi​vaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium ei võta seisukohta menetluskulude jagamise osas, sest asi saadetakse uueks läbivaatamiseks. Kautsjoni tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.