← Eesti

3-2-1-151-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-151-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. november
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Kohtuasi AS-i Alta Foods pankrotihalduri Maire Arm hagi OÜ Dalton Eesti vastu nõude loovutuse lepingu kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-37395 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Dalton Eesti kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja AS-i Alta Foods pankrotihaldur Maire Arm, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja OÜ Dalton Eesti (registrist kustutatud), esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Asja läbivaatamise kuupäev
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Lükata asja läbivaatamine edasi.
  8. Riigikohus annab AS-i Alta Foods pankrotihaldurile Maire Armile võimaluse esitada 30 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamist taotlus registripidajale OÜ Dalton Eesti likvideerimiseks. Esitada Riigikohtule selle taotluse ärakiri. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. AS-i Alta Foods pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas
  10. augustil 2010 Harju Maakohtule OÜ Dalton Eesti (kostja) vastu hagi, milles palus kehtetuks tunnistada kostja, AS-i Alta Foods (pankrotis), Alta Capital Partners S.C.A SICAR (ACP SCA) ja SIA Alta Capital Partners (SIA ACP) sõlmitud nõude loovutamise leping, millega AS Alta Foods (pankrotis) loovutas kostjale 3 000 000 euro ja lisanduva viivise nõudeõiguse AS-i Luterma vastu.
  11. Harju Maakohus lubas
  12. detsembri
  13. a määrusega hagejana üldõigusjärgluse korras menetlusse astuda AS-i Alta Foods pankrotihaldur Maire Armil.
  14. Harju Maakohus rahuldas
  15. jaanuari
  16. a otsusega hagi.
  17. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  18. mai
  19. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  20. Kostja esitas
  21. juunil 2013 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  22. Kostja kustutati
  23. juulil 2013 äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.
  24. Hageja leiab, et kuigi kostja on lõppenud õigusjärgluseta, ei ole erandlike asjaolude tõttu praeguses asjas menetluse lõpetamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel põhjendatud. Seda, et erandlikel asjaoludel ei tingi asjas pooleks oleva juriidilise isiku õigusjärglaseta lõppemine menetluse lõpetamist, on leidnud ka Riigikohus (nt
  25. detsembri
  26. a lahend asjas nr 3-2-1-137-12, p 15;
  27. oktoobri
  28. a lahend asjas nr 3-2-1-96-05, p 12). Praeguses asjas on erandlikuks asjaoluks see, et hagejal on õiguslik huvi lepingu kehtetuks tunnistamiseks sõltumata kostja lõppemisest. Juhul kui asja menetlus lõpetatakse ei ole hagejal tõhusat õiguskaitsevahendit enda huvide kaitseks. Kostja kassatsioonkaebus tuleks kostja lõppemise tõttu tagastada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis välistavad TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetluse lõpetamise. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on Riigikohus leidnud, et erandina on registrist kustutatud ühingul õigus vaidlustada enda registrist kustutamist. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kuna kostja lõppes õigusjärgluseta, on täidetud TsMS § 428 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks.
  30. Kolleegium leiab siiski, et praeguses asjas oleks menetluse kohene lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel ennatlik. Nimelt ei pruugi kostja äriregistrist kustutamine olla lõplik. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 võimaldab registripidajal otsustada äriregistrist kustutatud äriühingu likvideerimise, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Praegusel juhul on kostjal olemas vara (vaidlusalune nõue, mille loovutamist kostjale soovib hageja hagiga kehtetuks tunnistada). Seega võib olla täidetud eeldus ÄS § 60 lg 5 kohaldamiseks. Seetõttu annab kolleegium hagejale võimaluse registripidajale vastava taotluse esitamiseks. Kui hageja taotluse esitab, tuleb tal Riigikohtule esitada taotluse ärakiri. Kui hageja talle antud tähtaja jooksul taotlust ei esita, tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada ja alama astme kohtu lahendid TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada. Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.