RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 54lg-s 1 sätestatud nõudeid.

Kuna J. Kaver teadis hankelepingu allkirjastamisel, et ta eirab riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, pani ta rikkumised toime otsese tahtlusega. 2. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitas kaebuse J. Kaveri kaitsja vandeadvokaat Alar Urm, kes taotles karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. Kuna hankijaks oli Võru linn, polnud J. Kaver kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korda järgima. Eeltoodust nähtuvalt karistati J. Kaverit alusetult. VAKO otsuse resolutsiooni kohaselt tunnistati kehtetuks üksnes ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine, mistõttu hankelepingut allkirjastades täitis J. Kaver kehtivat linnavalitsuse korraldust. Ka jättis kohtuväline menetleja tähelepanuta, et ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise alus oli ilmne ja ühispakkujate eesmärgiks ei olnud Võru Linnavalitsuse korralduse nr 395 vaidlustamisel hankelepingu sõlmimine, vaid kahju hüvitamine. Samuti on alusetu etteheide RHS §

§ 54

lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise kohta, sest Võru Linnavalitsus kontrollis enne

1. oktoobri
2. a korralduse nr 395 tegemist kõikide pakkujate kvalifikatsiooni, kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud hankemenetluse korraga.
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja karistusotsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kaebus rahuldati. Kokkuvõtlikult olid maakohtu põhjendused järgmised. 3.
6. Väärteoprotokollis pole J. Kaverile etteheidetavat tegu nõuetekohaselt kirjeldatud. Selles on märgitud asjaolu, et J. Kaver allkirjastas hankelepingu, kuid üksnes see ei vasta RHS § 111 lg 3 p 3 koosseisule. 3.
7. RHS § 111 lg 3 p 3 koosseisu sisustavad vaid need riigihangete seaduses sätestatud nõuded, mis on seotud hankelepingu sõlmimise või muutmisega (s.o RHS §-d 69 ja 691). Kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt toob ebaseadusliku hankelepingu sõlmimise kaasa ka teiste hankemenetluse reeglite rikkumine, on ekslik. 3.
8. Tulenevalt RHS § 10 lg 1 p-st 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 p-dest 1 ja 2 pidi riigihangete seaduses sätestatud korda järgima Võru Linnavalitsus, mitte J. Kaver. Hankemenetluse korraldas komisjon, kuhu kuulusid abilinnapea, linnamajanduse osakonna juhataja ja jurist-nõunik, ning pakkujate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine oli selle komisjoni ülesanne. J. Kaver ei saanud komisjoni töösse sekkuda ega riigihangete seaduses sätestatud korra järgimist tagada. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest kontrolliti ühispakkujate kvalifikatsiooni ja leiti, et ühispakkujad ei vasta hanketingimustele. VAKO otsusest ei tulenenud kohustust hinnata ühispakkujate kvalifikatsiooni uuesti. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9. Tartu Maakohtu
10. veebruari
11. a otsuse peale esitas kassatsiooni Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Kristel Mesilane, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja karistusotsuse jõustamist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.
12. Riigihangete seaduse § 4 lg 2 kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes riigihangete seaduses sätestatud tingimustel ja korras. RHS § 111 lg 3 p 3 näeb ette karistuse hankelepingu sõlmimise või muutmise eest riigihangete seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Kuna hankelepingu sõlmimine saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui on läbitud kõik riigihanke menetluse kohustuslikud etapid, on hankelepingu sõlmimine ebaseaduslik mistahes hankemenetluse nõuete rikkumise korral. Arvestades, et praeguses asjas ei tehtud enne hankelepingu sõlmimist uut otsust ühispakkujate kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta ega teavitatud ühispakkujaid kvalifikatsiooni kontrollimise tulemustest, rikuti RHS §

§ 54lg-s 1 sätestatud nõudeid ning sellega täideti RHS § 111 lg 3 p 3 koosseis.

4.

1. Riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on võimalik karistada ka juriidilisest isikust hankija organi liikmeid, juhtivtöötajaid ja pädevaid esindajaid. Vastasel juhul oleks välistatud ka juriidilistest isikutest hankijate vastutusele võtmine. 4.
2. Võru Linnavalitsuse juhina oli J. Kaver kohustatud tagama RHS §

§ 54lg-s 1 sätestatud nõuete järgimise Võru Linnavalitsuse poolt.

Kuna VAKO otsusega tunnistati Võru Linnavalitsuse

1. oktoobri
2. a korraldus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise osas kehtetuks, kujunes olukord, kus hankijal oli tegemata otsus ühe pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Seetõttu pidi linnavalitsus tulenevalt RHS § 39 lg-st 6 ühispakkujate kvalifitseerimise üle uuesti otsustama. Olukorras, kus linnavalitsuse korraldus oli ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise osas tühistatud, pidi J. Kaver esitama selle küsimuse uuesti linnavalitsuse istungile arutamiseks. Olles teadlik, et hankijal on täitmata RHS §-des 39 ja 54 sätestatud nõuded, pani J. Kaver hankelepingu sõlmimisega toime RHS § 111 lg 3 p-s 3 sätestatud väärteo.
3. Kassatsioonile esitas vastuse J. Kaveri kaitsja A. Urm, kelle hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
4. Riigihangete seaduse § 111 lg 3 p 3 järgi saab isiku võtta vastutusele üksnes selliste riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumiste eest, mis tõid kaasa või võisid kaasa tuua ebaõige lõpptulemuse, s.o hankelepingu sõlmimise isikuga, kes poleks saanud hankemenetluse korrektsel korraldamisel edukaks osutuda. Kuna praeguses asjas oli otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise kohta sisuliselt õige, poleks uue kvalifitseerimata jätmise teate saatmine ühispakkujatele muutnud riigihanke lõpptulemust − Võru Linnavalitsus oleks sõlminud hankelepingu ikkagi AS-iga Veolia Keskkonnateenused. 5.
5. Riigihanke eest vastutavaks isikuks oli Võru Linnavalitsuses määratud R. Aim. Kuna J. Kaver ei olnud kohustatud tagama kogu riigihanke korraldamise õiguspärasust, oleks tema karistamine RHS § 111 lg 3 p 3 järgi alusetu. Kohtuväline menetleja ei ole arusaadavalt selgitanud, miks tuleb ühispakkujate kvalifitseerimise kohta tehtud otsusest teavitamata jätmise eest vastutusele võtta just J. Kaver. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigihangete seaduse § 111 lg 3 p 3 näeb ette karistuse hankelepingu sõlmimise või muutmise eest riigihangete seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et RHS § 111 lg 3 p 3 koosseisu esimest alternatiivi sisustavad riigihangete seaduses sätestatud kõikide nõuete rikkumised, ja märgib järgmist. RHS § 4 lg 1 kohaselt on hankeleping riigihanke tulemusena ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Arvestades eeltoodut, seisneb hankelepingu sõlmimine hankija jaoks ühele esitatud pakkumustest nõustumuse andmises ega hõlma sellele eelnevaid hankemenetluse toiminguid. Seega saab isikut RHS § 111 lg 3 p 3 esimese alternatiivi alusel karistada üksnes nõustumuse andmise etapil toimepandud rikkumiste eest. Nii on RHS § 111 lg 3 p 3 objektiivne koosseis täidetud näiteks juhtudel, kui nõustumus hankelepingu sõlmimiseks antakse pakkujale, kelle pakkumust ei tunnustatud edukaks, kui hankelepingut ei sõlmita hanketeates või hankedokumentides sätestatud tingimustel või kui hankeleping sõlmitakse enne RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja möödumist. Ümbersõnastatuna sätestab RHS § 111 lg 3 p 3 esimene alternatiiv karistuse hankelepingu sõlmimise nõuete rikkumise eest.
7. Ülalkirjeldatud tõlgendust toetab asjaolu, et kuni
8. detsembrini 2010 kehtinud RHS § 111 lg 1 sätestas väärteokaristuse riigihanke korraldamise nõuete rikkumise eest, mida polnud sama paragrahvi
9. lõikes nimetatud. Alates
10. jaanuarist 2011 on RHS § 111 lg 1 kehtetu. Nähtuvalt riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 860 SE seletuskirjast leiti, et riigihangete seaduses on võimalik eristada selliseid nõudeid, mille täitmist on vältimatult vajalik tagada üksnes väärteonormi kehtestamisega, ja arvati, et RHS § 111 lg 1 tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. Juhul, kui nõustuda kassaatoriga, et RHS § 111 lg 3 p 3 annab aluse karistada isikut riigihangete seaduses sätestatud kõikide nõuete rikkumise eest, kattuksid RHS § 111 lg 3 p 3 ja kuni
11. detsembrini 2010 kehtinud RHS § 111 lg 1 rakendusalad. Selline tulemus oleks aga selges vastuolus seadusandja tahtega.
12. Praeguses asjas leiab kassaator, et J. Kaverit tuleb karistada RHS § 111 lg 3 p 3 järgi RHS §

§ 54lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest.

RHS § 39 lg 6 sätestab, et hankija teeb pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ja RHS § 54 lg 1 kohaselt esitab hankija pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsusest. Kuna nimetatud nõuded reguleerivad hankelepingu sõlmimisele eelnevat hankemenetluse osa, pole nende rikkumine käesoleva otsuse punktides 6-7 toodud põhjendustel RHS § 111 lg 3 p 3 järgi karistatav. Pidades silmas, et praeguses asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus ei osuta hankelepingu sõlmimise nõuete rikkumisele, lõpetas maakohus väärteomenetluse J. Kaveri suhtes põhjendatult. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse resolutiivosa jätta muutmata. Samas piirab maakohtu seisukoht, mille kohaselt sisustavad RHS § 111 lg 3 p 3 koosseisu üksnes RHS §-des 69 ja 691 loetletud nõuded, põhjendamatult RHS § 111 lg 3 p 3 rakendusala, mistõttu kohtu põhjendused kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise osas tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

1. Seoses juriidilisest isikust hankija esindaja vastutusele võtmisega riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest selgitab kolleegium järgmist. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 3 ei kohaldata KarS §s 14 sätestatut riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet, välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse nii karistusseadustiku eriosas kui ka muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks (KarS § 1 lg 1). Seetõttu kohalduvad KarS § 14 sätted ka riigihangete seaduses sätestatud väärtegude eest karistamisel. RHS § 10 lg 1, mis määratleb hankijana riigihangete seaduses sätestatud korda järgima kohustatud isikud ja asutused (ning selle p 2, mille kohaselt on hankijaks kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus), ei piira vastutust süüteomenetluses, vaid määrab kindlaks subjektide kohustusi hankemenetluses.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendab maakohtu otsuse põhjendused Rahandusministeeriumi
5. novembri
6. a otsuse tühistamise ja J. Kaveri suhtes väärteomenetluse lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 6-8 märgitud põhjendustega. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris