RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-77-12 Määruse kuupäev Tartu, 4. juuni 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Kohtuasi Karin Kiisa av

§ 72

lg 5 alusel nõude, milles nõutakse dokumentidega tutvumiseks vajaliku tahteavalduse andmist või õigust nõuda dokumentidega tutvumist üksi. Sellise hagi esitamise korral saab esialgse õiguskaitse korras taotleda osaühingu dokumentide esitamist ja/või osaühingu tegevuse kohta teabe andmist. Mõistlik on ka käimasolevas ühisvara jagamise menetluses ühise omandi likvideerimine osa jätmisega ühele või teisele ühisomanikule (abikaasale) koos teisele poolele rahalise hüvitise määramisega. VÕS § 1015 ei ole ÄS § 166 alusel äriühingu juhatuselt dokumentidega tutvumise nõudele kohaldatav, kuna viimane on esimese suhtes erinorm. Menetluskulude väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada, sest TsMS § 173 lg 1 järgi peab kohus määrama kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, mitte hüvitatava menetluskulu rahalise suuruse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse, v.a osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas, ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta ei nõustu avaldaja määruskaebuse väidetega selle kohta, et kui avaldaja eesmärke arvestades ei ole võimalik avaldust rahuldada ilma A. Kiisata, tulnuks A. Kiisa puudutatud isikuna menetlusse kaasata, et oleks võimalik tema tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et ÄS § 165 lg 1 järgi ei ole avaldajal teisest ühisomanikust sõltumatut õigust tutvuda osaühingu dokumentidega ja saada teavet olukorras, kus teine ühisomanik pahauskselt sellest keeldub. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja saab nõude esitada AÕS §

§ 72lg 5 järgi hagimenetluses.

ÄS § 166 lg 3 järgi saab kohustada osaühingut dokumentidega tutvumist võimaldama ja teavet andma hagita menetluses. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja käsitus selle kohta, et ta ei esitanud kohtule avaldust pärast ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Avaldaja selgitas, et ta nõudis puudutatud isikult teavet küll

1. septembri
2. a kirjas, kuid oluline on kirja kättesaamise, mitte saatmise päev. Asjas tuleb lugeda, et puudutatud isik sai kirja kätte
3. oktoobril 2010, s.o hiljemalt kolme nädala jooksul alates kirja saatmisest, sest puudutatud isik ei läinud erinevatel aadressidel saadetud kirjale postiasutusse järele.
4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. A. Kiisat ei tule menetlusse puudutatud isikuna kaasata. Osa ühisomanike vaidlusi ei saa läbi vaadata hagita menetluses. Ringkonnakohus kohaldas õigesti ÄS § 165 lg-t
5. Avaldaja esitas avalduse hilinenult. Avaldaja õigused ei ole jäetud kaitseta, sest küsimus lahendatakse avaldaja ja A. Kiisa ühisvara jagamise menetluses, kus tuvastatakse osaühingu osa väärtus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
7. Kohtud asusid seisukohale, et avaldus tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki. Kohtute arvates ei ole avaldajal võimalik soovitud eesmärki saavutada seetõttu, et osa ühisomanikuna esitas ta avalduse üksi, kuigi osa ühisomanikud saavad teostada osaga seotud õigusi, sh nõuda osaühingu dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet üksnes ühiselt. Kolleegium selle käsitusega ei nõustu.
8. Asjas esitatud asjaolude kohaselt soovis avaldaja osaühingu osa ühisomanikuna tutvuda osaühingu dokumentidega ja saada osaühingu tegevuse kohta teavet. Avaldaja väitel kuulub osaühingu osa abikaasade ühisvara hulka ning osaühingu juhatuse liikmeks on avaldaja lahutatud abikaasa, kes on ühtlasi ka osa ühisomanik ning kes avaldaja hinnangul võib olla tegutsenud osaühingu huvide vastaselt.
9. Kuna osaühingu osa kuulub esitatud asjaolude järgi abikaasade ühisvara hulka, siis on iseenesest õige, et abikaasad saavad teostada osast tulenevaid õigusi varaühisuse suhtest tulenevalt üldjuhul üksnes ühiselt. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara ühise valitsemise korral võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada varaga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lausel järgi üldjuhul samuti üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, saavad nad selles kokku leppida abieluvaralepingus. PKS § 28 lg 2 järgi võivad abikaasad anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Sellisel juhul on abikaasal, kellele on antud ühisvara valitsemise ainuõigus, PKS § 30 lg 1 järgi õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus sätestatud piiranguid, ning pidada ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Seega juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt.
10. Eeltoodu kehtib ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa kohta. Lisaks tuleneb ka ÄS § 165 lg 1 esimesest lausest, et osa ühisomanikud võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Kolleegium asus viidatud sätte ja enne
11. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel seisukohale, et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku, kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt (Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 28-29). Kolleegiumi arvates saab sellisele seisukohale asuda ka kehtiva perekonnaseaduse järgi. Seega juhul, kui osaühing teab, et osa kuulub abikaasade ühisvara hulka, peavad abikaasad üldjuhul teostama osast tulenevaid õigusi ühiselt.
14. Ülalmärgitu ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et abikaasad saavad ka osaühingu dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet nõuda osaühingult või kohtu kaudu üksnes ühiselt. Osanikel on ÄS § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda dokumentidega tutvuda, nõuda ÄS § 166 lg 3 järgi, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kuigi ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üldjuhul üksnes ühiselt, kuulub kolleegiumi arvates ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koorma see kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut.
15. Kuna ülaltoodu kohaselt on osa ühisomanikul õigus nõuda osaühingult teavet ka üksi, asusid kohtud vääralt seisukohale, et avaldajal ei ole võimalik avaldusega soovitud eesmärki saavutada. Neil põhjendustel on väär ka ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta, kui ta nõuab TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS §

§ 72lg 5 alusel abikaasalt dokumentidega tutvumiseks vajaliku tahteavalduse andmist.

1. Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul ülalmärgitud põhjendusi arvestada. Samuti tuleb maakohtul uuesti hinnata, kas avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides.
2. Iseenesest on õige kohtute arusaam, et ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kolleegiumi arvates on viidatud sätte mõtteks suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, tuleb osanikul võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui osanik laseb ÄS § 116 lg-s 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole.
3. Praeguses asjas asusid kohtud seisukohale, et avaldus on esitatud pärast ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist. Seejuures lugesid kohtud tähtaja kulgemise alguseks päeva, mil avaldaja saatis osaühingule teabenõude, ning jätsid tähelepanuta avaldaja väited selle kohta, et selles sättes nimetatud tähtaeg hakkab kulgema päeval, mil osaühing saab osanikult teabenõude, mitte päeval, mil osanik postitab vastava nõude. Kolleegium juhib tähelepanu, et ÄS § 166 lg 3 järgi tuleb avaldus esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus ei ole teabenõudele vastanud. Viimasel juhul hakkab tähtaeg kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, s.o teeb osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud, ning eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus TsÜS § 69 lg 4 järgi õigel ajal kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigel ajal asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Seega saab lugeda ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks päeva, mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69 järgi kättesaaduks. Asja menetlusse võtmisel tuleb maakohtul ülalmärgitut arvestades uuesti tuvastada, kas avaldus esitati tähtaegselt.
4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon avaldajale. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve