← Eesti

3-2-1-126-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-126-13 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. november
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaühingu Lonket (likvideerimisel) hagi Veeru tn. 6 Korteriühistu vastu 52 994 euro 32 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-25771 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veeru tn. 6 Korteriühistu kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus 50 061 eurot 24 senti Hageja osaühing Lonket (likvideerimisel) (registrikood 10029022), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja Veeru tn. 6 Korteriühistu (registrikood 80133620), esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski Asja läbivaatamise kuupäev
  5. oktoober 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-25771 ja Harju Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus samas tsiviilasjas. Saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  11. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  12. Tagastada Veeru tn. 6 Korteriühistule kassatsioonkaebuselt
  13. juulil 2013 tasutud kautsjon 403 (nelisada kolm) eurot 72 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Osaühing Lonket (likvideerimisel) (hageja) esitas
  15. juulil 2007 Harju Maakohtule hagiavalduse Veeru tn. 6 Korteriühistu (kostja) vastu 631 686 krooni 36 sendi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  16. juunil 2006 töövõtulepingu (leping) Maardus Veeru 6 asuva elamu (elamu) katuse remondiks. Lepingu sõlmimise aluseks olid hageja kui töövõtja esitatud kalkulatsioonid. Remonttööd pidid algama
  17. juunil 2006 ja tööd tuli üle anda
  18. augustiks
  19. Lepingu järgi oli remonttööde maksumuseks 681 686 krooni 36 senti koos käibemaksuga. Lepingu ps 15.2.1 leppisid pooled kokku viivises 0,05% tasumisega viivitamisel tasumisele kuuluvast summast. Lepingu p 4.1.1 alusel esitas hageja kostjale
  20. juunil 2006 arve 204 505 krooni 90 sendi saamiseks. Kostja tasus sellest üksnes 50 000 krooni. Hageja ostis vajamineva ehitusmaterjali ning rentis tööde tegemiseks vajaliku tehnika 334 832 krooni 40 sendi eest. Hageja esitas kostjale liftišahtides tehtud tööde kohta
  21. juulil 2006 arved 101 316 krooni 25 sendi saamiseks ning see summa tuli tasuda lepingu p 1.5.2 järgi viie päeva jooksul arve saamisest. Need arved on senini tasumata. Katuse remondi eest esitas hageja
  22. juulil 2006 kostjale arve 344 670 krooni 97 sendi saamiseks ja
  23. augustil 2006 arve 225 972 krooni 40 sendi saamiseks. Kokku on kostjal tasumata hagejale 631 686 krooni 36 senti. Hageja saatis
  24. detsembril 2006 kostjale tähitud kirjaga teate, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja sellele ei reageerinud. Hageja palus kostjalt välja nõuda lepingu alusel tehtud tööde eest võla 631 686 krooni 36 senti ning viivise
  25. juuli 2007 seisuga 142 041 krooni 58 senti.
  26. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejaga sõlmis lepingu kostja juhatuse liige N. Maršalova, kellel ei olnud õigust kostja nimel lepingut sõlmida, sest Harju Maakohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-06-1013 tuvastati kostja
  27. jaanuari
  28. a üldkoosoleku otsuse tühisus, kus N. Maršalova oli valitud kostja juhatuse liikmeks. Kostja praegused juhatuse liikmed ei ole näinud töövõtulepingut, akte ega arveid. Hagiavalduses kirjeldatud tööd ei olnud kvaliteetsed. Kostja ei ole töid vastu võtnud, mistõttu ei pea ta esitatud arveid tasuma. Kostja taganes lepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel ning tegi hagejale hinna alandamise avalduse, millega alandas tööde hinda 681 686 krooni 36 sendi ehk 43 567 euro 70 sendi võrra ja tasaarvestas oma nõude hageja põhinõudega 631 686 krooni 36 senti ehk 40 372 eurot 12 senti. Sellest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale kahju 50 000 krooni ehk 3195 eurot 59 senti.
  29. Harju Maakohus rahuldas
  30. oktoobri
  31. a otsusega hagi ca 94% ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 39 593 eurot 3 senti ja viivise 10 468 eurot 21 senti, kokku 50 061 eurot 24 senti. Maakohus jättis menetluskuludest 94% kostja ja 6% hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohustus hageja lepingu p 1.2.1 järgi tegema elamus erinevaid ehitustöid. Hageja nimel kirjutas lepingule alla juhatuse liige N. Lapotko ja kostja nimel juhatuse liige N. Maršalova. Viimane oli kostja registrikaardi väljatrükkide kohaselt kostja juhatuse liige
  32. veebruarist 2006 kuni
  33. augustini
  34. Tema esindusõigust ei olnud registri andmetel piiratud. Asjaolu, et Harju Maakohtu otsusega tuvastati kostja
  35. jaanuari 2006 üldkoosoleku otsuse tühisus, ei mõjuta lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 34 lg-te 1 ja 3 ning äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi tuleneb hageja suhtes N. Maršalova esindusõigus äriregistri kannetest. Tööde lõpetamise tähtaega lepingus kokku ei lepitud, kuid see nähtub tööde kalendrist, mille järgi töid alustati
  36. juunil 2006 ning lõpetamise ajaks oli ette nähtud
  37. august
  38. Hageja alustas tööde tegemist
  39. juunil
  41. augusti 2006 seisuga oli enamik töid tehtud – paigaldamata jäid mõned liftišahtide seinaplekid põhjusel, et kostja sulges sellel päeval juurdepääsu objektile. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Hageja andis
  42. detsembri
  43. a kirjast nähtuvalt kostjale arvete tasumiseks täiendava tähtaja
  44. detsembrini
  45. Kostja esindajad akte ei allkirjastanud, tehtud töid vastu ei võtnud ega kirjalikku motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta hagejale ei esitanud. Tunnistaja S. Prokošini ütlustega on tõendatud aktide ja arvete saamine hageja esindajalt N. Lapotkolt ning nende üleandmine N. Maršalovale, kuna juhatuse liikmete vahelise kokkuleppe kohaselt pidi dokumendid allkirjastama ja arved tasuma N. Maršalova. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt avaldas N. Maršalova talle, et katusetööd ei ole tehtud kvaliteetselt ja esinevad läbijooksud ning arved tasutakse, kui kõik tööd on tehtud. Tunnistajate N. Maršalova, O. Kofanova ja O. Volkovi ütlustega on tõendatud, et tehtud tööde puudused ilmnesid
  46. aasta augustis, mil hageja paigaldatud katusekate laskis vihmaga kohati läbi sademevett, mis rikkus peamiselt seitsmenda korruse, aga ka viienda ja kolmanda korruse kortereid, ning tugev tuul tõmbas ära osa katuse plekist, mis kukkus sõidukile. Kirjalike tõendite ja tunnistaja S. Prokošini ütlustega luges maakohus tõendatuks, et kostja on hagejale küll VÕS § 644 lg 1 kohaselt katusel esinevatest sademevee läbijooksudest teatanud, kuid kostja ei ole määranud hagejale VÕS § 646 lg-s 1 ja lepingu p-s 5.5 sätestatud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja tellimusel
  47. aasta novembris koostatud OÜ Ehitusekspertiisibüroo ehitusinsener-eksperdi E. Eina arvamusest nähtub, et hageja tegi katuse ja liftišahtide seinte renoveerimisel järgmised põhivead: asuti renoveerima projektita ja omamata vastavaid kogemusi; uut soojustuskatet ei kinnitatud korralikult komplekspaneelidega; vana katusekatet läbivaid kinnitusavasid ei isoleeritud; ehitamise ajal ei kaetud tööfronti vihmade eest; ei arvestatud komplekspaneelide omapära, pole suletud külma õhu tungimine uue paigaldatud soojustuskihi alla, mistõttu soojustus ei täida oma otstarvet; puuduvad põhilised ehituse dokumendid, nagu ehituspäevik ja tehtud tööde aktid; kõrghoone seina plekk-katete paigaldamiseks paigaldati nõrgad plekkroovitised; plekkroovitiste kinnitus liftišahtide seinte r/b paneelidega oli nõrk, roovitus oli liiga harv, seina plekk-katted olid omavahel kinnitamata. Ekspert tuvastas sademevee läbijooksust tingitud kahjud korterites 43, 45, 49 ning
  48. Korteri 95 laes oli vesi elektriühenduskarbis, kuna vesi jooksis elektriinstallatsiooni, karpidesse ja lülititesse, siis olid korterid elektrita ja sinna viidi vool ajutiselt uute elektrijuhtmetega. Hageja väitel ei teatanud kostja talle ekspertiisi tegemisest ega tutvustanud talle eksperdiarvamust. Ekspertiisist sai ta teada alles
  49. oktoobril 2007 kohtuvaidluse käigus. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja tellimusel
  50. aasta juunikuus koostatud Ehitusekspertiisibüroo ehitusinsener-eksperdi V. Krünbergi arvamusest nähtuvalt vastasid tööd töövõtulepingule, puudusena tõi ekspert esile, et kivivilla tuulutussooni ühendav tuulutuse peakanal, millele on paigaldatud alarõhu tuulutid, on jäetud sisse lõikamata ning tuulutuse peakanal tuleb sisse lõigata. Eksperdi hinnangust nähtuvalt oli viilkatuse ehituse tõttu selleks ajaks liftišahtide vooderdatud profiilplekk maha võetud, alles oli vaid osaliselt voodripleki metallkarkass, milles olid näha paigaldatud profiilpleki kinnitusaugud. Eksperdi hinnangul oli viilkatuse ehituse tõttu kahjustatud ka hageja paigaldatud katusekatet.
  51. aasta aprillis kohtu tellitud ekspertiisi teinud OÜ Esten eksperdi E. Sepa hinnangust nähtub, et hageja tegi tööd töövõtulepingus kokkulepitud mahus ja eelarve piires, kuid tehtud tööd ei vasta ehitusnormidele ja heale ehitustavale ning tuleb täielikult ümber teha. Töö ei vastanud tavaliselt nõutavale kvaliteedile. Töö tulemusena vohab korterites hallitus. Hilisemad ümberehitused ei vasta nõuetele. Eksperdi kohtus antud ütlustest nähtuvalt oleks märgunud katusekate tulnud sõltumata viilkatuse ehitamisest eemaldada. Eeltoodud tõenditega on maakohtu arvates tõendatud, et hageja töö ei vastanud lepingule kvaliteedi osas, katusekattes esinesid sademevee läbijooksud ja tehtud töö oleks tulnud parandada või teha täielikult või osaliselt uuesti. Samuti on tõendatud, et kostja ei andnud hagejale tööde parandamiseks või ümbertegemiseks tähtaega ega lubanud hagejat pärast
  52. augustit 2006 enam katusele töid jätkama minna. Kostja esitas
  53. septembril 2011 ja
  54. märtsil 2012 hagejale hinna alandamise avaldused ja
  55. aprillil 2012 lepingust taganemise ja tasaarvestamise avalduse. Hageja väitel sai ta avaldused kätte maakohtu vahendusel
  56. aprillil
  57. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldused varem kätte saanud. Lepingust taganemise avalduses märgib kostja, et kuna töövõtulepingu alusel tehtud tööd olid puudustega ja ta ei ole töid vastu võtnud, siis taganeb ta lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel. Kostja viitab töös esinevatele puudustele, mis on märgitud OÜ Esten koostatud eksperdihinnangus. Nende tõendite põhjal tuvastas kohus, et
  58. augustist 2006 takistas kostja hageja juurdepääsu objektile sademevee läbijooksude tõttu, teatas hagejale üldsõnaliselt töö puudustest, kuid tähtaega töö parandamiseks ei andnud.
  59. aasta novembris tellis kostja ehitustöödele ekspertiisi, milles tuvastati ehitustöös esinevad puudused, kuid hagejale eksperdihinnangut ei antud. Pärast eksperdihinnangu kättesaamist loobus kostja hagejale nõuete esitamisest ning taotles
  60. aprillil 2007 ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa, nimetades ehitustööde tegijaks OÜ Vlastek Ehitus. Seega saab kohus kogutud tõendite põhjal järeldada, et hiljemalt
  61. aasta aprilliks oli kostja loobunud hagejalt ehitustööde parandamist nõudmast ja talle kahjunõude esitamisest ning valinud ehitise, sh katuse rekonstrueerimiseks uue ehitaja, kes ehitas elamule viilkatuse. Järelikult oli kostjal võimalik hiljemalt
  62. aasta aprilliks kujundada oma seisukoht hagejaga lepingu jätkamiseks või lepingu lõpetamiseks, sh lepingust taganemiseks lepingu rikkumise tõttu ning teiste tellija õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kuna töövõtulepingu rikkumisest teadasaamisest ja ehitustööde parandamisest loobumisest on töövõtulepingust taganemise avalduse esitamise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat, siis ei ole lepingust taganemise avaldus tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja sai teada lepingu rikkumisest. Sellega on kostja kaotanud lepingust taganemise õiguse. Kostja tasaarvestamise avaldus on esitatud olukorras, kus kostjal puudub hageja vastu selgelt väljendatud nõue. Kostja ei ole esitanud tasaarvestatava nõude asjaolusid ega nõude suurust. Üksnes viidet eksperdihinnangule, mille kohaselt tuleb tehtud töö täies ulatuses ümber teha, ei saa käsitada tasaarvestatava nõudena. Seega ei ole tasaarvestamine võimalik ja kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hinna alandamise avalduses märkis kostja, et ta ei ole töid vastu võtnud ning on lepingust taganenud. Kostja tugines hinna alandamisel VÕS § 112 lg-le 1 ja asus seisukohale, et kuna tehtud tööd tuleb uuesti teha, on mõistlik hinda alandada 100%. Hageja ei nõustunud kostja avaldusega. Õiguskaitsevahendina hinna alandamise eelduseks on mittekohase kohustuse täitmise vastuvõtmine. Kostja kinnitas avalduses oma varasemat seisukohta, et ta ei ole töövõtulepingu alusel tehtud töid vastu võtnud. Kostja ei ole teinud kindlaks mittekohase täitmise väärtust. Üksnes tuginemine eksperdi hinnangule, millest nähtuvalt tuleb tööd ümber teha, ei ole hinna alandamiseks piisav. Seega ei ole kostja täitnud VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud hinna alandamise eeldust ehk võtnud vastu mittekohast täitmist. Seetõttu tuleb jätta hinna alandamise avaldus rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja hinna alandamise avaldust ei saa arvestada veel seetõttu, et kostja ei ole teinud seda mõistliku aja jooksul. Kuna puudustest teadasaamisest oli hinna alandamise avalduse esitamiseni möödunud rohkem kui viis aastat, siis oli hagejal avalduse kättesaamise ajaks tekkinud õigustatud ootus, et kostja ei nõua hinna alandamist. Maakohus leidis, et töövõtuleping lõppes kostja kaudse tahteavalduse alusel lepingu ülesütlemisega aprillis 2007, kuna selleks ajaks oli kostja loobunud hagejalt ehitustööde parandamise nõudmisest ja kahjunõude esitamisest ning valinud ehitise, sh katuse rekonstrueerimiseks uue ehitaja, kes ehitas elamule viilkatuse. Hageja esitas kasutatud materjalide ja tehtud tööde rahalise arvestuse, mille kohaselt kulus tal kalkulatsioonis nr 0612 nimetatud tööde (katuse soojustamise töö kokku 580 370 krooni 5 senti (37 092 eurot 41 senti)) tegemiseks koos käibemaksuga 570 643 krooni 30 senti (36 470 eurot 75 senti), seega 9726 krooni 75 sendi (621 euro 65 sendi) vähem, kui oli märgitud kalkulatsioonis. Kalkulatsioonis 0613 nimetatud töödest paigaldas hageja täielikult liftišahtide metallkarkassi ja 95% liftišahtide seinaprofiilist, seejuures jäid materjalid ehitusobjektile. Liftišahtide seinaprofiilide paigaldamise tööde eest esitas hageja
  63. augustil 2006 akti 0656 ja arve 0635/3, mille alusel tuli tasuda 49 265 krooni (3148 eurot 61 senti). Kuna hageja ei teinud töid täies ulatuses, siis tuleb arvel märgitud summat vähendada 5% ehk 2463 krooni 25 sendi (157 euro 43 sendi) võrra. Järelikult tuleb arve 0635/3 alusel tasuda 46 801 krooni 75 senti (2991 eurot 18 senti). Seega tuleb hageja kasuks kostjalt väljamõistetavat summat vähendada kokku 12 190 krooni (779 euro 8 sendi) võrra ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 619 496 krooni 36 senti (39 593 eurot 3 senti). Lepingu p 1.5.2 järgi pidi tellija tasuma töövõtjale viie päeva jooksul pärast arve saamist. Hageja
  64. jaanuari 2008 viivise arvestus ei ole õige, kuna selle kohaselt on viivis arvestatud tasumata summalt 876 465 krooni 52 senti, mis ei vasta tehtud tööde ja materjalide maksumusele, ning arve sissenõutavaks muutumise kuupäevaks on märgitud arve koostamise päev, mitte lepingu p-s 1.5.2 kokkulepitud aeg. Kohus ei ole tuvastanud täpset arvete üleandmise aega, kuid tunnistaja S. Prokošini ütlustest nähtuvalt anti arved üle juulis ja augustis viieteistkümnenda kuupäeva paiku. Sellest tulenevalt leiab kohus, et juuni ja juuli arved muutusid sissenõutavaks hiljemalt järgmise kuu algusest ehk
  65. augustist ja augusti arved
  66. septembrist
  67. Arvestades hageja tasutud 50 000 krooni, on viivis arvetelt kokku 163 791 krooni 88 senti (10 468 eurot 21 senti).
  68. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  69. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  70. mai
  71. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu otsuse põhjendustega. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et ta ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt ei olnud kohtul võimalik tuvastada, millises ulatuses oli hageja
  72. augusti 2006 seisuga töid teinud. Ekslik on kostja väide, mille kohaselt ei ole tunnistajate ütlused asjakohasteks tõenditeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lepingujärgsed tööd olid suuremas osas tehtud. Selline järeldus tugines kogutud tõenditele ja tunnistajate ütlustele antud hinnangule. Maakohus arvestas, et kostja tegi ise tellijana omanikujärelevalvet, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et tunnistajate, st juhatuse liikmete seletused ei ole asjakohased, tõendamaks, et enamik töid oli
  73. augusti 2006 seisuga tehtud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vahetuks omanikujärelevalve tegijaks oli kostja juhatuse liige S. Prokošin. Lisaks temale käisid tööde tegemise ajal katusel töid vaatamas ka teised juhatuse liikmed N. Maršalova, O. Volkov ja O. Kofanova. Tunnistajad O. Volkov ja S. Prokošin kinnitasid ütlustega, et enamik töid oli
  74. augusti 2006 seisuga tehtud. Kostja kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt ei olnud tunnistajatel võimalik hinnata tehtud tööde mahtu, ei saa arvestada, sest kostja ei nõudnud tööde tegemise ajal ega ka
  75. augustil 2006, kui ta enam hagejat objektile töid jätkama ei lubanud, tehtud tööde mahu kindlakstegemist. Seega olid tunnistajate ütlused kohaseks tõendiks, tõendamaks, et kostjal oli hageja tehtud töödest ülevaade. Ekslik on kostja väide, mille kohaselt ta ei saanud hagejalt tehtud tööde akte kätte. Tunnistajate ütlused olid tõepoolest vastuolulised, kuid maakohus on tõendeid hinnanud, vastuolud ütlustes kõrvaldanud ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et kostja on tehtud tööde aktid ja arved kätte saanud, sest on tõendatud, et need andis hageja üle kostja juhatuse liikmele ja omanikujärelevalvet teinud S. Prokošinile. Seda väidet on tunnistaja kinnitanud ja samas selgitanud, et andis aktid edasi N. Maršalovale (tunnistaja S. Prokošini ütlused
  76. jaanuari 2011 istungil). Asjaolu, et viimane seda menetluses eitas, ei ole tähtsust ja hageja on kirjalikus vastuses kaebusele õigesti märkinud, et tegemist on kostja sisesuhtega, mis ei mõjuta vaidlust hagejaga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tõendanud aktide vastuvõtmisest keeldumist või tööde vastuvõtmisest keeldumist nende aktide alusel. Hageja jaoks ei ole tähtsust, milline juhatuse liige oleks pidanud aktidele alla kirjutama või esitama kirjaliku vastuvõtmisest keeldumise. Ekslik ja tõendamata on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei saanud kostja hagejaga ühendust ning et hageja ei reageerinud kostja pretensioonile. Tõendatud on, et hagejat teavitati veekahjudest, ja vaidluse all ei olnud asjaolu, et tööde tegemise ajal oli tugeva saju tõttu korterites veekahjustusi. Hageja kinnitusel võeti korteriomanikega ühendust. Vastupidi kostja väidetele, mille kohaselt ei saanud ta hagejaga ühendust, on kohtutoimikus tõend selle kohta, et
  77. augustil ja
  78. septembril 2006 on kostja esindaja N. Maršalova ja hageja esindaja V. Ždanov allkirjastanud aktid sademevee läbijooksude kohta. Seega oli kostja juhatuse liikmel ühendus hagejaga ka pärast hagejal tööde jätkamise keelamist ja võimalus esitada hagejale ka muud töövõtulepingust tulenevate töödega seotud nõuded. Tõendatud on, et kostja juhatuse liige S. Prokošin arutas 2006 septembris ja oktoobris hagejaga tekkinud probleeme, samuti asjaolu, et hagejat ei lubatud katusele minna töid kontrollima ning et pooled kohtusid sama aasta novembris ja detsembris. Vaatamata hageja soovile teha ekspertiis, tellis kostja ekspertiisi 2006 novembris hagejat sellest teavitamata ja ekspertiisi juurde kutsumata. Ekspertiisiakti kostja hagejale ei väljastanud ja viimane sai selle kohtus
  79. oktoobril
  80. Eeltoodust tulenevalt on ekslikud ja tõendamata kostja väited, mille kohaselt ta ei saanud anda hagejale töö parandamise või ümbertegemise tähtaega, kuna hagejaga ei olnud võimalik kontakti saada, mistõttu kostja otsustas sellises olukorras kasutada teist ehitajat. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja takistas
  81. augustist 2006 hagejal katusele juurdepääsu ja sellest ajast kuni detsembrini 2006 pidasid pooled läbirääkimisi ning hageja avaldas soovi parandada ja teha lõpuni see osa tööst, mis jäi juurdepääsu takistamise hetkel tegemata. Maakohus luges tõendatuks, et kostja ei andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg-st 1 ja töövõtulepingu p-st 5.5 tulenevat tähtaega. Hageja ei saanud ise puuduste olemasolu kontrollida ega neid kõrvaldada, kuivõrd tal puudus alates
  82. augustist 2006 võimalus katusele pääseda ning kostja ei tõendanud, et ta oleks püüdnud hagejaga kirjalikult ühendust saada. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid, mis puudutavad erinevate õiguskaitsevahendite (lepingust taganemine, hinna alandamine ja tasaarveldamine) samal ajal kohaldamise soovi, ja maakohus on neile vastuväidetele vastanud ning kohaldamata jätmist piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus viitas otsuses õigesti, et VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab pool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai väidetavast olulisest lepingurikkumisest teada. Kostja ei teinud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul ja on kaotanud õiguse lepingust taganeda. Maakohus põhjendas otsuses piisavalt ka kostja tasaarvestamise ja hinna alandamise avalduste rahuldamata jätmist ja ringkonnakohus nõustus nende põhjendustega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  83. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada täielikult alama astme kohtute otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks kas ringkonnakohtule või maakohtule. Kostja leiab, et kohtud ei ole tuvastanud menetluse jooksul, millises ulatuses olid tööd tehtud, ja seega ei ole võimalik otsustada, kui palju peab selle eest tasuma. See, et enamik töid oli tehtud
  84. augustiks 2006, on üksnes hageja väide ja tunnistajate ütlused ei ole selles osas asjakohane tõend, sest isegi visuaalselt ei ole võimalik täpselt hinnata, millises osas on tööd tehtud. Kuna hageja ei pakkunud, et tööde vastuvõtmine toimuks kirjalikult, siis ei saanudki hageja kirjalikult motiveerida oma otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja kordab, et aktid ja arved esitati talle koos hagiavaldusega, varem ei ole ta neid näinud. Samuti ei kinnita arved seda, et tööd on tehtud arvetes märgitud summa ulatuses. Kohtute otsusest nähtub, et kostja teavitas hagejat tehtud tööde puudustest õigel ajal, kuna poolte esindajad allkirjastasid
  85. augustil 2006 ja
  86. septembril 2006 aktid korterites esinenud sademevee läbijooksude kohta. Tunnistajate N. Maršalova ja O. Kofanova ütlustega on tõendatud, et nad on kostja seadusliku esindajana püüdnud võtta hagejaga ühendust, kuid see pole õnnestunud. Kostja arvates näitavad toimikus olevad ekspertiisiaktid, et hageja tehtud töö ei vastanud lepingule kvaliteedi osas. Isegi kui kostja kaotas lepingust taganemise õiguse, ei tähenda see automaatselt seda, et hageja nõue esitatud summas on põhjendatud ja tõendatud.
  87. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab, et maakohtu määratud ekspertiis tuvastas
  88. aasta aprillis, et hageja tegi tööd töövõtulepingus kokkulepitud ulatuses, mahus ja eelarve piires, kuid töö ei vastanud lepingule kvaliteedi osas. Kostja ei nõudnud ega võimaldanud töö parandamist. Kohtumenetluses ilmnes, et pärast seda, kui hageja lõpetas oma töö, tegid samal katusel töid kokku veel neli ehitajat. Seega sai hageja katuse ehitusel tehtud töid kohtumenetluse ajal tõendada ainult asjaga seotud isikute tunnistustega, st O. Volkovi ja S. Prokošini tunnistused on asjakohased tõendid. Hageja andis nii tööde vastuvõtmise aktid kui ka arved tehtud tööde kohta üle kostja seaduslikule esindajale S. Prokošinile, kellel oli õigus võtta töö vastu või selle vastuvõtmisest keelduda või esitada hagejale muid töövõtulepinguga seotud nõudeid. Täielikult tõendamata on kostja väide, et ta üritas hagejaga ühendust saada, kuid see ebaõnnestus. Kostjal oli võimalus esitada hagejale kirjalik nõue ning anda tööde ümbertegemiseks tähtaeg. Kohtumenetluses tõendati, et kostja arutas hagejaga
  89. aasta septembris ja oktoobris katusel esinenud läbijookse ning et pooled kohtusid veel ka
  90. aasta novembris ja detsembris. Töövõtuleping ei lõppenud kostja
  91. aprillil 2012 tehtud lepingust taganemise avaldusega, kuna kostja ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. Samuti on maakohus üksikasjalikult toonud välja, millises ulatuses on hageja töövõtulepingut täitnud. Kostja ei ole kohtu arvutustele ja põhjendustele esitanud selget ja motiveeritud vastuväidet ega põhjendanud oma seisukohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  92. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  93. Kohtud on õigesti leidnud, et kostja lepingust taganemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, sest kostja kaotas VÕS § 118 lg 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi olema sellest teada saanud. Kohtud on kolleegiumi arvates ebaõigesti leidnud, et kostja jäi hiljaks hinna alandamise avalduse esitamisega. VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t
  95. Kohtud on tuginenud kostja hinna alandamise tagajärjetuks pidamisel sellele, et õiguskaitsevahendina hinna alandamise üheks eelduseks on mittekohase kohustuse täitmise vastuvõtmine, kuid kostja on kinnitanud, et ei ole töövõtulepingu alusel tehtud töid vastu võtnud. Kolleegium leiab, et kostja vastuväitest tuleb mõistlikult võttes saada aru nii, et tema esmaseks vastuväiteks oli lepingust taganemine ning kuna ta tugines alternatiivselt ka hinna alandamisele, siis pidas ta silmas võimalust, et kohus võib lugeda töö siiski vastuvõetuks. Kuna kohtud lugesid töö vastuvõetuks, pidid nad võtma põhjendatud seisukoha kostja alternatiivse vastuväite kohta, st selle kohta, kas ja kuipalju on kostja hinda alandanud.
  96. Kohtud on tuginenud kostja hinna alandamise tagajärjetuks pidamisel sellele, et kostja ei ole teinud kindlaks mittekohase täitmise väärtust. Kolleegium selgitab, et selline kostja vastuväite puudus ei anna iseenesest alust seda vastuväidet mitte arvestada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks.
  97. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestamise avaldus on esitatud olukorras, kus kostjal puudub hageja vastu selgelt väljendatud nõue, ning et kostja ei ole esitanud tasaarvestatava nõude asjaolusid ega nõude suurust. Kolleegium märgib, et ka sellise ebaselguse oleks maakohus pidanud esmalt proovima kõrvaldada, andes kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks. Kolleegium on varem selgitanud, et tellija võib keelduda tasu maksmisest muu hulgas juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ning ta tasaarvestab oma nõuded töövõtja tasunõudega (vt Riigikohtu
  98. oktoobri
  99. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32). Kolleegium selgitab, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu
  100. novembri
  101. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16;
  102. aprilli
  103. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11;
  104. juuni
  105. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).
  106. Kolleegium märgib, et õiguslikult väär on maakohtu seisukoht, et leping on lõppenud ülesütlemisega. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole kestvusleping. Juhul kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Selline tegevus ei tähenda aga töövõtulepingu ülesütlemist. Töövõtulepingutega seotud kohtuasjades on kolleegium varem selgitanud, et kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt Riigikohtu
  107. oktoobri
  108. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22;
  109. oktoobri
  110. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 28). Kolleegium selgitab, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda.
  111. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha, kas kostja on hinda kehtivalt alandanud ning kui jah, siis millises ulatuses. Kostja vastuväite ebaselguse korral peab kohus andma talle TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja vastuväites esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas peab maakohus vajadusel andma kostjale tähtaja VÕS § 112 kohaldamiseks vajalike asjaolude esitamiseks ja tõendamiseks. Juhul kui kostja on kahju hüvitamise nõuet nimetanud ekslikult hinna alandamise nõudeks, peab kohus andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse kohtu määratud tähtajaks esitada ja tõendada kahju hüvitamiseks vajalikke asjaolusid.
  112. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
  113. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.