← Eesti

3-1-1-112-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-112-13

  1. november 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Anton Antonenko süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8498 Anton Antonenko kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. november 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Anton Antonenko kasuks välja 362 eurot ja 50 senti.
  8. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks Anton Antonenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 727 (seitsesada kakskümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.
  9. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  10. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu
  11. mai
  12. a otsus muutmata.
  13. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  14. Jätta Anton Antonenko kaitsja taotlus kassatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Anton Antonenko tunnistati Viru Maakohtu
  16. juuni
  17. a otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega üheteistkümneks aastaks ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega viieks aastaks. Tuginedes KarS § 64 lg-le 1, mõisteti liitkaristuseks vangistus üheteistkümneks aastaks ja KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks
  18. august
  19. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Sergey Ivanko ja Grigory Shcherbakov, kuid nende suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu. 1.
  20. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt leppis A. Antonenko ajavahemikul
  21. kuni
  22. jaanuarini 2008 A. K.-ga kokku 4 kg amfetamiini ostus-müügis. Seejärel omandas A. Antonenko amfetamiini, lahjendas seda toiduglükoosiga ja hoidis kuni
  23. jaanuarini tuvastamata kohas. Vene Föderatsiooni viimise ja edasimüügi eesmärgil toimetas A. Antonenko narkootikumi
  24. jaanuaril Narva linna ja pani koos A. K.-ga aadressil Puškini 32 garaažiühistus „Gorizont“ asuvasse garaažiboksi nr
  25. Tasuks eelkirjeldatud tegude eest sai A. Antonenko A. K.-lt 120 000 krooni. A. K. müüs ca 1 kg amfetamiinist R. H.-le ning andis ülejäänud 3 kg amfetamiini üle kulleritele V. ja D. K.-le. 1.
  26. Lisaks pani A. Antonenko maakohtu otsuse kohaselt O. J.-i üldjuhtimisel, rahastamisel ja korraldamisel toime märtsist kuni maini 2009 erinevaid tegusid, mis seisnesid narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises, edasiandmises, vahendamises ja veos nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Seda suure varalise kasu saamise eesmärgil ja erinevates gruppides koos P. Š., G. Shcherbakovi, S. Ivanko, A. R.-i, J. K., A. G., D. G., V. S.-i, L. Š., V. K., V. B., S. K., D. G., I. G., E. Y., V. Y., I. T. ja teiste, tuvastamata isikutega.
  27. A. Antonenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitasid Viru Maakohtu
  28. juuni
  29. a otsuse peale apellatsioonid, milles taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning A. Antonenko õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotlesid apellandid kriminaalasja samale maakohtule uueks arutamiseks saatmist ja kaitsja ka A. Antonenkole mõistetud karistuse kergendamist. Kokkuvõtlikult olid apellatsioonides esitatud seisukohad järgmised. 2.
  30. Kuna A. Antonenko viibis maakohtu istungitel käeraudades, polnud tal võimalik kohtuistungi kohta märkmeid teha. Sellega jäeti süüdistatav ilma võimalusest end esitatud süüdistuse vastu aktiivselt kaitsta. 2.
  31. Tunnistaja J. K. ütlused pole usaldusväärne tõend. Tunnistaja andis kriminaalasja erinevatel menetlusetappidel vastuolulisi ütlusi narkootiliste ainete koguste ja liikide ning narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikute kohta ega suutnud oma ütluste muutmist arusaadavalt põhjendada. Samuti on J. K. varem valeütlustele andmisele kihutamises süüdi tunnistatud. Eeltoodud põhjustel tugineti A. Antonenko süüditunnistamisel alusetult J. K. ütlustele. 2.
  32. KrMS § 113 lg 3 kohaselt kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Kuna praeguses asjas teostas jälitustoimingud Kaitsepolitseiamet, kuid protokollid allkirjastas Maksu- ja Tolliameti töötaja, on jälitustoimingu protokollid koostatud ebaseaduslikult ega ole seetõttu tulenevalt KrMS §-st 111 tõenditena lubatavad. Sõltumata eeltoodust, ei kinnita jälitustoimingu protokollid ega muud usaldusväärsed tõendid A. Antonenkole esitatud süüdistust. Maakohus otsis jälitustoimingu protokollidest kinnitust tunnistaja J. K. ütlustele ja tegi nende pinnalt ebaõiged järeldused. 2.
  33. A. Antonenko tegude kvalifitseerimisel KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Jaatamaks eesmärki saada narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega suurt varalist kasu, pidanuks maakohus tuvastama, millise hinnaga narkootilised ained soetati ja millise hinnaga need edasi müüdi. Samuti nähtub jälitusprotokollist, et mõnikord laenasid süüdistatavad narkootiliste ainete soetamiseks raha. Seega oleks tulnud välja selgitada ka laenuintress ja tasu, mida tuli teistele isikutele narkootiliste ainete käitlemises osalemise eest maksta. Praeguses asjas pole seda tehtud. Selle asemel tugineti suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel narkootiliste ainete maksumusele Eesti tänavamüügis. Kuna kohtuotsuse kohaselt soovisid süüdistatavad võõrandada narkootilised ained Vene Föderatsioonis, ei tõenda need andmed aga loodetud kasu suurust. 2.
  34. Kuna A. Antonenko on viibinud vahi all alates
  35. augustist 2009, tuleb temale mõistetud karistust KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel vähendada.
  36. Tartu Ringkonnakohtu
  37. mai
  38. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  39. juuni
  40. a otsus A. Antonenko osas karistuste ja liitkaristuse mõistmises. Uue otsusega mõistis ringkonnakohus A. Antonenkole KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistuse üheteistkümneks aastaks. Samuti mõistis ringkonnakohus Eesti Vabariigilt A. Antonenko kasuks välja 362,50 eurot tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat S. Sillarile apellatsiooni koostamise eest makstud tasu katteks. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu otsuse põhjendused järgmised. 3.
  41. Süüdistatavate hoidmine käeraudades oli turvalisuse ja korra tagamiseks vajalik. Nimelt osales maakohtu istungitel alguses 11 vahistatud süüdistatavat, kellest üks oli kohtueelses menetluses üritanud põgeneda. Peale selle võimaldas esitatud süüdistus mõista karistuseks eluaegse vangistuse. Kuna süüdistatavatel oli maakohtu istungitel võimalik vabalt suhelda nii omavahel kui ka kaitsjatega ning vahetada ka dokumente, ei takistanud käeraudades viibimine kaitseõiguse teostamist. Samuti oli kaitsjatel võimalik märkmeid teha. 3.
  42. Alates
  43. jaanuarist 2012 kehtiva KrMS § 12610 kohaselt koostab jälitustoimingu protokolli jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik. Kuna eeltoodust nähtuvalt on jälitustoimingu protokolli koostajate ring avardunud, ei sea asjaolu, et praeguses asjas allkirjastas jälitustoimingu protokollid Maksu- ja Tolliameti töötaja, kahtluse alla jälitustoimingu tegemise seaduslikkust. Maakohus märkis õigesti, et praeguses asjas teostas kohtueelset uurimist ning kogus ja analüüsis tõendeid Maksu- ja Tolliamet. Asjaolu, et jälitustegevust teostasid tehniliselt, s.o kõnesid salvestasid, kaitsepolitsei ametnikud, ei muuda jälitusprotokolle Kaitsepolitsei jälitusprotokollideks. Samuti andis maakohus jälitusprotokollidest nähtuvale teabele õige hinnangu. Pealtkuulatud telefonivestlustes kasutatakse mõistukõnet ja räägitakse varjatult erinevatest asjaoludest, mida ei selgitata detailselt, kuid samas saavad kõnelejad üksteise jutu sisust aru. Selline salatsemine annab aluse arvata, et süüdistatavad olid seotud süüdistuses kirjeldatud ebaseadusliku tegevusega. Ka kõrvutas maakohus jälitustoimingutega kogutud teavet kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlustega ning tuvastas põhjendatult süüdistatavate aktiivse järjepideva rolli narkootilise aine käitlemisel. 3.
  44. Maakohus tunnistas A. Antonenko põhjendatult süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt polnud süüdistatavad narkokuritegevuse nn realiikmed ega teinud nn tänavatööd, vaid organiseerisid suurtes kogustes narkootiliste ainete ostu-müüki ja hankisid selle tarbeks rahalisi vahendeid. Narkootilise aine edasimüügi eesmärki kinnitas muu hulgas ka A. Antonenko. Narkootikumide müügiga soovisid süüdistatavad saada suurt rahalist kasu. Nii laekusid süüdistatavate pangakontodele
  45. aastal suured rahasummad ning nad omasid ja kasutasid luksusautosid, kuigi ei töötanud süüdistuses märgitud ajavahemikel. Kuna süüdistatavad ei käidelnud narkootikume oma tarbeks, vaid edasimüügi eesmärgil, kvalifitseeris maakohus nende teod õigesti KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Praeguses asjas on tuvastatud, et süüdistatavad soovisid realiseerida kilogrammidesse ulatuvaid narkokoguseid. 3.
  46. Maakohus tugines otsuse tegemisel õigustatult J. K. ütlustele. J. K. ütlused on usaldusväärsed; ta kirjeldas kohtuistungil järjekindlalt ja detailselt nii narkootiliste ainete kuritegeliku käitlemisega seotud protsessi, rahasummasid, koguseid, pakendamist, piiriületuste aega, kohta, osalejate ringi kui ka peidikute asukohti. J. K. andis kohtueelses menetluses vahi all viibides ja kaassüüdistatavatega kokkupuuteid omades küll teistsuguseid, s.o narkokuriteo kaasosalisi säästvaid ütlusi, kuid selgitas kohtuistungil, et P. Š. andis jalutuskäigul näppu suule pannes žestiga mõista, et tuleb vaikida, ja et J. K. kartis oma perekonna pärast. Samuti ei tahtnud ta endale vanglas nn pealekaebaja mainet. Ka ringkonnakohtu arvates on J. K. põhjendused usutavad. Lisaks andis J. K. kohtueelses menetluses ütlusi kahtlustatavana ega olnud seetõttu kohustatud tõtt rääkima. Maakohtu istungil kuulati ta üle tunnistajana. 3.
  47. Mõistes süüdistatavatele KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest eraldi karistused ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Lähtudes teokirjeldusest, on tegemist loomuliku elukäsitluse järgi ajalis-ruumiliselt lähedaste käitumisaktidega, mis on seotud ühtse tahtluse ja käitumisega ning mis realiseerub karistusseadustiku eriosas sätestatud kahes erinevas kuriteokoosseisus. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja mõista süüdistatavatele KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistus KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. 3.
  48. Taotlus vähendada A. Antonenkole mõistetavat karistust KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel on alusetu, sest arvestades praeguses asjas läbiviidud menetlust ja kuritegude toimepanemise aega, pole mõistlikku menetlusaega ületatud. Ainuüksi vahi all viibimine ei anna alust mõistetud karistuse vähendamiseks. 3.
  49. Valitud kaitsja vandeadvokaat S. Sillar esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada A. Antonenko poolt apellatsiooni koostamise eest kaitsjale makstud tasu 725,20 eurot. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust apellatsioonides vaidlustatud osas, tuleb riigi kanda jätta pool kaitsjale tasutud summast. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust ning maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtusid, ei ole õigusabikulud ebaproportsionaalselt suured. Seetõttu pidas ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada A. Antonenkole pool õigusabikuludest, s.o 362,50 eurot. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  50. A. Antonenko kaitsja S. Sillar esitas Tartu Ringkonnakohtu
  51. mai
  52. a otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. Kaitsja kordab juba apellatsioonis esitatud väiteid süüdistatava kaitseõiguse rikkumisest seoses sellega, et süüdistatav viibis maakohtu istungil käeraudades, samuti selle kohta, et tunnistaja J. K. ütlustele tugines maakohus alusetult, et tunnistades süüdistatava süüdi kuritegude toimepanemises suure varalise kasu saamise eesmärgil kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust. Ka leiab kaitsja jätkuvalt, et süüdistatava karistust tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel vähendada. Kaitsja hinnangul tuginesid kohtud alusetult ka tunnistaja V. B. ütlustele, sest tunnistaja sai andmeid narkootilise aine koguse, liigi ja selle üle piiri viimisega seotud isikute kohta isikult, kes põeb kroonilist vaimuhaigust. Kaitsja märgib sedagi, et ta osales apellatsioonimenetluses A. Antonenko määratud kaitsjana ja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kuna A. Antonenko pole kaitsjale õigusabi eest tasunud, mõistis ringkonnakohus Eesti Vabariigilt A. Antonenko kasuks 362,50 eurot välja alusetult. Samas palub kaitsja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks A. Antonenkole apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 744,96 eurot (sh käibemaks 124,16 eurot).
  53. Kassatsioonile esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen, kelle hinnangul kohaldasid kohtud õigesti nii kriminaalmenetluse kui ka materiaalõiguse norme. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu otsuses on analüüsitud kõiki kaitsja etteheiteid käeraudade kasutamise kohta ja jõutud õigustatult järeldusele, et maakohtu menetluses pole süüdistatavate kaitseõigust rikutud. Kohtuotsused on ka nõuetekohaselt motiveeritud ja kohtute siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuste lugejale jälgitav. Ringkonnakohtu istungil oli A. Antonenkol ka lepinguline kaitsja, mistõttu tal puudus alus riigi õigusabi saamiseks. Seetõttu pole ka riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine A. Antonenkole apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  54. Vaidlustades käeraudades viibimist, tunnistaja J. K. ütluste usaldusväärsust ja süüdistatava tegevuse kvalifitseerimist KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning taotledes A. Antonenkole mõistetud karistuse kergendamist, kordab kaitsja varasemas menetluses esitatud väiteid. Arvestades, et kohtud on nendele juba vastanud ja kriminaalkolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjaliku analüüsiga, samuti seda, et kassatsioon ei sisalda uusi argumente, puudub vajadus kaitsja nende väidete veelkordseks käsitlemiseks Riigikohtu otsusega. Puutuvalt aga kaitsja väitesse tunnistaja V. B. ütluste ebausaldusväärsuse kohta, märgib kriminaalkolleegium, et kaitsja taotleb selle väitega sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.
  55. Kolleegiumi hinnangul väärivad kaitsja väited tähelepanu apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise osas. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt esitas vandeadvokaat S. Sillar A. Antonenko huvides apellatsiooni määratud kaitsjana, osales ringkonnakohtu istungil ning esitas sellel istungil ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus märkis aga ekslikult, et S. Sillar on A. Antonenko lepinguline kaitsja ja mõistis Eesti Vabariigilt A. Antonenko kasuks vandeadvokaat S. Sillarile makstud tasu katteks välja 362,50 eurot. Pidades silmas, et riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 24 lg 2 kohaselt ei või advokaat nõuda riigi õigusabi osutamise eest tasu isikult, kellele ta õigusteenust osutas, nõustub kolleegium kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus mõistis Eesti Vabariigilt A. Antonenko kasuks 362,50 eurot välja alusetult. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus nimetatud osas tühistada.
  56. Kriminaalasja materjali kohaselt taotles vandeadvokaat S. Sillar ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist Advokaadibüroole Sven Sillar kogusummas 725,20 eurot (sh käibemaks 119,20 eurot). Taotluses soovis kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist Viru Maakohtu
  57. juuni
  58. a otsusega tutvumise, süüdistatavaga nõupidamise ja apellatsiooni koostamise eest kogusummas 460,80 eurot. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks kaks pooltundi, A. Antonenkoga nõupidamiseks kaks pooltundi ja apellatsiooni koostamiseks kaheksa pooltundi. Lisaks taotleti tasu kindlaksmääramist Tartu Ringkonnakohtu
  59. veebruari
  60. a istungil osalemise eest summas 153,60 eurot ja Tallinnast õigusabi osutamise kohta, s.o Tartusse, jõudmiseks kulutatud aja eest summas 22 eurot. Viimaks taotles kaitsja ka Tallinnast Tartusse ja tagasi jõudmiseks kantud sõidukulude hüvitamist summas 88,80 eurot.
  61. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kõik taotluses nimetatud toimingud olid A. Antonenko kaitseks apellatsioonimenetluses vajalikud, ja leiab, et nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus tulenevalt RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  62. detsembri
  63. a otsuse (
  64. jaanuaril 2013 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 51, 16, 18, 471 ja 54 rahuldada. Kuna kaitsja on arvutanud õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest makstavalt tasult käibemaksu ekslikult kahe euro võrra väiksemana, tuleb riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määrata kindlaks kogusummas 727,20 eurot (sh käibemaks 121,20 eurot). Ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, mistõttu tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
  65. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  66. mai
  67. a otsuse osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt A. Antonenko kasuks välja 362,50 eurot. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, millega määrab Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks A. Antonenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 727,20 eurot (sh käibemaks 121,20 eurot) ning jätab selle menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt.
  68. Kassatsioonis esitas kaitsja taotluse määrata Riigikohtus A. Antonenkole vandeadvokaat S. Sillari poolt osutatud õigusabi tasuks 518,40 eurot, millest käibemaks on 86,40 eurot. RÕS § 22 lg 1 kohaselt peavad sellises taotluses olema märgitud tasu ja hüvitamisele kuuluvad kulud koos arvutuskäiguga, kaitsja tehtud põhjendatud toimingud ja nende toimingute tegemise aeg, samuti põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Sama seaduse § 22 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui see ei ole vormikohane, selles ei ole märgitud kõiki nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud korras. Taotledes riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist, ei märkinud A. Antonenko kaitsja RÕS § 22 lg-s 1 nõutud andmeid, mistõttu tema taotlus tuleb RÕS § 22 lg 5 alusel jätta läbi vaatamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.