← Eesti

3-4-1-62-13

Obsah (7)§ 63§ 64§ 6§ 5§ 13§ 65§ 66

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-62-13 27. november 201

) §-s

  2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis

§ 63lõikele 3 tuginedes 28.

oktoobri 2013. a otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata. Maakonna valimiskomisjon leidis järgmist: 1) esitatud kaebus on sisuliselt avaldus ja ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi selles osas, mis tingiksid kahtluse valimistulemuste õigsuses; 2)

§ 63

lõike 2 kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja, kuid sellele kaebusele on alla kirjutanud seitse inimest. Lisaks on see saadetud e-posti teel skaneeritult. Originaalallkirjade või digiallkirjadega varustatud kaebust ei ole esitatud; 3)

§ 63

lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse või toimingu kohta. Sama lõike punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja punkti 5 kohaselt kaebuse põhistus. Need nõuded on kaebuses täitamata; 4) esitatud kaebus/avaldus sisaldab olukordade kirjeldusi, mis toimusid alates 2013. a septembrist, ning ebamõistlikult suurest hulgast sissekirjutamiseks esitatud avaldustest on Ida Prefektuuri teavitatud. Need kanded, mis tehti, on õiguspärased. Jaoskonna ruumides toimunud tegevus ei ole tagasiulatuvalt kontrollitav. Seega on

§ 63lõikes 1 kaebusele esitatavatest nõuetest täitmata punktid 2, 3, 4 ja 5.

Samuti on kaebuse esitajateks seitse Alajõe valla elanikku, kes ei ole huvitatud isikuteks

-i mõistes ja kelle õigusi ei ole valimistoimingute ega hääletustulemuste väljakuulutamisega rikutud.

  1. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, M. Tsõganova, G. Sergejeva ja N. Vallander esitasid
  2. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni toimingut, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  3. oktoobri 2013 otsust nr
  5. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  6. novembri
  7. a otsusega nr 31 kaebuse osaliselt, tühistas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  8. oktoobri
  9. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus, ning tegi Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutuse vaadata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus läbi valimiskomisjoni pädevusse kuuluvate küsimuste osas. Vabariigi Valimiskomisjon leidis järgmist: 1) kuna S. Asmus ja N. Prohhorova kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel Valimisliidu Kohalik Rahvas nimekirjas, tuleb neid pidada huvitatud isikuteks

§ 64lõike 1 tähenduses.

Ülejäänud kaebuse esitanud isikud aga ei ole

§ 64

lõike 1 tähenduses huvitatud isikuteks; 2) kaebuse väiteid rikkumiste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1 ning valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses tuleks sisuliselt hinnata. Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg; 3)

§ 6

lõike 1 kohaselt on aktiivne agitatsioon valimispäeval keelatud, samuti on keelatud agitatsioon hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (§ 6 lõige 2). Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonil on õigus selles, et ebaseaduslik agitatsioon on väärtegu, mida menetleb politsei (karistusseadustiku (KarS) § 168). Teisalt tuleb valimiskomisjonidel hinnata keelatud agitatsiooni mõju valimistulemustele; 4) rahvastikuregistri kannete tegemine ning võimalikud vaidlused selle üle ei kuulu valimiskomisjonide pädevusse. Seda ei muuda ka asjaolu, et kandeid tegev vallasekretär on valla valimiskomisjoni esimees. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et hääleõiguse kindlakstegemisel lähtutakse

§ 5

lõike 1 kohaselt rangelt rahvastikuregistri andmetest, mitte ei ole rahvastikuregister üheks püsiva elukoha tõendamise aluseks; 5) olemasolevast materjalist nähtub, et rahvastikuregistri kannetega seotud rikkumiste uurimisse oli kaasatud politsei, samuti saatsid kaebajad ühise kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ning Kaitsepolitseiametile. Seega ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks väidet, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud nendes küsimustes veel täiendavalt politsei poole pöörduma, ega pea vajalikuks ka ise politsei poole pöörduda.

  1. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova pöördusid Riigikohtu poole kaebusega, milles palusid tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 31 osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata.
  5. novembril 2013 muutis Vabariigi Valimiskomisjon otsusega nr 35 oma
  6. novembri
  7. a otsust nr 31, täiendades otsuses märgitud kaebajate nimekirja Tatjana Lüteriga, kelle nimi oli otsusest ekslikult välja jäänud.
  8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis
  9. novembri
  10. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, et kaebuse argumentidest nähtuvalt vaidlustasid kaebajad Vabariigi Valimiskomisjoni otsust üksnes osas, mis puudutas kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta valimistel, kellel kaebajate arvates polnud aktiivset valimisõigust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse, tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni
  11. novembri
  12. a otsuse nr 31 osas, milles jäeti rahuldamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  13. oktoobri
  14. a otsuse nr 7 peale ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  15. oktoobri
  16. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus. M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata.
  17. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile
  18. novembril 2013 kirjaliku arvamuse ja taotlused, milles: 1) teatasid, et nii lühikese etteteatamise aja jooksul ei ole neil võimalik osaleda kaebuse arutamisel maakonna valimiskomisjonis
  19. novembril 2013; 2) leidsid, et nende kaebust ei peaks uuesti läbi vaatama Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon samas koosseisus (komisjoni esimees Eve East, liikmed Evelyn Staub, Kristina Bravõi, Evi Kruzman ja Milvi Tooming), kuna kaebajad kahtlevad komisjoni liikmete erapooletuses. Kaebajad väitsid, et pärast Vabariigi Valimiskomisjoni
  20. novembri
  21. a otsuse tegemist oli keegi komisjoni liikmetest helistanud kaebajatele, nõudnud selgitusi selle kohta, mida kaebajad taotlevad, ja püüdnud neid mõjutada; 3) kinnitasid, et jäävad
  22. oktoobri
  23. a kaebuse juurde. Kaebajad olid seisukohal, et Alajõe vallas rikuti valimistel

§ 5

lõiget 1, mis näeb ette, et hääletada saavad vaid isikud, kelle püsiv elukoht on olnud vallas. Valimistel Alajõe vallas osales aga 18 isikut, kes registreeriti valla elanikeks 2013. a septembris vahetult enne kohalikke valimisi, kes tegelikult vallas ei ela ja kellel ei tohiks seetõttu olla aktiivset valimisõigust Alajõe vallas, kuid kelle osalemine valimistel mõjutas oluliselt Alajõe valla valimistulemust; 4) märkisid, et valimistel rikuti

§ 6

lõiget 2, mis keelab agitatsiooni hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

  1. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis
  2. novembri
  3. a otsusega nr 8 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon märkis, et vaatab kaebuse läbi ulatuses, mis puudutas rikkumisi hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1 ja valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses, ning annab hinnangu sellele, kuidas mõjutas keelatud agitatsioon valimistulemusi. Maakonna valimiskomisjon leidis järgmist: 1) kaebajate väited rikkumiste kohta valimiste toimumisel Alajõe vallas ei leidnud kinnitust; 2) komisjon kuulas kaebuse väidete hindamiseks ära Alajõe valla jaoskonnakomisjoni esimehe Ülo Kanni, Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehe Daisy Utsari, kaebuses nimetatud isikud Heiki Hudilaineni ja Vadim Ivanovi ning esialgsele kaebusele allakirjutanud Niina Vallanderi, Galina Sergejeva ja Maria Tsõganova; 3) Ida Prefektuuri kinnitusel ei ole neile laekunud ühtegi teadet või avaldust Alajõe vallas valimisperioodil toimunud kahtlaste asjaolude kohta. Maakonna valimiskomisjoni istungil viibis Ida Prefektuuri prefekti politseinõunik Tõnu Randmer; 4) kaebuse esitajate S. Asmuse ja N. Prohhorova maakonna valimiskomisjoni koosolekule ilmumata jätmine ei anna võimalust sisuliselt ja põhjalikumalt asja menetleda ning jätab vastuseta küsimused, mis oleksid asjas olulised. Maakonna valimiskomisjon märkis, et kaebajad ei soovinud anda komisjoni koosolekul täiendavaid selgitusi ega esitada rikkumisi kinnitavaid tõendeid; 5) kinnitust ei leidnud kaebuse väited, et volikokku kandideerinud J. Päll, A. Petuhhov, V. Ivanov, J. Novožilov, A. Zautin ja teised tegid valimisjaoskonna treppidel ja koridoris valimisagitatsiooni, jagasid visiitkaarte kandidaadi numbriga, mõjutasid ja survestasid valijaid ning pakkusid neile vastutasuks raha või alkoholi. Komisjon märkis, et Alajõe valla jaoskonna- ja valimiskomisjoni esimeeste ütlustest selgus, et eelhääletuspäeval,
  4. oktoobril 2013 ei viibinud ükski kaebuse esitajatest jaoskonnas, vaatlejatena olid kohal Tatjana Sevtšenko, Marek Kullamägi ja Jüri Päll.
  5. ja
  6. oktoobril 2013 oli vaatlejaid rohkem, inimesi oli ka vallamaja ees. Agitatsiooni jaoskonna treppidel ei olnud, keegi valijaid ei tülitanud ega peatanud. Jaoskonnakomisjoni esimees käis ka ise aeg-ajalt jaoskonna ümbruskonnas õues ja jälgis olukorda. Valimispäeval,
  7. oktoobril 2013 käis vallamajas kohal ka politseipatrull, kelle poole aga väidetavate rikkumiste asjus keegi ei pöördunud; 6) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et kandidaat A. Zautin helistas valijatele ja viis neid oma autoga hääletama, omades seejuures D. Utsarilt saadud valijate nimekirja, samuti väide, et A. Zautin pakkus hääletamas käinutele raha või alkoholi. Selles küsimuses märkis maakonnakomisjon jaoskonna- ja valimiskomisjoni esimeeste ütlustele tuginedes, et valijate nimekirjade eest vastutas D. Utsar, kelle käes oli seifi võti.
  8. oktoobril 2013 andis D. Utsar võtme jaoskonnaesimees J. Kannile, kuid kellelgi peale jaoskonnakomisjoni liikmete ei olnud juurdepääsu nimekirjadele. Komisjoni liikmeid hoiatati, et hääletusruumis ei tohi kasutada telefoni. Valijate nimekirjade ebaseaduslik saamine ja kasutamine oli välistatud. Lisaks sellele ei ole valijate nimekirjas märgitud valijate telefoninumbreid; 7) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et mitmed valimiskomisjoni liikmed, nt Heiki Hudilainen, käisid koos valijatega kabiinis. Maakonnakomisjon märkis, et valla valimisjaoskonna esimehe selgituste kohaselt aitas esimees kahel korral valijaid. Esimesel juhul aitas ta kahe karguga naise ja teisel korral alkoholijoobes mehe kabiini hääletama, tõmbas kardina ette ning ei vaadanud, kuidas isikud hääletasid.
  9. novembril 2013 andis jaoskonnakomisjoni liige H. Hudilainen kirjaliku selgituse, milles kinnitas, et käis valimiskabiinis valimispäeva hommikul enne hääletamise algust, veendumaks, et kabiinis on kõik korras. Samuti käis ta ise kabiinis hääletamas; 8) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et volikogusse kandideeriv V. Ivanov viibis valimiste ajal koos telefoniga valimiste toimumise ruumis ja jälgis, kuidas inimesed hääletavad. Pärast valija õiget hääletamist helistas V. Ivanov või saatis sõnumi õues viibivale isikule, andes tõenäoliselt korralduse maksta kokkulepitud hüvitist või tasu. Maakonnakomisjon märkis, et Alajõe valla jaoskonnakomisjoni kinnitusel viibis
  10. oktoobri 2013 õhtul alates kelle 17.00 jaoskonnas vaatlejana volikokku kandideerinud V. Ivanov, kes istus enamiku ajast eesruumis ja käis hääletamisruumis ainult korraks, kuid hääletamiseruumis telefoni ei kasutanud. Valimisliidust Rahva Hääl oli valimistel palju vaatlejaid, kuid kõik olid rahumeelsed. Häälte lugemise ajal keegi vaatlejatest valimisruumi ei trüginud, hääletamisruumis olid vaatlejad M. Andrejeva ja A. Zautin.
  11. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid
  12. novembril 2013 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse nr 8 peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palusid maakonnakomisjoni otsuse tühistada. 1) Kaebajad väitsid, et olid palunud maakonna valimiskomisjonil kaebuse arutamine edasi lükata, sest kaebajatel ei olnud võimalik nii kiiresti endale esindajat leida. Maakonna valimiskomisjoni koosolek toimub eesti keeles, aga kaebajad eesti keelt ei valda. 2) Kaebajad leidsid, et maakonna valimiskomisjon ei oleks tohtinud nende kaebust läbi vaadata samas koosseisus. Maakonna valimiskomisjon ei võtnud seisukohta kaebajate taandamistaotluse kohta. 3) Kaebajad seadsid kahtluse alla maakonna valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et valimistega seotud rikkumisi ei toimunud. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millel valimiskomisjoni sellised järeldused põhinevad, need on paljasõnalised ning kontrollimata. Valimiskomisjon ei ole käsitlenud mitmeid kaebajate väiteid, nt küsimust, kas A. Zautin mõjutas isikuid kellegi poolt hääletama, makstes valijaile 50-euroste rahatähtedega. Kaebajad leidsid, et maakonna valimiskomisjon ei ole hinnanud kaebajate väiteid selle kohta, et Valimisliit Rahva Hääl levitas valimiste ajal manifeste, lendlehti ja saatis sõnumeid, mis olid kommunistliku sisuga, kuigi kommunistliku ideoloogia levitamine on kuritegu. 4) Kaebajad leidsid, et vale oli maakonna valimiskomisjoni väide, et kaebajad ei soovinud täiendavaid selgitusi anda ja et kaebajate ilmumata jätmine ei võimaldanud asja sisulisemalt ning põhjalikumalt menetleda. Maakonna valimiskomisjonil kui haldusorganil on uurimiskohustus. Kaebajad esitasid väga põhjaliku kaebuse, lisaks eraldi seisukohad maakonna valimiskomisjoni koosolekuks. Kaebuse esitajatel puudusid nii võimalused kui ka volitused kaebuses toodud asjaolusid rohkem kontrollida või andmeid esitada. Kaebusele oli kaasa pandud hulgaliselt tõendeid, mida maakonna valimiskomisjon ei analüüsinud ega arvestanud. 5) Kaebajad pöördusid lisaks valimiskomisjonile ka politsei poole. Kuigi Kaitsepolitseiamet leidis, et valimistega seotud rikkumiste hindamine ei kuulu nende pädevusse, eeldasid kaebajad, et Kaitsepolitseiamet edastab materjali pädevale ametkonnale. Maakonna valimiskomisjoni otsusest ilmneb, et seda pole tehtud. Kaebajad andsid teada, et pöörduvad uuesti politsei poole. 6) Kaebajad märkisid, et maakonna valimiskomisjon ei käsitlenud otsuses kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et Valimisliidu Rahva Hääl kandidaadid levitavad kommunistlike ideedega manifeste ja lendlehti, helistavad valijatele ja saadavad SMS-sõnumeid. Kaebajate hinnangul on kommunistlik ideoloogia kuritegelik, seega on Valimisliidu Rahva Hääl tegevus ilmselt ebaseaduslik. Valimiskomisjon oleks pidanud andma hinnangu, kas tegemist on ebaseadusliku agitatsiooniga ja kas see mõjutas hääletustulemusi.
  13. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  14. novembri
  15. a otsusega nr 34 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse rahuldamata. 1) Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et oma
  16. novembri 2013 otsuses nr 31 leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebeõigus on S. Asmusel ning N. Prohhoroval, ja tühistas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  17. oktoobri 2013 otsuse kaebuse läbi vaatamata jätmises üksnes kaebajate S. Asmuse ja N. Prohhorova osas. Vabariigi Valimiskomisjonile esitasid kaebuse ka T. Lüter ja M. Andrejeva, kellel puudus õigus vaidlustada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  18. novembri 2013 otsust, kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas otsuse läbi uuesti vaid S. Asmuse ja N. Prohhorova osas. 2) Vabariigi Valimiskomisjon nõustus maakonna valimiskomisjoni seisukohaga, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lõikes 4 sätestatu ei ole valimiskaebuse läbivaatamisel kohaldatav. Valimiskomisjon on kollegiaalne organ, mille liikmed on nimetatud seaduse alusel. Maakonna valimiskomisjon moodustatakse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 16 alusel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees (RKVS § 12 lg 2), ning komisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega (RKVS § 12 lg 5). Riigikogu valimise seaduses ega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses valimiskomisjoni liikme või valimiskomisjoni töökorralduse kohta sätestatu ei näe ette, et valimiskomisjoni liiget oleks võimalik taandada ja sel alusel asendada. 3) Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on
  19. novembril 2013 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse sisuliselt läbi vaadanud, teinud võimaluste piires kindlaks asjas tähtsad asjaolud ning sellest lähtuvalt leidnud, et kaebajate väited ei ole tõendatud. Asja materjalist ei nähtu, et Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjon või Alajõe Valla Valimiskomisjon oleks seadust rikkunud. Kaebajad ei ole kaebuses esitanud tõendeid väidetavate seadusrikkumiste kohta, vaid kaebusesse on koondatud erineval viisil kogutud informatsioon väidetavate rikkumiste kohta. Saadud informatsiooni on maakonna valimiskomisjon oma võimaluste piires kontrollinud. Kaebajate väited kandidaatide väidetava tegevuse kohta keelatud agitatsiooni tegemisel valimisjaoskonnas ei ole samuti tõendatud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et kandidaadi viibimine hääletamisruumis ei ole keelatud. Keelatud on vaid agitatsioon hääletamisruumis. Samuti on kandidaadil õigus osaleda valimistel vaatlejana. 4) Lisaks on kaebuses toodud väited häälte ostmise kohta, samuti kandidaatide tegevuse kohta väljaspool valimisjaoskonda. Kaebajate väiteid kandidaatide seadusvastase tegevuse kohta väljaspool valimisjaoskonda ei saa valimiskomisjonid olemuslikult kontrollida. Samuti ei ole valimiskomisjonide pädevuses analüüsida valimisagitatsiooni (manifestid, lendlehed, SMS-sõnumid) sisulist külge. Kaebajad soovivad kandidaatide tegevuse üksikasjade väljaselgitamist sellise täpsusega, mis eeldaks selliste uurimistoimingute tegemist, mille tegemine ei ole valimiskomisjonide pädevuses. Nagu nähtub maakonna valimiskomisjoni otsusest, ei ole Ida Prefektuuri kinnitusel politseile laekunud ühtegi teadet või avaldust Alajõe vallas valimisperioodil toimunud seadusrikkumiste kohta.
  20. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas
  21. novembril 2013 Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon märkis kaaskirjas, et jääb
  22. novembri
  23. a otsuses võetud seisukohtade juurde, ja palus jätta kaebus rahuldamata. KAEBAJATE SEISUKOHT
  24. Riigikohtule esitatud kaebuses paluvad kaebajad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  25. novembri
  26. a otsuse nr
  27. Lisaks sellele taotlevad kaebajad ka Vabariigi Valimiskomisjoni
  28. novembri
  29. a otsuse nr 35 tühistamist, millega Vabariigi Valimiskomisjon muutis oma
  30. novembri
  31. a otsust nr 31, lisades kaebajate loetellu sealt eksikombel välja jäänud Tatjana Lüteri nime.
  32. Kaebajad leiavad, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei oleks tohtinud kaebajate kaebust uuesti läbi vaadata samas koosseisus. Kaebajad esitasid valimiskomisjoni liikmete taandamise taotluse, kuid maakonna valimiskomisjon seda küsimust oma otsuses ei käsitlenud.
  33. Kaebajad ei nõustu Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga taandamistaotluste lahendamise osas. Kaebajad viitavad, et vaidemenetlusele valimisasjades tuleb analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust.
  34. Kaebajate arvates on Vabariigi Valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et maakonnakomisjon on teinud oma võimaluste piires kõik, et asjaolusid välja selgitada, otsitud ja ilmselgelt ebaõiged. Maakonna valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et valimistega seotud rikkumisi ei toimunud, on põhjendamata, tõendamata ja paljasõnalised ning maakonna valimiskomisjon ei pööranud kaebajate esitatud tõenditele ja väidetele tähelepanu. Kaebajate arvates ei ole Vabariigi Valimiskomisjon neid rikkumisi õigesti hinnanud.
  35. Ebaõige on maakonna valimiskomisjoni otsuses esitatud seisukoht, et kaebajad ei soovinud komisjoni koosolekul viibida ja täiendavaid selgitusi anda.
  36. Vale on ka maakonna valimiskomisjoni väide, et S. Asmuse ja N. Prohhorova puudumine koosolekult ei võimaldanud asjaolusid põhjalikumalt selgitada ja jättis olulised küsimused vastuseta. Maakonna valimiskomisjonil kui haldusorganil on uurimiskohustus. Kaebajad esitasid väga põhjaliku kaebuse, lisaks eraldi seisukohad maakonna valimiskomisjoni koosolekuks. Kaebuse esitajatel puudusid nii võimalused kui ka volitused kaebuses toodud asjaolusid rohkem kontrollida või andmeid esitada. Kaebusele oli lisatud hulgaliselt tõendeid. Lisaks sellele oli S. Asmusel telefonivestlus IdaViru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Eve Eastiga, kus kaebaja selgitas oma seisukohti kaebuses esitatud asjaolude kohta.
  37. Kaebajad leiavad, et õige ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et valimiskomisjon ei saa hinnata valimisagitatsiooni sisuliselt. Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata tema kasutada olevate andmete põhjal, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. Riigikohtule on kaebuse esitanud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter ja Natalja Prohhorova. S. Asmus ja N. Prohhorova on isikud, kes kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel, ning M. Andrejeva ja T. Lüter Alajõe valla elanikud. Kaebajad taotlevad Vabariigi Valimiskomisjoni
  39. novembri
  40. a otsuse nr 34 ja Vabariigi Valimiskomisjoni
  41. novembri
  42. a otsuse nr 35 tühistamist.
  43. Kolleegium käsitleb kõigepealt kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni
  44. novembri
  45. a otsuse nr 34 peale.
  46. Vabariigi Valimiskomisjon tegi
  47. novembril
  48. a otsuse nr 34 M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse kohta, milles kaebajad taotlesid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  49. novembri
  50. a otsuse nr 8 tühistamist. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas nimetatud otsuse tegemisel uuesti läbi Alajõe elanike
  51. oktoobri
  52. a kaebust.
  53. Alajõe elanike
  54. oktoobri 2013 kaebuse oli Vabariigi Valimiskomisjon
  55. novembri
  56. a otsusega nr 31 saatnud maakonna valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks, kuid üksnes kaebajate S. Asmuse ja N. Prohhorova osas. Nimelt leidis Vabariigi Valimiskomisjon
  57. novembri
  58. a otsuses nr 31, et

§ 64

lg 1 tähenduses huvitatud isikuteks olid Alajõe Vallavolikokku Valimisliidu Kohalik Rahvas nimekirjas kandideerinud S. Asmus ja N. Prohhorova, kuid mitte teised kaebusele alla kirjutanud inimesed. Kaebusele oli teiste seas alla kirjutanud ka T. Lüter, kuid esiklikult jäi T. Lüteri nimi Vabariigi Valimiskomisjoni

  1. novembri
  2. a otsusest nr 31 välja. Vabariigi Valimiskomisjon muutis
  3. novembri
  4. a otsusega nr 35 oma
  5. novembri
  6. a otsust nr 31 ja täiendas kaebajate nimede loetelu T. Lüteri nimega.
  7. Kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  8. novembri
  9. a otsus nr 8 ei olnud tehtud M. Andrejeva ja T. Lüteri kohta, ei olnud nad õigustatud vaidlustama maakonna valimiskomisjoni otsust Vabariigi Valimiskomisjonis ning sellest tulenevalt jättis Vabariigi Valimiskomisjon
  10. novembri
  11. a otsusega nr 34 M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ning jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. novembri
  13. a otsuse nr 34 peale rahuldamata.
  14. Alljärgnevalt võtab kolleegium seisukoha S. Asmuse ja N. Prohhorova Vabariigi Valimiskomisjoni
  15. novembri
  16. a otsuse nr 34 peale esitatud kaebuse väidete kohta.
  17. Kaebajad vaidlustasid
  18. oktoobri
  19. a kaebuses maakonna valimiskomisjonis Alajõe valla valimistulemused, taotledes nende tervikuna kehtetuks tunnistamist. Kolleegiumi hinnangul taotlesid kaebajad valla valimiskomisjoni nende otsuste tühistamist, millega kinnitati hääletamistulemus ja valimistulemus Alajõe vallas.
  20. Kaebajad leiavad, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei oleks tohtinud kaebust
  21. novembril 2013 uuesti läbi vaadata samas koosseisus. Kaebajad esitasid maakonna valimiskomisjonile taotluse taandada need valimiskomisjoni liikmed, kes osalesid Alajõe valla elanike kaebuse esmakordsel läbivaatamisel
  22. oktoobril
  23. Kaebajad on seisukohal, et taandamistaotluse lahendamisele oleks tulnud kohaldada haldusmenetluse seaduses taandamise kohta sätestatut, kuid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebajate taandamistaotluse oma
  24. novembri
  25. a otsuses tähelepanuta.
  26. Kolleegium märgib, et ei kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ega Riigikogu valimise seadus, millele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus valimiskomisjonide moodustamise korra osas viitab (

§ 13

lõige 1), ei reguleeri valimiskomisjoni liikme taandamise aluseid ja korda ega komisjoni liikme asendamise võimalusi.

  1. Haldusmenetlust üldseadusena reguleerivas haldusmenetluse seaduses on taandamise alused ja kord reguleeritud §-s
  2. Siiski tuleb arvestada, et tulenevalt HMS § 112 lõikest 2 kohaldatakse haldusmenetluse seadust eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele üksnes juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ega Riigikogu valimise seadus sellist viidet haldusmenetluse seadusele ei tee.
  3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellisele järeldusele jõudis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, käsitledes uurimispõhimõtte rakendamist, millest tulenevalt peavad valimiskomisjonid välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11).
  6. Kolleegium leiab, et valimiskomisjoni liikme taandamise küsimuses ei ole siiski põhjendatud kohaldada analoogia korras haldusmenetluse seadust. Valimiskomisjon on kollegiaalne organ, mille liikmed nimetatakse seaduse alusel. Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites sõltumatu ning juhindub seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest (RKVS § 11 lõige 9). Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees (RKVS § 12 lõige 2), ning komisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega (RKVS § 12 lõige 5). Maakonna komisjoni otsuse või toimingu peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile (

§ 65

) ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule (

§ 66

). Kolleegiumi hinnangul on valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale kaebuse esitamise võimalustega piisavalt tagatud järelevalve maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute õiguspärasuse üle. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei näe seadus ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust.

  1. Kolleegium möönab, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis
  2. novembri
  3. a otsuses nr 8 kaebajate taotluse valimiskomisjoni liikmete taandamise kohta tähelepanuta. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas maakonna valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust lahendades sisuliselt läbi ka taandamistaotluse ja kaebajate sellekohased väited. Kuna kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsuses nr 34 esitatud seisukohaga, et maakonna valimiskomisjoni liikmeid ei saa taandada haldusmenetluse seaduse reeglitele tuginedes, ei pea kolleegium vajalikuks tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsust.
  6. Kaebajate arvates on ebaõiged Vabariigi Valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et maakonna valimiskomisjon on teinud oma võimaluste piires kõik, et asjaolusid välja selgitada. Maakonna valimiskomisjoni järeldused on põhjendamata ja tõendamata ning valimiskomisjon ei pööranud kaebajate esitatud tõenditele ja väidetele tähelepanu.
  7. Tulenevalt

§ 64

lõikest 1 saab valla valimiskomisjoni otsuse vaidlustada huvitatud isik, kelle õigusi otsus rikub. Kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui ka avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjon peab välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9).
  3. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsusest ilmneb, et valimiskomisjon kuulas kaebuses esitatud asjaolude selgitamiseks ära Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehe ja Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjoni esimehe selgitused, samuti võeti selgitused mitmetelt teistelt kaebuses nimetatud või esialgsele kaebusele alla kirjutanud isikutelt. Kaebusest nähtub, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimees kuulas telefoni teel ära ka kaebaja S. Asmuse täiendavad selgitused kaebuses toodud asjaolude kohta. Maakonna valimiskomisjoni koosolekul viibis ka Ida Prefektuuri esindaja. Asjas kogutud materjali alusel jõudis maakonna valimiskomisjon seisukohale, et puuduvad tõendid selle kohta, et Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjon või Alajõe Valla Valimiskomisjon oleks seadust rikkunud.
  6. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kaebajate väited Valimisliidu Rahva Hääl kandidaatide väidetava keelatud agitatsiooni kohta valimisjaoskonnas ei ole tõendatud. Samuti ei leidnud kinnitust väited, et kandidaat A. Zautin sai Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehelt valijate nimekirja, helistas valijatele ja viis neid hääletama. Maakonna valimiskomisjonis ei leidnud tõendust ka väide, et valimiskomisjoni liikmed või jaoskonnakomisjoni liige H. Hudilainen oleks rikkunud valimiste salajasuse nõuet sellega, et käis koos valijatega kabiinis.
  7. Maakonna valimiskomisjon leidis, et Valimisliidu Rahva Hääl kandidaat V. Ivanov viibis valimisjaoskonnas vaatlejana. Valimiskomisjonis ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et V. Ivanov oleks jälginud hääletamist eesmärgiga anda temale meelepäraselt hääletanud isikutele raha või alkoholi. Vabariigi Valimiskomisjon märkis selles küsimuses, et keelatud ei ole kandidaadi viibimine hääletamisruumis, vaid agitatsiooni tegemine hääletamisruumis. Samuti on kandidaadil õigus osaleda valimistel vaatlejana.
  8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on
  9. novembril 2013 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja teinud võimaluste piires kindlaks asjas tähtsad asjaolud. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ka selles, et kaebajatelt saadud informatsiooni ja kaebusele lisatud materjale on maakonna valimiskomisjon oma võimaluste piires hinnanud ja kontrollinud, kuid kaebajate väited kandidaatide seadusvastase tegevuse kohta väljaspool valimisjaoskonda ei ole valimiskomisjonides olemuslikult kontrollitavad.
  10. Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et kaebajad soovisid kandidaatide tegevuse üksikasjade väljaselgitamist sellise täpsusega, mis eeldaks uurimistoiminguid, mille tegemine ei ole valimiskomisjonide pädevuses. Kolleegium märgib, et valimistega seotud süütegude menetlejaks on politsei. Vastutus valimistega seotud väärtegude eest on sätestatud eelkõige

peatükis 111 "Vastutus" ja karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos "Süüteod valimisvabaduse vastu".
  3. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsusest nr 8 ilmneb, et Ida Prefektuuri ei laekunud ühtegi süüteoteadet valimistega seotud rikkumiste kohta. Asja materjalist nähtub, et kaebajad on pöördunud avaldusega Kaitsepolitseiameti poole, kes selgitas kaebajatele, et ei ole pädev valimistega seotud seadusrikkumisi menetlema. Kaitsepolitseiamet selgitas ka, et avalduses toodud rikkumiste uurimiseks tuleks pöörduda Ida Prefektuuri poole. Kolleegium märgib, et selline selgitus on kooskõlas HMS § 15 lõikega 4, mille kohaselt jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, ja selgitab taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub. Haldusorgan võib edastada taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale.
  6. Kolleegium möönab, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  7. novembri
  8. a otsuse nr 8 tekstist võib jääda mulje, et kaebajad ei soovinud osaleda komisjoni koosolekul ja see takistas kõigi asjaolude põhjalikumat väljaselgitamist. Kolleegium leiab, et kaebajate käitumisest ei saa sellist järeldust teha. Kaebajad teatasid maakonna valimiskomisjonile, et ei saa kaebuse arutamisel
  9. novembril 2013 osaleda. Samas olid kaebajad esitanud oma väited ja selgitused maakonna valimiskomisjonile esialgses,
  10. oktoobri
  11. a kaebuses ja täiendanud oma seisukohti
  12. novembril 2013 maakonna valimiskomisjonile esitatud kirjalikus arvamuses. Lisaks sellele selgitas üks kaebajatest, S. Asmus, kaebajate seisukohti enne maakonna valimiskomisjoni koosolekut IdaViru Maakonna Valimiskomisjoni esimehele telefoni teel.
  13. Kaebajate arvates on Vabariigi Valimiskomisjon ekslikult leidnud, et komisjoni pädevuses ei ole analüüsida valimisagitatsiooni sisulist külge. Kaebajad leiavad, et valimiskomisjoni pädevuses on hinnata tema kasutada olevate andmete põhjal, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust. Valimisliidu Rahva Hääl kandidaadid levitasid kommunistliku ideoloogiaga manifeste, lendlehti ja saatsid SMS-sõnumeid, mis kaebajate hinnangul on Eesti Vabariigis kuritegu.
  14. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valimiskomisjonide pädevuses ei ole analüüsida valimisagitatsiooni (manifestid, lendlehed, SMS-sõnumid) sisulist külge. See eeldaks üksikasjade väljaselgitamist ja selliste uurimistoimingute tegemist, mille tegemine ei ole valimiskomisjonide pädevuses. Vabariigi Valimiskomisjon viitas, et Ida Prefektuuri kinnitusel ei ole politseile laekunud teateid ega avaldusi Alajõe vallas valimistega seotud seadusrikkumiste kohta.
  15. Tulenevalt

§-st 64 saab valla valimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistada, kui otsus rikub kaebaja õigusi. Valimiskomisjoni otsus on võimalik kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui kaebuse läbivaatamisel leiab kinnitust hääletamise tulemusi mõjutav ebaseaduslik tegevus. Vaidluse lahendamisel on valimiskomisjon seotud enda võimalustega tõendeid hankida ja hinnata.

  1. Kaebajad on Riigikohtule esitatud kaebuses kolleegiumi hinnangul seisukohal, et Valimisliidu Rahva Hääl kandidaadid on valimisagitatsiooni tehes toime pannud kuriteo, mis seisneb keelatud kommunistliku ideoloogia levitamises. Maakonna valimiskomisjonile
  2. oktoobril 2013 esitatud kaebuses väideti ka Eesti Vabariigi sõltumatuse ja põhiseadusliku korra vastu suunatud ning vaenu õhutavate tegude toimepanemist.
  3. Kolleegium osutab, et karistusseadustiku eriosas ei ole sätestatud süüteokoosseisu, mis otsesõnu kriminaliseeriks kommunistlike vaadete propageerimise. Kuritegudena karistatavad on karistusseadustiku
  4. peatüki "Riigivastased süüteod"
  5. jaos ründed Eesti Vabariigi vastu, samuti on süüteona karistatav poliitiliste veendumuste alusel vaenu õhutamine (KarS § 151). Nimetatud süütegude menetlemine on politsei, kuritegude puhul ka prokuratuuri pädevuses. Valimiskaebuse läbivaatamisel on nii valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu võimalused anda hinnang süütegude toimepanemise ja nende mõju kohta valimistulemusele väga piiratud.
  6. Kolleegium leiab, et sisuliselt on Vabariigi Valimiskomisjon oma pädevuse piires hinnanud kaebajate väiteid valimistel toime pandud kuriteo tunnustega tegude kohta. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et asjaolude edasine väljaselgitamine oleks tähendanud selliste uurimistoimingute tegemist, milleks valimiskomisjonil ei ole pädevust.
  7. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. novembri
  9. a otsuse nr 34 peale rahuldamata.
  10. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha Vabariigi Valimiskomisjoni
  11. novembri
  12. a otsuse nr 35 peale esitatud kaebuse kohta.
  13. Vabariigi Valimiskomisjoni
  14. novembri
  15. a otsusega nr 35 muutis valimiskomisjon oma
  16. novembri
  17. a otsuses nr 31 jaotise "Kaebuse asjaolud ja menetluse käik" esimese lõigu esimest lauset ja jaotise "Kaebuse sisu" esimese lõigu esimest lauset, täiendades neis toodud kaebajate loetelu T. Lüteri nimega.
  18. Vabariigi Valimiskomisjoni
  19. novembri
  20. a otsuse nr 35 sisuks oli seega Vabariigi Valimiskomisjoni
  21. novembri
  22. a otsuse nr 31 muutmine ja täiendamine T. Lüteri nimega. Seetõttu saaks Vabariigi Valimiskomisjoni
  23. novembri
  24. a otsust nr 35 Riigikohtus vaidlustada T. Lüter ja seda ulatuses, millest tema õiguste rikkumine võiks tuleneda Vabariigi Valimiskomisjoni
  25. novembri
  26. a otsusest nr
  28. Kuna M. Andrejeva, S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus ei ole esitatud isiku enda õiguste kaitseks, ei kuulu selle läbivaatamine Riigikohtu pädevusse. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 tuginedes, jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium M. Andrejeva, S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  29. novembri
  30. a otsuse nr 35 peale läbi vaatamata.
  31. Riigikohtule praeguses asjas esitatud T. Lüteri kaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks taotletakse Vabariigi Valimiskomisjoni
  32. novembri
  33. a otsuse nr 35 tühistamist. Kolleegiumi hinnangul võib järeldada, et T. Lüter vaidlustab sisuliselt Vabariigi Valimiskomisjoni
  34. novembri
  35. a otsust nr 31 osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Alajõe valla elanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks

§ 64lõike 1 tähenduses.

  1. Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 31 õiguspärasust hindas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium osaliselt kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, vaadates läbi M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebust. Riigikohtule selles kohtuasjas esitatud kaebuses palusid kaebajad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsuse nr 31 osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata. Kaebajad leidsid, et nende õigusi rikuti sellega, et
  6. a septembris registreeriti Alajõe valda elanikke, kes said sellega õiguse hääletada
  7. oktoobri
  8. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, ja nende isikute aktiivne valimisõigus mõjutas oluliselt valimistulemusi Alajõe vallas. Kaebajad vaidlustasid ka seda, et Vabariigi Valimiskomisjon oli

§ 64

lõike 1 tähenduses huvitatud isikutena käsitanud üksnes valimistel kandideerinud S. Asmust ja N. Prohhorovat.

  1. Lähtudes kaebuse argumentidest, vaatas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasjas nr 3-4-1-59-13 M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse läbi üksnes osas, mis puudutas kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta valimistel, kellel kaebajate arvates polnud aktiivset valimisõigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, punkt 16). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et

§ 64

lõike 1 tähenduses huvitatud isikuteks võisid kaebuses väidetud rikkumise osas olla üksnes valimistel kandideerinud isikud, aga mitte valijad (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, punkt 26).
  3. Eeltoodust lähtudes jõuab kolleegium järeldusele, et Riigikohus ei ole varem läbi vaadanud T. Lüteri kaebust, mis puudutaks küsimust, kas T. Lüteril kui Alajõe valla elanikul, on oma aktiivse valimisõiguse kaitseks

§ 64

lõikest 1 tulenev kaebeõigus praeguses kohtuasjas esitatud kaebuses väidetud Alajõe vallas valimiste korraldamisel toimunud rikkumiste peale.

  1. Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 31 peale Riigikohtule kaebuse esitamise kolmepäevane tähtaeg oli praeguses asjas kaebuse esitamisel formaalselt küll möödunud, kuid kolleegium arvestab asjaolu, et T. Lüteri nimi lisati vaidlustatavasse otsusesse alles
  4. novembril
  5. Siiski jääb kolleegium Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-59-13 valla elanike aktiivse valimisõiguse kaitseks kaebuse esitamise õiguse kohta võetud seisukohtade juurde ja jätab seetõttu PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes T. Lüteri kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. novembri
  9. a otsuse nr 35 peale rahuldamata. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.