Obsah (4)

§ 54§ 143§ 55§ 95

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-63-13 3

) § 55 alusel kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu olid täitmata. Maksuotsust püüti kätte toimetada lühikesel ajaperioodil, arvestamata, et isikud võivad vabalt liikuda ja viibida erinevatel põhjustel ajutiselt oma registreeritud elukohast eemal. Maksuotsusest sai kaebaja teada alles võlateatest. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema võlateate kättesaamisest. Maksuotsuse sai kaebaja kätte alles tema suhtes algatatud täitemenetluse raames täitmisteate lisana.

1. Tallinna Halduskohtu
2. mai
3. a kohtunõudes K. Suursaarele märkis kohus, et vaideotsusega ei vaadatud kaebaja vaiet maksuotsuse tühistamiseks sisuliselt läbi, mistõttu ei saa kohus maksuotsuse tühistamise nõuet läbi vaadata. Kohus tegi kaebajale ettepaneku täiendada kaebust taotlusega kohustada maksuhaldurit kaebaja
4. novembri
5. a vaiet uuesti sisuliselt läbi vaatama.
6. K. Suursaar esitas
7. juunil 2012 kaebuse täienduse, milles täiendas kaebust esitatud tühistamis​nõude asemel kohustamisnõudega vaadata asi uuesti läbi.
8. Tallinna Halduskohus võttis
9. septembri
10. a määrusega kaebuse muudatuse vastu ja luges kaebuse nõudeks „Maksu- ja Tolliameti
11. detsembri
12. a vaideotsuse nr 6-1/560-2 tühistamise ja Maksu- ja Tolliameti kohustamise vaide uuesti läbivaatamiseks.“
13. Tallinna Halduskohus jättis
14. detsembri
15. a otsusega haldusasjas nr 3-12-210 kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustes leiti, et

§ 54lg 1 ei kohusta maksuhaldurit füüsilisele isikule dokumente korduvalt saatma.

Sätte kohaselt on oluline, et füüsilisele isikule saadetakse dokument posti teel teadaolevale elukoha aadressile ning eeltoodust juhinduvalt on maksuhaldur ka toiminud. Põhjendatud oli maksuotsuse avaldamine 7. juunil 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt

§-st 55 loeti maksuotsus õigesti kaebajale kättetoimetatuks 10 päeva pärast selle avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.o

1. juunil
2. Kaebaja esitas vaide
3. novembril 2011, seega pärast vaidlustamise tähtaja lõppemist. Vastustaja on eksinud selles, et ei ole selgitanud kaebajale

§-des 140 ja 50 sätestatud võimalust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Samas ei too see kaasa vaidlustatud vaideotsuse tühisust. Käes​oleval juhul ei mõjutanud kaebaja poolt vaidemenetluses tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmine vaideotsust, kuna vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtub, et vaide esitamise tähtaega ei oleks ikkagi ennistatud.

§ 143lg 1 p-s 3 märgitud põhjusel oleks maksuhalduril olnud alus vaie 12.

mai

1. a maksuotsuse osas tagastada, st seda sisuliselt mitte läbi vaadata. Maksuhaldur tege​likkuses ongi seda teinud, ehkki vaideotsuses on maksuhaldur ekslikult märkinud resolutsiooni „jätta vaie rahuldamata“ ja viidanud vaide rahuldamata jätmist reguleerivatele maksukorralduse seaduse sätetele. Sisuliselt on vaie maksuotsuse osas tagastatud õiguspäraselt. Vaie on jäetud õigus​päraselt rahuldamata ka võlateate osas.
2. K. Suursaar esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahulda​miseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebaja sai tema suhtes tehtud maksuotsusest teada pärast
3. oktoobri
4. a võlateate kätte​saamist; 2) kohus järeldab meelevaldselt, et kaebaja elab koos emaga. Kaebaja ema (S. Seero) elas
5. a seoses sügava puude ja liikumisvõimetu lähisugulase hoolduskohustuse tõttu mujal; 3) täidetud ei ole

§ 55kohaldamise kumbki eeldus.

Kaebaja on teinud maksuhalduriga maksu​menetluses koostööd, mis lükkab ümber järelduse kaebajale dokumentide kättetoimetamise võimatuse kohta kui

§ 55kohaldamise kohustusliku eeltingimuse.

Samuti on kaebajal olnud järjepidevalt registreeritud elukoht, mis on ka tema tegelik viibimiskoht.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai 2013 otsusega rahuldati K. Suursaare apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja MTA
3. detsembri
4. a vaideotsus nr 6-1/560-2 ning kohustati MTA-d vaiet uuesti läbi vaatama. Otsuse kohaselt sätestab

§ 55

kaks samaaegselt esinevat tingimust, mille avaldumisel võib dokumenti kätte toimetada Ametlikes Teadaannetes: isik ei ela maksu​haldurile teadaoleval aadressil ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Kaebaja puhul olid andmed tema aadressi kohta maksuhalduril olemas, samuti ei olnud alust arvata, et kaebaja sellel aadressil ei ela. Maksuhalduril oli varasemast maksumenetlusest üksnes teada asjaolu, et posti kättetoimetamine kaebajale on raskendatud, sest ta ei võta elukohas posti vastu ega reageeri üldjuhul ka postkasti tähtkirja kohta jäetud teadetele.

§ 55

ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldab isikutel maksuhalduri poolt saadetud dokumentide kättesaamisest teadlikult kõrvale hoida. Samas eeldab

§ 55kohaldamine, et dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada.

Ühe tähtkirja üleandmise nurjumine ei tõenda veel, et dokumendi kättetoimetamine muul viisil on võimatu. Võimatust ei saa vahetult järeldada vaid sellest, et maksumenetluse jooksul oli menetlusposti kätte​toimetamisega raskusi. Arvestades maksuotsuse koormava iseloomuga, peab

§-s 55 reguleeritud nn õigusliku fiktsiooni kohaldamine olema põhjendatud. Maksuotsuse teatavakstegemine Ametlike Teadaannete kaudu oli õigusvastane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. MTA esitas kassatsioonkaebuse järgmiste põhjendustega: 1)

§ 55kohaldamise eeldused olid täidetud.

Et kaebaja oma aadressi muutumisest ei teatanud, oli maksuhalduril õigus saata maksuotsus maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et maksuhaldurile oli teada tema mingi muu asukoht. Kaebaja ei ole maksu​menetluses avaldanud soovi, et maksuhaldur saadaks dokumente talle elektrooniliselt ega ole avalda​nud maksuhaldurile ka elektronposti aadressi. Maksuotsust üritati kätte toimetada kaebaja elukoha aadressil, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus. Kuna kirja saaja ei olnud kättesaadav, jäeti enne kirja maksuhaldurile tagastamist kaebaja postkasti teade tähtkirja kohta. Postitöötaja poolt kaebaja postkasti kirja kohta teate jätmise põhjal saab tõdeda, et info on jõudnud kaebaja mõjusfääri, kuid ta ei ole saadetisele reageerinud, st postiasutuses saadetisel (maksuotsusel) hoiutähtaja jooksul järel käinud.

§ 54

lg 1 ei kohusta maksuhaldurit füüsilisele isikule dokumente korduvalt saatma, vaid sätte kohaselt on oluline, et füüsilisele isikule saadetakse dokument posti teel teadaolevale elukoha aadressile; 2) on äärmiselt ebatõenäoline, et olukorras, kus vastav teade on jäetud postkasti, kaebaja ei aimanud või ei saanud aru, et tema suhtes on tehtud maksuotsus. Arvestades, et nii kaebaja kui ka tema esindaja on väidetavalt õigusteadmistega isikud, pidi mõlemale olema selge, et kui ei võeta tähtkirjana saadetud maksuhalduri kirja vastu, on alust eeldada haldusakti kättetoimetamist

§-s 55 sätestatud viisil; 3) maksuhalduril ei õnnestunud kahe kuu jooksul kontrollakti isikule kätte toimetada. Kaebaja on teadlikult ja sihipäraselt hoidunud maksuhalduri kirjade vastuvõtmisest; 4) K. Suursaarega ei ole maksuhalduril õnnestunud maksumenetluse vältel kontakti saada. Et maksu​haldur suhtles kontrollimenetluse vältel telefoni teel K. Suursaare emaga, on vähetõenäoline, et menetlus​osaline ei olnud teadlik koostatud kontrollaktist ja seega ka maksuotsuse koostamise võimalikkusest, kuivõrd K. Suursaar ja tema ema elavad koos; 5) ringkonnakohus ei ole märkinud, millised võimalused on maksuhaldur kasutamata jätnud või millisel muul viisil oleks saanud maksuhaldur dokumendi kätte toimetada;

1. K. Suursaare vastuses palutakse kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegiumi hinnangul tuleb haldus- ja ringkonnakohtu otsused menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.
3. K. Suursaar esitas
4. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA
5. detsembri
6. a vaideotsuse nr 6-1/560-2 ja PMTK
7. mai
8. a maksuotsuse nr 12.2-3/2799-7 tühistamise nõuetega (kd I, tl 1-6). Tallinna Halduskohus on kaebuse nende nõuete osas
9. veebruari
10. a määrusega menetlusse võtnud.
11. Tallinna Halduskohtu
12. mai
13. a kohtunõudes tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebust täiendada taotlusega kohustada maksuhaldurit kaebaja poolt
14. novembril 2011 esitatud vaide uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja esitas
15. juunil 2012 kohtule kaebuse täienduse, mille tekst oli järgmine: „Lähtudes asjaolust, et kaebuse esitaja vaie Maksu- ja Tolliameti 12.05.2011 maksuotsuse tühistamiseks jäeti Maksu- ja Tolliameti 27.12.2011 vaideotsusega sisuliselt läbi vaatamata, täiendab kaebuse esitaja kaebust esitatud tühistamisnõude asemel kohustamisnõudega asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Eeltoodu alusel palun: Kohustada maksuhaldurit kaebuse esitaja poolt 11.11.2011 esitatud vaide uueks sisuliseks läbivaatamiseks.“ Tallinna Halduskohtu
16. septembri
17. a määrusega nõustus kohus kaebuse muutmisega. Määruse põhjendavas osas kordas halduskohus
18. mai
19. a kohtunõudes märgitut, mille kohaselt ei saa kohus maksuotsuse tühistamise nõuet läbi vaadata, kuna vaidlustatud vaide​otsusega ei ole kaebaja taotlust maksuotsuse tühistamiseks sisuliselt läbi vaadatud.
20. Kolleegiumi leiab, et kaebaja
21. juuni
22. a taotlust tuleb tõlgendada kaebuse täiendamisena alter​natiivse nõudega. Kaebaja on täiendanud kaebust kohustamisnõudega tema vaide uueks läbi​vaata​miseks kohustamiseks sel juhul, kui tema maksuotsuse peale esitatud tühistamiskaebust ei rahuldata. Maksuotsuse tühistamise nõudest ei ole kaebaja taganenud.
23. Kolleegiumi hinnangul ei ole halduskohus
24. mai
25. a kohtunõudes selgitamiskohustust õigesti täitnud. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja ees​märgiks eelkõige maksuotsuse tühistamine. Kohaseks nõudeks selle saavutamiseks on tühistamisnõude esitamine maksuotsuse suhtes. Sellise nõude kaebaja halduskohtule algselt ka esitas ning sellise nõude võttis halduskohus menetlusse. Ekslik on halduskohtu
26. mai
27. a kohtunõudes ja
28. septembri
29. a määruses esitatud seisu​koht, et halduskohus ei saanud maksuotsuse tühistamise nõuet läbi vaadata, kuna vaidlustatud vaide​otsusega ei ole kaebaja taotlust maksuotsuse tühistamiseks sisuliselt läbi vaadatud. Esiteks ei tulene maksukorralduse seadusest ega muust seadusest, et maksuotsuse halduskohtus vaidlustamiseks tuleb maksukohustuslasel eelnevalt esitada vaie maksuhaldurile. Teiseks rõhutab kolleegium, et sõltumata sellest, kas vaidemenetlus on enne kohtusse pöördumist kohustuslik või vabatahtlik, ei takista vaide õigusvastane läbivaatamata jätmine vaides vaidlustatud haldusakti kohtulikku kontrolli (Riigikohtu haldus​kolleegiumi
30. oktoobri
31. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18, vt ka Riigikohtu haldus​kolleegiumi
32. juuni
33. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p-d 8–9). Sellest tulenevalt oli halduskohtu ettepanek kaebajale kaebuse nõude muutmiseks eksitav ja põhjendamatu.
34. Pärast kaebuse menetlusse võtmist tuleb kaebuse nõude muutmisel lähtuda HKMS § 49 lg-st 1, mille kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Seega pidi kohus enne kaebuse nõude muutmisega nõustumist kontrollima, kas kaebuse nõude muutmine on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ning kas kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav.
35. Võrreldes maksuotsuse vaidlustamisega on vaide läbi vaatamata jätmise vaidlustamise kaudu kaebaja võimalus saavutada maksuotsuse tühistamine keerulisem. Seetõttu ei olnud
36. juuni
37. a kaebuse täiendamise taotluse alusel kaebuse nõude muutmine kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamiseks otstarbekas.
38. Lisaks on halduskohus
39. septembri
40. a määruses kaebuse nõude muutmise vastuvõtmisel ja kaebuse nõude määratlemisel jätnud arvestamata HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangu. Kohus luges kaebuse nõudeks „Maksu- ja Tolliameti
41. detsembri
42. a vaideotsuse nr 6-1/560-2 tühistamise ja Maksu- ja Tolliameti kohustamise vaide uuesti läbivaatamiseks.“ HKMS § 45 lg 4 järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täienduses selgitanud, kuidas maksuotsuse ja võlateate osas tehtud vaideotsus rikub tema õigusi vaide esemest sõltumata. Seega ei olnud vaideotsuse vaidlustamine antud juhul lubatud, mistõttu oli haldus​kohtu poolt kaebuse muutmise vastuvõtmine ka sellel põhjusel keelatud.
43. Eelneva põhjal tuleb haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata asi uueks läbi​vaata​miseks halduskohtule. Halduskohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda sellest, et kaebaja on esitanud kaebuse PMTK
44. mai
45. a maksuotsuse nr 12.2-3/2799-7 ja MTA
46. detsembri
47. a vaideotsuse nr 6-1/560-2 tühistamiseks.
48. juuni
49. a kaebuse muudatus ei ole otstarbekas ja tuleb jätta tähelepanuta. 23.

§ 95

lg 3 kohaselt toimetatakse maksuotsus maksukohustuslasele kätte

1. peatükis sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldus- ja ringkonnakohus on olnud erineval seisukohal maksuotsuse kätte​toimetamise osas. Halduskohus leidis, et põhjendatud oli maksuotsuse avaldamine
2. juunil 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud 10 päeva pärast selle avaldamist Ametlikes Teadaannetes, s.o
3. juunil
4. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuotsuse teatavakstegemine väljaandes Ametlikud Teada​anded avaldamise kaudu oli õigusvastane ja sellest tulenevalt ei tehtud kaebajale maksuotsust teatavaks
5. juunil
7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega osas, milles ringkonnakohus leidis, et maksuotsuse teatavakstegemine väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu oli õigusvastane ja sellest tulenevalt ei tehtud kaebajale maksuotsust teatavaks
8. juunil
9. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebaja halduskohtule esitatud tühistamis​kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks.
10. Menetlusosalised ei ole kassatsioonimenetluses menetluskulude dokumente esitanud. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann