Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-69-13 4

) § 193 kohaselt määrab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ning apellatsioonkaebusele vastuse saamist või vastamise tähtaja möödumist kindlaks kohtuistungi aja või kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ja asja läbivaatava kohtukoosseisu. Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a korraldava määruse resolutsiooni p-des 1 ja 3 märgiti, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ning teeb otsuse teatavaks
3. juulil 2013, määruse p 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus asja koos​seisus Viive Ligi, Lauri Madise ja Silvia Truman. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a otsuse on teinud kohtu​koosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Kaire Pikamäe. Seega on kohtukoosseis apellatsiooni​menetluse kestel muutunud. 13.

§ 11

lg 5 esimene lause näeb ette, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et eelmise kohtu​koosseisu poolt tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.

§ 11

lg 5 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis ei anna kohtu​le kaalumisruumi, kas menetluse jätkamine vahetunud kohtukoosseisuga on võimalik või mitte. Asja tuleb hakata arutama algusest peale.

§ 11

lg 5 teine lause ei sätesta erandit normi esimese lause suhtes, vaid üksnes võimaldab muutunud kohtukoosseisul jätta osa toimunud menet​lusest menetlus​osaliste nõusolekul kordamata. Kolleegium on väljendanud sellist seisukohta enne 1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r) § 5 lg 1 koosmõjus tsiviil​kohtu​menetluse seadustiku §-ga 20 tõlgendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldus​asjades nr 3-3-1-34-10, p 14, ja 3-3-1-82-10, p 9) ning jäänud selle juurde ka alates

1. jaanuarist 2012 kehti​nud halduskohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel (Riigikohtu haldus​kolleegiumi otsus haldus​asjas nr 3-3-1-38-13, p 11). Et menetlusosalistel oleks võimalik menetlustoimingute tegemise vaja​duse ja teiste menetlus​seadustikes sätestatud õiguste kasutamise osas seisukoht esitada, peavad nad olema asja läbivaatava koosseisu muutumisest teadlikud. Samuti peab toimikust nähtuma, millal ja mis põhjustel on kohtu​koosseis vahetunud (samas, p 12).
2. Kolleegium on varasemas praktikas käsitanud analoogset rikkumist

§ 199

lg 1 p-s 1 ja

v.r § 45 lg 1 p-s 1 sätestatud olulise rikkumisena, mis tingib kaebuse ja vastuväidete põhjen​dustest ja nõudmistest olenemata kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-34-10, p 16, 3-3-1-82-10, p 11, ja 3-31-38-13, p 14). Kolleegium jääb eeltoodud praktika juurde.

1. Käesoleva asja materjalides ei ole ühtegi menetlusdokumenti, millest nähtuks kohtukoosseisu muutumise õiguslik alus, aeg ja põhjus ning menetlusosaliste sellest teavitamine. Nimetatud rikku​mised on käsitatavad menetlusnormide olulise rikkumisena ka kirjaliku menetluse korral, sest selli​sed rikkumised võivad mõjutada asja läbivaatamise tulemust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 15).
2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§ 230

lg-st 2 koosmõjus

§ 199lg 1 p-ga 1 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 3.

juuli 2013. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest kaebaja soovis asjas uue lõpliku otsuse tegemist, kuid kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kautsjoni tasumisest oli kassaator menetlusabi korras vabastatud. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann