Obsah (5)

§ 180§ 25§ 75§ 24§ 2

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-147-13 Määruse kuupäev Tartu, 4. detsember 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Kohtuasi Maido Jü

) § 25 lg-le 1 ja § 180 lg-le 1, leides, et kinnisasja väljaandmise korral sekkutakse eriti tugevasti võlgniku eraellu ja põhiseaduslikesse õigustesse ning seetõttu on tegemist erimenetlusega, mille puhul seadusandja on ette näinud kahekordse teavitamise kavandatavast toimingust ning erandi nõude vabatahtliku täitmise tavapärasest tähtajast. Seega sisaldub seaduses eeldus, et tavapärane 10-päevane tähtaeg ei ole kinnisasja väljaandmise puhul piisav aeg, et võlgnik jõuaks leida endale uue elamispinna ja sinna ümber kolida. Kolmekuulise tähtaja andmiseks ei pea kohtutäitur enne isegi sissenõudjalt nõusolekut saama. Praegu määratud tähtaeg on põhjendamatult ja ebamõistlikult lühike aeg eluruumi vabastamiseks. Avaldajal oli praktiliselt võimatu 10 päevaga vabastada kõnealuse korteri valdus ja leida endale uus elamispind, st avaldajal polnud tegelikku võimalust täita kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning seetõttu on tal tekkinud lisakulu (kahju) – kohustus tasuda kogu kohtutäituri põhitasu 168 eurot. Sissenõudjal puudub eluruumi üleandmiseks kiirendatud korras ka otsene vajadus, sest lähtuvalt 13. detsembri 2011. a Harju Maakohtu otsusest on eluruum elamiskõlbmatuks muutunud. Seega ei ole sissenõudjal võimalik anda elamispinda kasutamiseks ka mõnele kolmandale isikule. Samuti ei ole võimalik Wismari tänaval asuvat maja lammutada, sest seal elavad sees mitmed kolmandad isikud. 3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on täitemenetlust kinnisasja väljaandmiseks alustatud 12. oktoobril 2012. Täitmisteade on 1. novembril 2012 avaldajale kätte toimetatud. Täitmisteatega andis kohtutäitur avaldajale vabatahtlikuks kinnisasja vabastamiseks 10 päeva alates täitmisteate kättesaamisest. Kinnisasja vabatahtliku väljaandmise tähtaja pikkuse sätestab

§ 180lg 1, mille alusel võib vabatahtliku täitmise tähtaeg olla kuni kolm kuud.

Sama paragrahvi lg 2 alusel tuleb täitmisteade võlgnikule kätte toimetada vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kinnisasja väljaandmise täitmisteate alusel määras kohtutäitur sundkorras väljatõstmise tähtajaks 15. jaanuari 2013 kell 15.00.

§ 180lg-s 1 sätestatud kuni kolmekuuline tähtaeg näitab ära tähtaja maksimumpikkuse.

Väljatõstmise puhul on seadusandja teinud erandi väljatõstmise tähtaja maksimumpikkuse osas, miinimumtähtaeg kehtib üldsätte

§ 25lg 1 järgi.

Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kohtutäituri otsustada.

1. novembri
2. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata, kuid pikendas sissenõudja avalduse alusel esialgset vabatahtliku täitmise tähtaega kuni
3. jaanuarini
4. Kokku sai avaldaja seega ca 2,5 kuu pikkuse tähtaja, mis vastab seaduses sätestatule ning seda ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks ajaks eluruumi vabastamiseks.
5. Puudutatud isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määranud kehtivate õigusaktide kohaselt. Avaldajal on olnud piisavalt aega leida endale teine eluruum, kuna kohtuotsus jõustus juba
6. septembril
7. Seega on vastuse koostamise ajaks möödunud ligikaudu 7 kuud.
8. Harju Maakohus jättis
9. aprilli
10. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tühistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel avalduse tagamise, milleks kohus peatas
11. aprilli
12. a määrusega täitemenetluse vaidlusaluses täiteasjas. Tõendite kohaselt andis kohtutäitur avaldajale vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva, kuid pikendas seda
13. novembri
14. a otsusega kuni
15. jaanuarini
16. Avaldaja arvates pidanuks kohtutäitur määrama talle vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud.

-st ei tulene avaldaja õigust nõuda vabatahtlikuks täitmiseks 3-kuulist tähtaega.

§ 25

lg 1 järgi määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui seda ei ole määratud seaduses ega kohtulahendis. Seega oli kohtutäituril õigus määrata avaldajale kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg. Sama sätte järgi ei või nimetatud tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohtutäitur määras 10-päevase tähtaja, mis ei ole vastuolus

§ 25lg-ga 1.

Nimetatud sättega ja

§ 180lg-ga 1 on kooskõlas ka kohtutäituri 30.

novembri

1. a otsusega määratud tähtaja pikendamine kuni
2. jaanuarini 2013 (kokku sai avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks 2,5-kuulise tähtaja). Õige on puudutatud isiku vastuses märgitu, et arvestades täitedokumendiks oleva kohtuotsuse avaldajale kättetoimetamisest ja jõustumisest möödunud aega, oli avaldajal võimalus juba enne seda, kui puudutatud isik esitas kohtutäiturile täimise avalduse, mitme kuu jooksul kohtuotsust vabatahtlikult täita. Möödunud on ka 3-kuuline tähtaeg, mille määramist avaldaja nõuab. Riigikohtu
3. veebruaril 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04 tehtud määruses esitatud seisukohtadest tulenevalt leidis kohus, et avaldajal oli reaalne võimalus vabatahtlikult ja täitekuludeta nõuet täita ning vältida sellega täitemenetlusega kaasnevate kulude kandmist.
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse avaldus ja määratakse avaldajale täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud.
5. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis
8. augusti
9. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Määruse kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Avaldaja väitis määruskaebuses õigesti, et vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäitur oleks tähtaja määramisel diskretsiooni piire ületanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. Kümme päeva ei ole iseenesest selline ajavahemik, mille jooksul ei ole võimalik eluruumist välja kolida. Selle tähtaja hulka ei saa aga arvestada aega, mis võib isikul kuluda uue eluruumi leidmiseks. Praegusel juhul täideti jõustunud ja võlgnikule kätte toimetatud kohtuotsust. Sissenõudjal on seadusest tulenev õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Ei ole alust eelistada võlgniku õigusi sissenõudja õigustele. Seega tuleb vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel arvestada ka sissenõudja õigustega. Sissenõudja õigustega tuleb arvestada alati, mitte ainult siis, kui sissenõudja toob esile erilise huvi, mis õigustaks kuidagi eriliselt eluruumi kiiret enda valdusesse saamist. Alust ei ole muuta menetluskulude jaotust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsus. Määruskaebuse järgi on

§-s 180 sätestatud eeldus, mille kohaselt ei ole tavapärane 10-päevane täitmise tähtaeg kinnisasja väljaandmise korral piisav aeg. Ringkonnakohus ei ole selle erinormiga arvestanud. Kohtud on kaebuse sisust kõrvale kaldunud, leides, et kokku sai avaldaja üle 2,5 kuu pikkuse vabatahtliku täitmise tähtaja. See ei muuda olematuks kohtutäituri algset otsust 10-päevase tähtaja andmise kohta. Tähtaega pikendati sissenõudja avalduse alusel, kuid avaldaja kaebuse jättis kohtutäitur siiski rahuldamata. Kohtud ei ole kontrollinud kohtutäituri diskretsiooniotsuse sisu, piirdudes vaid selle formaalse kontrollimisega ja leidmisega, et see vastas

§ 25lg-s 1 ja § 180 lg-s 1 sätestatule.

1. Puudutatud isik leidis vastuses, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja TsMS § 695 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Praeguses asjas tuleb leida vastus õiguslikule küsimusele, kas

§ 180

kehtestab kinnisasja väljaandmise (vabastamise) menetluses erandi

§ 25

lg 1 teise lause järgsest reeglist, mille kohaselt ei või kohtutäituri määratav täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva. 14.

§ 25

lg 1 esimese lause järgi määrab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui see ei tulene seadusest ega kohtulahendist. Teise lause järgi ei või tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui

-s ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegium on seisukohal, et

§ 180

lg 2 sätestab erandi, millele viitab

§ 25lg 1 teine lause.

Kõigepealt tuleneb

§ 180

lg-st 1 see, et kinnisasja vabastamisel on ette nähtud kuni kolmekuuline tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Selliselt sätestab

§ 180

lg 1 erandi

§ 25

lg 1 teise lause maksimaalsest vabatahtliku täitmise tähtajast (30 päeva), kuid ei reguleeri minimaalset tähtaega (10 päeva).

§ 180

lg 2 esimese lause kohaselt toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Teise lause kohaselt märgitakse täitmisteates mh täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg (kuni kolm kuud

§ 180lg 1 järgi) ja kinnisasja sundkorras vabastamise päev.

15.

§ 180

lg 2 regulatsiooni lugemist erandiks

§ 25

lg 1 teise lause regulatsioonist 10 päeva pikkuse tähtaja kohta õigustavad järgmised kaalutlused. Kolleegium on seisukohal, et kulu- ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole kinnisasja vabastamise menetluses vaja võlgnikule kätte toimetada kahte täitmisteadet. Rahalise nõude sundtäitmise menetluses on esimese täitmisteate eesmärk teavitada võlgnikku alustatud täitemenetlusest ja anda talle võla vabatahtliku tasumise tähtaeg. Üldjuhul järgnevad aga võla tasumata jätmise korral uued teated, millega võlgnikku teavitatakse nt toimuvast või toimunud vara arestimisest, toimuvast vara müümisest enampakkumisel või muul viisil (vt nt

§ 75lg 4, § 84 lg 3, § 101 lg 2, § 114 lg 3).

Kinnisasja väljaandmise menetluses pole aga üldjuhul lisateateid vaja, sest täitedokumendi sundkorras täitmine saab seisneda eelkõige kinnisasja vabastamises. Sellest ei ole aga võlgnikku vaja väga lühikese ajavahemiku vältel kaks korda teavitada. Kahekordne teavitamine tähendab mh kahekordseid teate kättetoimetamise kulusid. Väga oluline on ka asjaolu, et kinnisasja väljaandmise menetlus võib võlgnikule tähendada kodu kaotust. Kuigi

§ 180

lg-tes 1 ja 2 nimetatud tähtajad ei pruugi alati tagada võlgnikule võimalust leida uus eluruum (võimalik oleks kehtestada pikemad tähtajad või anda kohtutäiturile suurem diskretsiooniõigus määrata vajaduse korral pikem tähtaeg), on siiski selge, et kinnisasja väljaandmise menetluses peab vabatahtliku täitmise tähtaeg olema pikem kui muudel juhtudel. Isegi kui 14 päeva pikkune tähtaeg ei ole oluliselt pikem kui 10 päeva pikkune tähtaeg, võib see anda võlgnikule lisaaja elukorralduse muutmiseks. Samuti tähendab see

§ 25

lg 2 järgi, et võlgnikul on kauem võimalus tasuda kohtutäituri tasu 50% ulatuses. Lisaks tuleb kolleegiumi arvates kinnisasja väljaandmise menetluses arvestada sissenõudja õigustatud huvi kõrval ka Eesti kliimatingimustega. Seetõttu võib mõnikord, näiteks eriti talvel osutuda vajalikuks määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks mitte minimaalne 14 päeva pikkune tähtaeg, vaid pigem

§ 180lg 1 järgne maksimumilähedane tähtaeg.

Siiski tuleb arvestada iga juhtumi asjaolusid, sh nt võlgnikul ka teise elukoha olemasolu, ruumide suurust jms. 16. Seega tuleb

§ 180

lg-t 2 kokkuvõttes tõlgendada nii, et kinnisasja väljaandmise menetluses on vabatahtliku täitmise tähtaeg minimaalselt 14 päeva ning selle kohta toimetatakse võlgnikule kätte vaid üks täitmisteade. Kuna

§ 180

lg 2 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates ka kinnisasja sundkorras vabastamise päev, peab kohtutäitur määrama selle päeva arvestusega, et täitmisteade toimetatakse kätte nii, et vabatahtliku täitmise tähtajaks jääb vähemalt 14 päeva. Seega on mh vaja arvestada teate kättetoimetamisega kaasneda võiva viivitusega. Ka praeguses asjas on kohtutäitur nii toiminud, määrates 30. novembril 2012 sundkorras vabastamise päevaks 15. jaanuari 2013 ja andes vabatahtliku täitmise tähtaja kuni 14. jaanuarini 2013. Võlgniku õiguste kaitse huvides tuleb

§ 180

lg 2 järgses täitmisteates märkida ka need andmed, mis on loetletud

§ 24lg-s 3 ega kattu § 180 lg 2 loeteluga.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on 4. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-8512 tehtud määruse p-s 13 jõudnud järeldusele, et sundenampakkumise akti kui täitedokumendi (

§ 2

lg 1 p 15) alusel toimuv kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus tuleb korraldada

§ 180reeglite järgi.

Järelikult tuleb ka selles menetluses järgida praeguses määruses esitatud seisukohti seaduse kohaldamise kohta. 17. Kohtud ja kohtutäitur on seega

§ 25

lg 1 ja

§ 180

lg 2 tõlgendamisel eksinud ja selles osas tuleb muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Eksimine ei too aga kaasa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamist ega kohtulahendite tühistamist. Kolleegium põhjendab seda järgmiselt. Esiteks ei nõustu kolleegium avaldaja kohtumenetluses esitatud väitega, et vabatahtliku täitmise tähtajaks tulnuks määrata kolm kuud.

§ 180

lg 1 ei sätesta kolmekuulist tähtaega igas kinnisasja vabastamise menetluses, vaid näeb selle ette maksimumtähtajana. Praeguses asjas ei ole kohtud tuvastanud asjaolusid, mis õigustaksid kolmekuulise tähtaja kohaldamist. Maakohtus (tl 95) on sissenõudja esindaja mh märkinud, et avaldaja saab posti kätte teiselt aadressilt. Teiseks ei ole kohtutäituri esialgne otsus määrata avaldajale kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva pikkune tähtaeg toonud avaldajale kaasa kahjulikke tagajärgi. Määratud tähtaja tagajärjetu möödumine tähendanuks võimaliku esimese kahjuliku tagajärjena seda, et avaldajal tekkinuks kohustus tasuda kogu kohtutäituri tasu. Praeguses asjas ei tekkinud aga avaldajal pärast 10 päeva möödumist sellist kohustust, sest 30. novembri 2012. a otsusega pikendas kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 14. jaanuarini 2013. Alles pärast selle tähtaja möödumist tekkis avaldajal kohustus tasuda kogu kohtutäituri tasu, kui ta ei olnud eluruumi selleks ajaks vabastanud. Kahjulik tagajärg avaldajale võib seisneda ka kohustuses kanda kohtus tekkinud menetluskulud, mille võib kaasa tuua kohtutäituri eksliku otsuse (määrata tähtajaks 10 päeva) vaidlustamine. Siiski ei ole kohtutäituri eksimus

§ 25

tõlgendamises ja esimeses täitmisteates 10 päeva pikkuse tähtaja määramine toonud kaasa vajadust esitada kohtule kaebust, sest

1. novembril 2012 pikendas kohtutäitur tähtaega
2. jaanuarini
3. Kaebuse kohaselt (tl 2) sai avaldaja
4. novembri
5. a otsuse kätte
6. detsembril
7. Ka alates sellest hetkest jäi talle kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks seega rohkem aega kui 10 päeva (ja rohkem kui 14 päeva). Kohtud on märkinud, et kokku sai avaldaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 2,5 kuu pikkuse tähtaja. Avaldajal ei olnud vaja vaidlustada kohtutäituri esialgset otsust määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Tema õiguste kaitse kinnisasja vabastamise menetluses oli tagatud kohtutäituri
8. novembri
9. a otsusega, millega sissenõudja avalduse alusel pikendati kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
10. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
11. Kuna kolleegium jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik