← Eesti

3-3-1-60-13

Obsah (5)§ 24§ 30§ 4§ 3§ 29

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-60-13 5

) § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Seega puudub TN Ehituskonsultatsioonid OÜ-l Kukemõisa kinnistu näiliselt müügitehingult käibemaksu deklareerimise kohustus, kuid samal ajal ei ole tal

§ 24

lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 kohaselt õigust maha arvata Kukemõisa kinnistu tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat sisendkäibemaksu. Kinnisvara soetamise, renoveerimise ja sisustamisega seotud kulutusi tuleb käsitada äriühingu poolt T. Nurklikule tehtud erisoodustusena tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 3 mõistes, millelt tuleb TuMS § 48 lg 1 ja lg 4 p 7 alusel tasuda tulumaksu 1 461 686 kr ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7 alusel sotsiaalmaksu 2 274 180 kr. Näilikule tehingule viitavad järgmised asjaolud:

  1. a)kinnistu asub Järvamaal kõrvalises kohas. Alguses puudus seal elektriühendus ja tee maanteelt kinnistuni oli sisuliselt läbimatu. Perioodil juuni 2007 kuni oktoober 2008 tegi äriühing kinnistuga seoses kulutusi 3 081 101 kr ja novembrist 2008 kuni veebruarini 2010 3 057 948 kr eest. T. Nurklik kui ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas tegutsev isik pidi aru saama, et kõrvalises kohas asuvale kinnistule tehtud kulutusi äriühing tagasi ei teeni ja üle kuue miljoni krooni maksma läinud tegevus on äriühingule kahjulik;
  2. b)TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ei ole usutavalt põhjendanud kinnistu soetamise eesmärki ja äri​ühingul ei olnud selle arendamiseks konkreetset äriplaani, mis õigustaks suuri kulutusi. T. Nurkliku väited, et ehitustööde alguses oli kinnistule olemas potentsiaalne ostja, ei ole leidnud kinnitust. T. Nurklik ei ole astunud mingeid samme, et maandada renoveerimisega kahjumisse jäämise riske;
  3. c)TN Ehituskonsultatsioonid OÜ on teinud Kukemõisa kinnistu sisustusele juba renoveerimistööde alguses selliseid kulutusi, mis võimaldaks hoone kohe kasutusele võtta. 22. detsembri 2008. a vaatluse käigus selgus, et sisustatud on kogu elumaja, sh köök, elutuba, magamistuba, vannituba ja tualettruum, ning T. Nurklik koos pereliikmetega on asunud maja kasutama. Kui kinnisvara arendatakse müügi eesmärgil, ei ole tavapärane, et ruumid on kohe täielikult sisustatud. See seab kahtluse alla äriühingu väite, et renoveerimine toimus müügi eesmärgil;
  4. d)kinnisasja hinna määrab esmajoones selle asukoht. T. Nurklik valis kinnistu arendamiseks kõrvalise koha metsa sees, kus oli vaja taastada elektriühendus ja ehitada tee. Kinnistu asukoha valik ning kinnistule tehtud kulutuste iseloom viitab sellele, et T. Nurklik lähtus pigem isiklikest huvidest kui äriühingu huvidest teenida kinnistu soetamise, renoveerimise ja müügiga kasumit;
  5. e)Kukemõisa kinnistule tehtud kulutuste kogusumma on 6 139 049 kr, müügihind 709 280 kr ja 12. novembri 2009. a eksperdiarvamuse järgi on turuhind 550 000 kr. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ tegi 983 050 kr eest kulutusi ka pärast turuhinna selgumist. Kui äriühing oleks tõepoolest soovinud kinnistut müüa, ei oleks selliseid kulutusi tõenäoliselt tehtud. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ei saanud loota, eriti pärast turuhinna teadasaamist, et kinnistu õnnestub müüa hinnaga, mis sisaldab kinnistule tehtud kulutusi ja kasumit. Hind, millega äriühing müüs kinnistu T. Nurklikule, kattis vaid väikese osa kinnistule tehtud kulutustest;
  6. f)TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ajastas kinnistu müügi T. Nurklikule ajale, kui kinnisvaraturg oli madalseisus. See ei saanud tehtud kulutuste suurust arvestades olla äriühingu huvides. Väidetavalt müüs äriühing kinnistu ära, sest T. Nurklik soovis ettevõttelt laenu tagasi saada. T. Nurklik ei võitnud aga tehinguga raha juurde, sest kinnistu müügi tagajärjel üksnes vähenes TN Ehitus​konsultatsioonid OÜ võlg T. Nurkliku ees. T. Nurklik on maksuhaldurile kinnitanud, et raha tal oli. Seega ei saanud eeltoodu olla kinnistu müügi tegelik eesmärk. Kinnistu müük ajal, kui kinnis​vara​turg oli madalseisus, võimaldas T. Nurklikul omandada kinnistu võimalikult soodsalt ja tasuda tehingult vähem käibemaksu;
  7. g)T. Nurklik sai Kukemõisa kinnistut äriühingu kaudu arendades ka muid rahalisi eeliseid. Tehes arendamisega seotud kulutusi käibemaksukohustuslasest äriühingu kaudu, oli võimalik kulutustelt maha arvata sisendkäibemaksu kokku 812 392 kr. Eraisik T. Nurklik sai Kukemõisa kinnistu arendada ja sisustada käibemaksu võrra soodsamalt. Kui TN Ehituskonsultatsioonid oleks kinnistule tehtud kulutused maksnud T. Nurklikule välja netosummas, oleks äriühingul tekkinud suur maksu​kohustus (nt kui väljamakse oleks toimunud dividendidena, oleks maksukohustuseks 1 661 739 kr; kui juhatuse liikme tasuna, siis 4 441 789 kr; kui töötasuna, siis 4 662 349 kr). Käesoleval juhul sai T. Nurklik kinnistu enda omandisse vaid 709 280 krooniga ning mingeid makse kinnistule kulunud ülejäänud summadelt äriühing ei maksnud;
  8. h)kuna tegemist oli kinnistuga, mille oluliseks osaks oli ehitis (kasutusele võetud elumaja), ei saanud selle müügist tekkida maksustatavat käivet ning seetõttu puudus TN Ehituskonsultatsioonid OÜ-l algusest peale alus ka eluruumide tarbeks soetatud kaupade ja teenuste kuluarvetelt sisend​käibe​maksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur teavitas äriühingut sellest kontrolli käigus, kuid äriühing jätkas sisendkäibemaksu mahaarvamist. See viitab TN Ehituskonsultatsioonid OÜ tahtlusele dekla​reerida valeandmeid alusetu enammakse tekitamise eesmärgil. 2010. a veebruari käibedeklarat​sioonis näitas äriühing kasutusele võetud eluhoone müüki maksuvaba käibena ja kõrvalhoonete müüki maksustatava käibena. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ esitatud arvestus näitab maksuvaba käibe osakaalu suuremana ja sisendkäibemaksu on korrigeeritud väiksemas osas, sest käibemaksuga maksustatava tehingu poolele on kantud ka kulutusi, mis tehti kogu objektile (nt liitumine Eesti Energiaga, tee-ehitus, küttesüsteemid) või ka eluhoonele (nt kallihinnalised metallkonstruktsioonid). Selline kulude liigitamine näitab äriühingu tahtlust liigitada kulutusi nii, nagu on äriühingule maksude seisukohast kasulikum;
  9. i)TN Ehituskonsultatsioonid OÜ-l ei olnud tegelikku tahet müüa Kukemõisa kinnistut ettevõttega mitte​seotud isikule. Äriühing ei tegelenud aktiivse müügitegevusega. Väidetav müügiüritus 2008. a augustis oli tegelikult vana maja renoveerimise võimaluste tutvustamine T. Nurkliku tuttavatele. 2009. a novembris avaldati Kukemõisa kinnistu müügikuulutused, kuid fotod ja kuulutuste sisu ei näidanud kinnistut parimast küljest ja ei tutvustanud väidetavaid erilisi arhitektuurilahendusi ega kasutatud materjalide kvaliteeti, mainimata olid ka sauna- ja basseiniehitus ning kinnistule tehtud maastikuarhitektuuriline plaan;
  10. j)tehingu osapooled TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ja T. Nurklik on seotud isikud TuMS § 8 mõttes. Pole usutav, et äriühing oleks teinud eespool kirjeldatud asjaoludel tehingu ettevõttega mitte​seotud isikuga. 2) TN Ehituskonsultatsioonid OÜ müüs 25. septembril 2009 äriühingu juhatuse liikme T. Nurkliku tütrele M. Nurklikule Tartus Taara pst 4-9 asuva korteri. Seda tuleb TuMS § 48 lg 1, lg 3, lg 4 p 7 ja lg 6 alusel käsitada erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu; 3) Catering OÜ 29. augusti 2008. a arvel näidatud toit, teenindus ja transport olid soetatud seoses Kukemõisa kinnistuga. Arvel märgitud kulutusi tuleb käsitada erisoodustusena ja sellelt tasuda tuluja sotsiaalmaksu; 4)

§ 30lg-st 1 tulenevalt ei saa äriühing Catering ja Peoteenuste OÜ 17.

septembri

  1. a arvel (toit, ruumide rent, ruumide kaunistamine, mööbel ja selle transport ning lauainventar) ja Art Video OÜ
  2. septembri
  3. a arvel (heli- ja videosüsteemide alane konsultatsioon) sisend​käibe​maksu maha arvata. TuMS § 49 lg 4 kohaselt tuleb kulutustelt maksta tulumaksu, arvestades see​juures TuMS § 49 lg-s 5 sätestatud piirmäärasid; 5) maksu määramine ei ole aegunud, sest TN Ehituskonsultatsioonid OÜ tegevus maksude ebaõigel deklareerimisel oli tahtlik ning seetõttu kohaldub maksu määramisele MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg.
  4. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ vaide jättis Maksu-ja Tolliamet (MTA)
  5. märtsi
  6. a vaide​otsusega nr 6-1/694-3 rahuldamata.
  7. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses PMTK
  8. jaanuari
  9. a maksuotsuse nr 12.2-3/3424-8 osalist (välja arvatud maksuotsuse p 5) ja MTA
  10. märtsi
  11. a vaideotsuse nr 6-1/694-3 tühistamist. 1) Kukemõisa kinnistu omandamine kaebaja poolt ja selle hilisem võõrandamine on kehtivad tehingud. Maksuotsuses pole näiliku tehingu eelduseid tuvastatud ning on üksnes meelevaldselt hinnatud üksikuid väiteid. Kukemõisa kinnistule tehtud investeeringud olid tehtud ettevõtluse käigus ja on vastavalt maksustatavad. Kukemõisa kinnistule tehtud väljamakseid ei saa maksuõiguslikult kvalifitseerida T. Nurkliku töötasuks; 2) maksuhalduri metoodika Tartus Taara pst 4-9 asuva korteriga seoses erisoodustuse hinna määramisega ei võta aluseks vara kasutusse andmise tegelikku väärtust. Maksuhalduri kasutatud statistika, mis kajastab üksnes kinnisvarabüroode poolt vahendatud kahetoaliste korterite keskmist hinda, ei ole objektiivne ega õiglane. Samuti pole korteri üürile andmise turuhinna juures arvesse võetud üürimisel omaniku poolt sätestatud piiravaid tingimusi. OÜ Kinnisvaraekspert atesteeritud hindaja
  12. a hinnangu kohaselt oli
  13. aastal antud korterile vastav üürimäär 3000–4000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed; 3) maksusumma määramine on aegunud, sest tegemist polnud tahtliku maksudest kõrvale​hoidumisega; 4) maksumenetlus oli ebaproportsionaalselt pikk ja koormav.
  14. Tallinna Halduskohus jättis
  15. augusti
  16. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna: 1) kaebaja kaasamine Kukemõisa kinnistuga tehtud tehingute ahelasse oli näilik ja andis T. Nurklikule maksueelise eelkõige selle näol, et tal oli võimalik Kukemõisa kinnistu renoveerida ja sisustada käibemaksu võrra soodsamalt, sest kaebaja sai kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata; 2) tunnistajate Emil Urbeli ja Jüri Aigro ütlused, et T. Nurklikul oli plaan arendada Kukemõisa kinnistut selle hilisema edasimüümise ja kasumi teenimise eesmärgil, (VI kd, tl 18–24) ei lükka ümber maksu- ja vaideotsuse järeldusi. Kogumis teiste tõenditega ei ole J. Aigro ja E. Urbeli ütlused usaldusväärsed; 3) Kukemõisa kinnistu soetamise, renoveerimise ja sisustamisega seotud kulutused on kaebaja poolt T. Nurklikule tehtud erisoodustus. Maksuhaldur on analüüsinud, kas T. Nurklik sai Kukemõisa kinnistuga seonduvalt hüve seoses osalusega äriühingus, tegevusega äriühingu juhtimisel või töötajana tööülesandeid täites. Maksuhaldur on arvesse võtnud, et kaebaja on deklareerinud kontrolli​perioodil T. Nurklikule makstavat juhatuse liikme tasu. T. Nurkliku maksumenetluses antud seletusi hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja oli T. Nurkliku põhitöökoht ja ta oli äriühingu ainuke töötaja, kes tegi ära kogu äriühingu põhitegevusega seotud töö (osutas kaebaja kaudu insener-tehnilist nõustamist). Seega tekkis kaebaja põhitegevuse käigus tulu just T. Nurkliku erialastel teadmistel põhineva konsultatsiooniteenuse osutamisest, kuid töötasu talle ei makstud. T. Nurklikule ei ole kontrolliperioodil regulaarset töötasu maksnud ka ükski teine isik. Maksuhaldur on tuvastanud kaebaja raamatupidamise ja pangakontode andmete põhjal, et konsultatsiooniteenuse osutamisest saadud tulust maksis kaebaja T. Nurklikule juhatuse liikme tasu ja tegi kulutusi Kuke​mõisa kinnistu renoveerimiseks. Seega tekkis kaebajal tulu ja kasum T. Nurkliku tööpanuse tõttu. Dividendide maksmiseks vabu rahalisi vahendeid pole kaebajal alates
  17. a sügisest olnud.
  18. septembril 2007 võttis kaebaja T. Nurklikult Treieri kinnistu ostmiseks ja Kukemõisa kinnistuga seotud kulutuste finantseerimiseks laenu. Maksuotsuses on tuvastatud, et Kukemõisaga seotud kulutused (väljamaksed) olid sagedased ja ebaregulaarsed ning sõltusid ehitustegevusest Kuke​mõisal, mitte kaebaja majanduslikust olukorrast. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et Kukemõisa kinnistuga seotud kulutuste tegemine halvendas kaebaja majanduslikku olukorda, mis on vastuolus dividendide maksmise põhimõttega; 4) maksuhaldur on maksuotsuse punktis 1.4 arvestanud asjaoluga, et T. Nurklik on kaebajale Kuke​mõisa kinnistule tehtud kulutused osaliselt hüvitanud ning erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu määramise aluseks on summa, mida T. Nurklik hüvitanud ei ole, kuid mille ulatuses ta siiski soodustust sai. See on kooskõlas rahandusministri
  19. jaanuari
  20. a määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ (kord) §-ga 6, mis sätestab, et kui erisoodustuseks on töötaja kulude katmine, loetakse erisoodustuse hinnaks töötaja kulude katmiseks makstud summa. Maksuotsus ei ole vastuolus ka kaebaja viidatud Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-73-09, sest erinevalt nimetatud lahendist puuduvad käesolevas asjas tõendid selle kohta, et T. Nurklik oleks kaebajale kõik Kuke​mõisa kinnistuga seotud kulutused hüvitanud. Seega on kaebajale seoses Kukemõisa kinnistuga maks õigesti määratud; 5) Catering OÜ arve
  21. a augustis Kukemõisa kinnistul toimunud ürituse kohta ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega; 6) Taara pst 4-9 korteri tasuta kasutamisest sai kontrolliperioodi algusest (
  22. juuli 2007) kuni korteri müümiseni (
  23. september 2009) kasu kaebaja juhatuse liikme tütar M. Nurklik ja seetõttu tuleb seda TuMS § 48 lg 1, lg 3, lg 4 p 7 ja lg 6 alusel käsitada erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu; 7) Catering ja Peoteenuste OÜ
  24. septembri
  25. a arve ja Art Video OÜ
  26. septembri
  27. a arve osas pole maksu määramine aegunud (vt maksuotsuse p-d 4 ja 8 ning vaideotsuse III osa p 36); 8) maksumenetluse kestus pole maksuotsuse tühistamise aluseks. Maksuotsust ei ole võimalik anda enne, kui maksuhalduri veendumuse kohaselt on kõik asjas tähtsust omavad asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Käesolevas asjas oli vajalik kontrolliperioodi pikendada eelkõige põhjusel, et kaebaja võõrandas maksumenetluse ajal Kukemõisa kinnistu T. Nurklikule. Kokku hõlmas kontrolliperiood seega perioodi
  28. a juunist
  29. a veebruarini. Maksukohustuslasel ei saa enne MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja lõppemist (vastavalt kolm või kuus aastat) tekkida õigustatud ootust, et temale makse ei määrata. Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, kuidas osaotsuse tegemine oleks maksumenetluse üldist kestust vähendanud; 9) vaideotsuse tühistamiseks ei ole kaebaja eraldi aluseid välja toonud. Kuna maksuotsus on õigus​pärane, tuleb sama järeldus teha ka vaideotsuse kohta.
  30. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada.
  31. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  32. aprilli
  33. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt; tühistas halduskohtu otsuse osaliselt; tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas TN Ehitus​konsultat​sioonid OÜ kaebuse osaliselt ja tühistas vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse sotsiaalmaksu puudutavas osas ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6171 eurot. Ringkonna​kohus oli seisukohal, et: 1) apellatsioonkaebuses on esitatud sisulised vastuväited üksnes seoses Kukemõisa kinnistu välja​arendamise ja T. Nurklikule tehtud väljamaksetega. Seega piirdub ringkonnakohus otsuses Kuke​mõisa kinnistuga seotud probleemide käsitlemisega ning muus osas nõustub halduskohtu otsusega; 2) halduskohtu käsitlus on jälgitav ja arvestades lisaks ka seda, et kohus on kohtumenetluse vältel esitatud tõendeid kõrvutanud varem esitatud tõenditega ning põhjendanud nende pinnalt tehtud järeldusi, pole halduskohus põhjendamiskohustust rikkunud; 3)
  34. aasta majanduslik olukord ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kui kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et T. Nurklikul oli juba algusest peale plaan ehitada puhketalu oma pere vajadusteks. Kuna käesoleval juhul osteti kinnistu, mille koosseisus on elamu, pidi kaebajal olema tõsiseltvõetav äriplaan, sest elamu puhul on suur isikliku kasutamise risk; 4) kaebaja väljamaksed seoses Kukemõisa kinnistuga ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. T. Nurklik ostis Kukemõisa kinnistu tegelikult oma perele elupaigaks, soovides talle kuuluva osa​ühingu kasutamisega hoida käibemaksu võrra kokku talu renoveerimiseks tehtavaid kulutusi. Seega varjati kinnistu ostmisel ja müümisel tehingut, millega kinnistu ostis tegelikult T. Nurklik. MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks oluline maksueelise saamise tingimus on täidetud arvetelt sisendkäibe​maksu mahaarvamise võimaluse läbi kogusummas 949 863 kr. Kukemõisa kinnistu ostmist oma pere tarbeks kinnitab asjaolu, et kaebajal puudusid konkreetne äriplaan ja projekt restaureerima asumisel ning elumaja restaureeriti kiiresti sellise valmidusastmeni, et pere selles elama saaks hakata. Eeltoodut kinnitab ostuarvetel kajastatud kaupade nimekiri ja maksuhalduri poolt
  35. detsembril 2008 läbi viidud vaatlus, mille käigus selgus, et tegemist on sisustatud ühepere​elamuga. T. Nurklik on ise kinnitanud maksuhaldurile, et tema pere kasutab elamut nädala​vahetustel, tema ise elab ja töötab seal nädalalõppudel alates neljapäevast. T. Nurklik on teinud mitmeid isiklikke kulutusi kaebaja kaudu (mitmed reisid jms) ning hüvitas summad kaebajale, kui maksuhaldur kavatses need erisoodustuseks kvalifitseerida. Eeltoodu näitab, et T. Nurklik kaebaja ainuomanikuna üritas äriühingust maksuvabalt raha välja viia, mis annab aluse kahtluseks, et ka Kukemõisa kinnistu arendamiseks kasutatud äriühingu raha osas oli T. Nurklikul samasugune plaan. Kui see oleks õnnestunud, oleks T. Nurklik äriühingust maksuvabalt välja viinud 5 429 769 kr; 5) T. Nurklik poleks kinnistut sellise hinnaga kolmandale isikule müünud. Sellele viitavad avaldatud müügikuulutuse vähene atraktiivsus ning aktiivse müügitegevuse puudumine. Pärast eksperdi arvamusest teadasaamist, et vara väärtus on 550 000 kr ja turul ostuhuvilisi pole, investeeris kaebaja vahetult enne müüki talu renoveerimisse veel umbes miljon krooni; 6) tunnistajate ütlusi ei kinnita ükski muu tõend. Usutav pole, et olulisi investeeringuid planeerinud investoriga suhtlemisest pole kaebajal mitte ühtegi kirja või üldse kirjalikku dokumenti. Tõendamist pole leidnud, et Kukemõisa talu vastu oleks keegi peale T. Nurkliku huvi tundnud. Ka maksu​menetluses esitatud talu taastamise visanditest ja kalkulatsioonidest ei saa selgelt järeldada, et tegemist on äriühingu poolt ettevõtluse tarbeks tellitud või koostatud toodetega; 7) maksuhaldur ei ole käesolevas asjas piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et väljamakse tuleb kvalifitseerida erisoodustusena ja sellelt tuleb tasuda sotsiaalmaks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. detsembri
  37. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 18). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  38. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ palub kassatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus ulatuses, milles kaebus jäi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse, kuna: 1) kohtud on rikkunud uurimisprintsiipi ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest nad ei hinnanud objektiivselt kaebaja väiteid Kukemõisa kinnistu väljaarendamisega. Kukemõisa kinnistu välja​arendamine kandis endas majanduslikku eesmärki ja see on asjas kogutud tõenditega tõendatud; 2) kohtud ei ole tõendeid hinnanud kogumis, täielikult ja igakülgselt. Tunnistajate ütlusi kinnitavad
  39. jaanuari
  40. a protokoll maksukohustuslase suuliste seletuste kohta, P. Jonase
  41. veebruari
  42. a e-kiri,
  43. juuni
  44. a kulukalkulatsioon, Kukemõisa hoonete visandid, 25 novembri
  45. a protokoll maksukohustuslase suuliste seletuste kohta. Kohus kõrvutas need tunnistajate ütlustega, kuid jõudis ebaõige järelduseni; 3) MKS § 83 lg 4 rakendamiseks puudub alus, sest maksusoodustuse saamine ei ole tuvastatud. Majanduslik eesmärk ei tähenda, et kaebajal peab olema laitmatu äriplaan ja kõrged tasuvus​marginaalid. Tõendid kinnitavad, et kaebaja peamine eesmärk ei olnud Kukemõisa kinnistu omandamisel maksusoodustuse saamine, vaid selle kasumlik väljaarendamine. Kinnistu võõrandati T. Nurklikule, kuna maksuhaldur avaldas
  46. veebruari
  47. a e-kirjas survet; 4) maksumenetlus on olnud ebamõistlikult pikk.
  48. MTA palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna: 1) kassaatori väide, et rikutud on uurimispõhimõtet ja põhjendamise kohustust, on üldsõnaline. Riigi​kohus ei saa tõendeid hinnata; 2) asjas on kogutud piisavad tõendid, mis kinnitavad maksuotsuse järeldusi; 3) MKS § 83 lg-t 4 on rakendatud õigesti.
  49. MTA palub vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega kohus mõistis MTA-lt TN Ehituskonsultatsioonid OÜ kasuks välja menetluskulud 6171 eurot, kuna õigusabi eest tasutud kulud kanti haldusmenetluses. Tegemist ei ole kohtumenetluse kulude ettemaksuga. Samuti ei ole ringkonnakohus hinnanud menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Õigusabikulud on liiga suured.
  50. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ palub vastuses jätta vastukassatsioonkaebus rahuldamata, kuna õigusabikulusid ei kantud vaidemenetluses. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  51. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ esitas nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuses väited üksnes Kukemõisa kinnistu kohta. Sellest tulenevalt kontrollib kolleegium ringkonna​kohtu otsuse õiguspärasust üksnes osas, mis puudutab Kukemõisa kinnistut.
  52. MTA on käibemaksu osas seisukohal, et kulud ei olnud seotud ettevõtlusega ja sellest tulenevalt on maksustamise õiguslikuks aluseks märgitud

§ 4lg 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 2 p 1, § 31 lg 1.

12.1. Käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus (

§ 4lg 1 p 1).

Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4

lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks (

§ 29lg 1).

12.

  1. Kohtud asusid seisukohale, et tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuludega, kuna TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ostis kinnistu ja kandis selle kinnistuga seoses kulud äriühingu juhatuse liikme ja tema pere isiklikel eesmärkidel. Selle järelduseni viisid kohtud järgmised asjaolud. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ ostis kinnistu I. Noorväljalt
  2. augustil
  3. Kaebajal puudus konkreetne äriplaan, elumaja restaureeriti kiiresti valmidusastmeni, et seal saanuks juhatuse liige elada. Viimati mainitut kinnitavad ostuarvetel kajastatud kaupade nimekiri ja maksuhalduri
  4. detsembril
  5. a läbi viidud vaatlus, millest nähtus, et elamu oli renoveeritud, sisustatud ja seda kasutas juhatuse liige oma perega elamiseks. Perioodil 2008 – veebruar 2010 soetati kodu​majapidamise tarvis asju. Kinnistu väidetav müügiüritus oli tegelikult vana hoone restaureerimis​võimalusi tutvustav üritus. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ tegi kinnistule perioodil juuni 2007 – veebruar 2010 kulutusi 6 139 049 kr.
  6. a kinnisvarabüroo eksperdiarvamuse kohaselt oli kinnistu turuhind 550 000 kr. Pärast turuhinna teadasaamist tegi TN Ehituskonsultatsioonid OÜ täiendavaid kulutusi kinnistule 983 050 kr eest. Kinnistu aktiivne müügitegevus puudus. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ müüs kinnistu enda juhatuse liikmele T. Nurklikule
  7. veebruaril 2010 hinnaga 620 000 kr, millele lisandus käibemaks 89 280 kr. Kolleegium peab õigeks kohtute seisukohta, et tuvastatud asjaolud lubavad Kukemõisa kinnistu osas järeldada seda, et TN Ehituskonsultatsioonid OÜ poolt kantud kulusid ei saa pidada ettevõtlusega seotuks, kuna Kukemõisa kinnistu osteti ja hilisemad kulud kanti juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. Neid kulusid ei kantud TN Ehituskonsultatsioonid OÜ kasumi teenimise eesmärgil, samuti ei saa neid kulusid pidada vajalikeks ega kohasteks tema ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kaebaja ei ole kulutuste seost ettevõtlusega ka selgelt põhjendanud.
  8. Kolleegium märgib tulumaksu osas, et kuna TN Ehituskonsultatsioonid OÜ kantud kulud seoses Kukemõisa kinnistuga ei olnud ettevõtlusega seotud, esineb TN Ehituskonsultatsioonid OÜ poolt ettevõtlusega mitteseotud vara soetamise, teenuse ostmise või muude kohustuste täitmise maksustamisel lisaks TuMS § 48 lg-le 1 ja lg 4 p-le 7 ka TuMS § 51 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 52 lg 2 p-le 1 vastavad maksustamisalused.
  9. Kolleegium on seisukohal, et kuna TN Ehituskonsultatsioonid OÜ poolt kantud kulud ei olnud Kukemõisa kinnistu osas ettevõtlusega seotud ja TN Ehituskonsultatsioonid OÜ tegevus on maksustatud kooskõlas käibe- ja tulumaksuseadustega, puudub praeguses asjas vajadus analüüsida, kas tegemist oli ka näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes.
  10. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ on seisukohal, et Kukemõisa kinnistu väljaarendamine toimus majanduslikul eesmärgil, mida kinnitavad ka asjas kogutud tõendid. Tulenevalt HKMS § 229 lg-st 2 lähtub Riigikohus ringkonnakohtu otsuse õiguspärasuse kontrollimisel nendest asjaoludest, mille on tuvastanud alama astme kohtud. Seetõttu ei saa kolleegium tuvastada uusi asjaolusid ega anda asjas kogutud tõenditele teistsugust hinnangut, kui on seda teinud haldus- ja ringkonnakohus. Kolleegium saab kontrollida, kas asjas tuvastatud asjaolud on õigesti kvalifitseeritud (vt käesoleva otsuse p-d 12–14).
  11. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ on seisukohal, et maksumenetlus oli liiga pikk. MTA alustas
  12. novembril 2008 kaebaja suhtes käibemaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrolli perioodi juuni 2007 – oktoober 2008 osas. Perioodi november 2008 – veebruar 2010 osas alustati kontrolli
  13. aprillil
  14. Maksuotsus tehti
  15. jaanuaril
  16. Kuigi üksikjuhtumi kontroll on kestnud üle nelja aasta, on kolleegium seisukohal, et kahe erineva üksikjuhtumi kontrolli raames kahe erineva perioodi kontrollimist teineteise järel ei saa pidada praeguses asjas maksukohustuslasele ülemäära koormavaks. Kontrolliti sündmuste ja toimingute ahelat, mis moodustasid maksustamise seisukohalt ühe terviku. Praeguses asjas ei olnud tegemist ka juba kontrollitu uuesti kontrollimisega.
  17. MTA vaidlustab vastukassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsust menetluskulude välja​- mõistmise osas. MTA väidab, et ringkonnakohus mõistis menetluskuludena välja ka vaide​menetluses kantud õigusabikulud. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt taotles kaebaja halduskohtus riigilõivu 971,45 eurot ja õigus​abikude 10 623,36 eurot (arved nr 20, nr 276) ning apellatsiooniastmes riigilõivu 750 eurot välja​mõistmist. Kuna ringkonnakohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses, siis mõistis ta välja riigilõivu 860 eurot ning õigusabikulud 5311 eurot, seega kokku 6171 eurot. Ringkonnakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks ka arve nr 20 ja selle eest taotletud õigusabikulud 3451,24 eurot. Maksuotsus tehti
  18. jaanuaril 2012, mille peale esitas TN Ehituskonsultatsioonid OÜ vaide
  19. veebruaril
  20. Vaideotsus tehti
  21. märtsil 2012 ning kaebus esitati halduskohtule
  22. aprillil
  23. Vaidemenetluses esindas TN Ehituskonsultatsioonid OÜ-d sama esindaja, kes esindab kaebajat praeguses kohtumenetluses. Kohtumenetluses menetluskulude väljamõistmiseks esitatud arve nr 20 kannab kuupäeva
  24. jaanuar 2012, mille maksetähtaeg oli
  25. jaanuar
  26. Advokaadi​büroo kontole laekus tasu
  27. jaanuaril
  28. Seega on arve koostatud ja arve eest tasutud enne kohtumenetluse algust. Arve selgituste kohaselt osutati õigusabi vastavalt lisale (VI kd, lk-d 9 ja 11): „Tutvumine Maksu ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.01.
  29. a maksuotsusega nr 12.23/342-
  30. 9,5 h. Asjaoludega tutvumine, õiguslik analüüs. Nõupidamine kliendiga seonduvalt Põhja maksu- ja tolli​keskuse 04.01.
  31. a maksuotsusega nr 12.2-3/342-
  32. 2,75 h. Vaide koostamine Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.01.
  33. a maksuotsusele nr 12.2-3/342-8, sh õiguslik analüüs ning tutvumine vastava kohtupraktikaga (sh Euroopa kohtu praktikaga). 31,5 h. Advokaadibüroo sisene nõupidamine seonduvalt Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.01.
  34. a maksuotsusega nr 12.2-3/342-
  35. 2,25 h. Taotluse koostamine Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse korras 04.01.
  36. a maksuotsuse kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt täitmise peatamiseks. (VI kd., lk 9 ja 11). 3,5 h.“ Kuigi nimetatud lisas on märgitud, et koostati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
  37. jaanuaril 2012, nähtub toimikust, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati halduskohtule alles koos kaebusega
  38. aprillil
  39. Seega nähtub arvest nr 20 ja lisas kirjeldatud õigusabitöödest, et tegemist on kuludega, mis kanti haldusmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtu​menetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu haldus​kolleegiumi
  40. juuni
  41. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). Haldusmenetluse seadus ja maksu​korralduse seadus ei näe ette võimalust vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole vaidemenetluses tehtud kulutuste väljamõistmine vaidemenetluse teiselt poolelt võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
  42. märtsi
  43. a otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 10). Kolleegium on seisukohal, et ka
  44. jaanuarist 2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustik ei ole aluseks nende seisukohtade muutmiseks ning vaidemenetluses kantud kulusid haldus​kohtumenetluse seadustiku alusel välja mõista ei saa. Seega ei saa ka praegusel juhtumil vaidemenetluses kantud kulusid käsitada menetluskuludena, mida saaks MTA-lt HKMS § 109 alusel välja mõista. Seega on ringkonnakohus ekslikult võtnud kulude kindlaksmääramisel arvesse kohtule esitatud arve nr
  45. Seetõttu tuleb kohtumenetluses kantud õigusabikuludeks pidada 7172,12 eurot ja see summa tuleb võtta õigusabikulude väljamõistmise aluseks. Kuna kaebus rahuldati umbes pooles ulatuses, tuleb õigusabikuludena välja mõista 3586,06 eurot, millele lisandub riigilõiv 860 eurot. Seega kokku 4446,06 eurot.
  46. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium TN Ehituskonsultatsioonid OÜ kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium rahuldab MTA vastukassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti MTA-lt välja menetluskulud 6171 eurot, ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab MTA-lt välja 4446,06 eurot. Kolleegium jätab kassatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.