← Eesti

3-2-1-168-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-168-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Clearstream Banking S.A. taotlus tagastada enamtasutud riigilõiv Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Clearstream Banking S.A. (registrikood B 9248), esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Asja läbivaatamise kuupäev
  3. detsember
  4. a RESOLUTSIOON Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule
  6. novembril 2009 AS-i REC Varad (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 219 304 eurot 92 senti ja seadusjärgse viivise.
  7. Harju Maakohus jättis
  8. novembri
  9. a otsusega hagi rahuldamata.
  10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale
  11. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.
  12. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  13. mai
  14. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks.
  15. Harju Maakohus rahuldas
  16. mai
  17. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 219 304 eurot 92 senti.
  18. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  19. detsembri
  20. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
  21. Hageja esitas
  22. jaanuaril 2013 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
  23. Kassatsioonkaebusega samal ajal esitas hageja Riigikohtule taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 8116 euro 78 senti. Taotluse kohaselt tasus hageja hagilt hinnaga 219 304 eurot 92 senti (3 431 376 krooni 40 senti) hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti). Harju Maakohtu
  24. novembri
  25. a otsuse peale
  26. detsembril 2010 esitatud apellatsioonkaebuselt tasus hageja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 22 kohaselt riigilõivu samuti 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti).
  27. novembril 2009 ja
  28. detsembril 2010 kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 tuleb jätta kohaldamata osas, mille kohaselt tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni tuli hagiavalduse ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-7-12 tehtud lahendis tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et kuni
  29. juunini 2012 kehtinud RLS lisa 1 kohaldamata jätmisel tuleb tasuda riigilõivu kuni
  30. detsembrini 2008 kehtinud RLS lisa 1 järgi. Hageja palub lugeda riigilõivu põhiseaduslikuks määraks 81 500 krooni. Sellest tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu õiguspärasest määrast rohkem. Enamtasutud riigilõiv on 145 000 krooni 81 500 krooni ehk 4058 eurot 39 senti hagiavalduselt ja 145 000 krooni - 81 500 krooni ehk 4058 eurot 39 senti apellatsioonkaebuselt. Enamtasutud riigilõivude suurus on kokku 8116 eurot 78 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 6 kohaselt võib eelnimetatud nõude esitada kuni kahe aasta möödumiseni selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasi ei ole jõustunud lahendiga lõppenud.
  31. Riigikohus jättis
  32. juuni
  33. a otsusega hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus leidis, et hageja taotlus tagastada enamtasutud riigilõiv on olemuselt iseseisev kohtuasi ja tuleb võtta eraldi kohtuasjana Riigikohtu menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel üle anda Riigikohtu üldkogule.
  35. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS-is sätestatud määras. Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et
  36. novembril 2009 ja
  37. detsembril 2010 kehtinud RLS § 56 lg-d 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 võisid olla osas, milles sätestasid kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni hagiavalduselt ning apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni, vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja § 24 lg-ga
  39. Riigikohus on
  40. mai
  41. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-12 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sel ajal kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Samuti on Riigikohus tunnistanud, et RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 olid
  42. jaanuarist 2009 kuni
  43. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni (Riigikohtu
  44. oktoobri
  45. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-40-13), ning osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni (Riigikohtu
  46. oktoobri
  47. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-37-13). Seega on tunnistatud põhiseaduse vastaseks RLS-i hilisem redaktsioon, mis sätestas apellatsioonkaebuselt sama suure riigilõivu tasumise kohustuse eurodes, kui hageja tasus kroonides. Samuti on leitud, et põhiseaduse vastased olid hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS lisas 1 hageja makstud lõivust vahetult suurem ja väiksem lõiv. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.