) § 421 lg 4, mis sätestab erandite tegemise võimaluse
lg-tes 1–3 sätestatud üldapteekide asutamispiirangute kohta, viib nendest piirangutest tuleneva ettevõtlusvabaduse riive põhiseadusega kooskõlla.
lg-st 4 tulenevalt on Ravimiametil, vaatamata kõnealustele asutamispiirangutele, õigus erandina lubada üldapteeki avada juhul, kui kohalik omavalitsusüksus on Ravimiametile edastanud kirjaliku põhjendatud ettepaneku, et üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamine on rahvastiku ümberpaiknemise, apteegiteenuse halva kvaliteedi või apteegi puudumise tõttu kindlas piirkonnas vajalik. Pole kahtlust, et kohaliku omavalitsuse üksuse ettepaneku ajendiks võib olla ka
Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ei rahulda taotlust ja ei tee ettepanekut Ravimiametile, saab huvitatud isik vaidlustada kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusetuse halduskohtus. Seega ei ole
lg-tes 1–3 sätestatud üldapteekide asutamispiirangud absoluutsed ning apteegiteenuse kvaliteedi ja parema kättesaadavuse tagamiseks saab avada uusi apteeke.
lg 4 võimaldab linnas, kus
lg 1 piirab apteekide avamist, siiski avada uusi apteeke linna nendes piirkondades, kus ei ole piisavalt apteeke ning kus on seega rahuldamata nõudlus apteegiteenuse järele. Samas on karta, et
lg-s 1 sätestatud asutamispiirangu tingimusteta kaotamine toob kaasa linnades uute üldapteekide avamise ka nendes piirkondades, kus neid on juba piisavalt. Apteegiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet sellest ei paraneks. Samuti võimaldab
lg 4 avada uusi üldapteeke maa-asulastes kus
lg-s 3 sätestatu tõttu on apteegiteenuse kättesaadavus ebapiisav, nt põhjusel, et apteegiteenuse nõudlus on tavalisest suurem tingituna konkreetse maa-asula ja seda ümbritseva piirkonna suuremast rahvaarvust.
lg-s 3 sätestatud asutamispiirangu tingimusteta kaotamine võib küll suurendada apteegiteenuse kättesaadavust maa-asulates, kuid samas võib see ka kaasa tuua uute apteekide avamise nendes maa-asulates, kus ei oleks vaja uusi üldapteeke apteegiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi huvides avada. Leiame, et õiguskantsleri taotluse igakülgseks lahendamiseks oleks üldkogu, vaatamata õiguskantsleri taotluse resolutsiooni sõnastusele, pidanud
lg-te 1–3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamisel arvestama ja hindama ka
Liiatigi on õiguskantsler oma taotluse põhjendustes
Meie meelest on
lg-d 1–4 omavahel tihedalt seotud sätted (nii nagu on üldkogu otsuse p 113 järgi
Seetõttu oleks
lg-te 1–3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamine pidanud kaasa tooma ka
Isegi kui pidada õigeks üldkogu seisukohta
lg-te 1–3 põhiseadusvastasuse kohta, ei saa nendes sätetes üldapteekide demograafilised ja geograafilised asutamispiirangud kui sellised olla igal juhul põhiseadusega vastuolus. Ka üldkogu ei ole sõnaselgelt välistanud, et üldapteekide demograafilised ja territoriaalsed asutamispiirangud võiksid muudel tingimustel olla põhiseadusega kooskõlas. Seetõttu oleks üldkogu võinud kaaluda ka üksnes
lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamist ning üldkogu otsuse jõustumise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 3 alusel edasi lükkamist selleks, et seadusandja saaks üldapteekide asutamispiirangutes teha rohkem erandeid. 2. Üldkogu on põhjendatult lugenud
lg-tes 1–3 sätestatud asutamispiiranguid sobivateks meetmeteks, pidades silmas vähese nõudlusega piirkondades üldapteegiteenuse kättesaadavuse tagamise eesmärki (vt otsuse p 154). Otsuse p-des 155–161 on üldkogu käsitlenud alternatiivseid meetmeid, mis piiravad üldkogu arvates ettevõtlusvabadust vähem kui kõnealused asutamispiirangud. Kuigi üldkogu märgib, et alternatiivsed meetmed on leitud, ei ole selge, kas need meetmed oleksid kooskõlas põhiseadusega. Näiteks pakub üldkogu välja alternatiivse meetmena kohustada suure nõudlusega piirkondade apteekide pidajaid osutama apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkondades (vt otsuse p 157). Iseenesest pole kahtlust, et üldapteegi teenuse uute pakkujate jaoks oleks see meede kui ettevõtlusvabaduse piirang leebem, võrreldes praeguse asutamispiiranguga. Lahendada tulnuks aga ka küsimused, kas selline kohustus tuleks, arvestades põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, panna ka juba tegutsevate üldapteekide omanikele ning kas juba tegutsevate üldapteekide omanikele sellise kohustuse panemine oleks kooskõlas PS §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Võib juhtuda, et seadusandja ei leiagi üldkogu otsuses lubamatuks tunnistatud asutamispiirangute asemele põhiseadusega kooskõlas olevat meedet, mis hoiaks ära üldapteegiteenuse kättesaadavuse halvenemise väljaspool linnu. 3. Me ei nõustu ka üldkogu seisukohaga, et apteegiteenuse kvaliteedi tagamine ei ole käsitatav
lg-test 1–3 tuleneva ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgina (vt otsuse p 122). Üldkogu leiab, et apteegiteenuse osutamise ja laiemalt ravimite käitlemise kvaliteedinõuded tagatakse muul moel ning et seaduses sätestatud kvaliteedinõuete järgmine on apteegiteenuse osutamise kohustuslik eeldus (vt otsuse p 122). Pole kahtlust, et uute apteekide piiranguteta avamine piirkonnas, kus üldapteegiteenuse nõudlus on rahuldatud, viib konkurentsi teravnemiseni. See omakorda sunnib apteegiteenuse pakkujaid kulusid piirama, mis omakorda võib tuua kaasa apteegiteenuse kvaliteedi languse. Seetõttu ei ole õige pidada mittelegitiimseks seadusandja eesmärki tagada
Üldkogu eelnimetatud väide, et apteegiteenuse kvaliteedinõuded tagatakse seadustega, viitab pigem sellele, et kõnealused asutamispiirangud on üldkogu arvates apteegiteenuse kvaliteedi tagamise meetmetena kas sobimatud (st kõnealused asutamispiirangud kui meetmed ei avalda üldse positiivset mõju apteegiteenuse kvaliteedile) või siis on need meetmed mittevajalikud (st et kõnealused asutamispiirangud küll aitavad tagada apteegiteenuse paremat kvaliteeti, kuid seaduses sätestatud ja sätestatavad kvaliteedinõuded on igal juhul isikuid vähem koormavad abinõud võrreldes kõnealuste asutamispiirangutega). Lisaks oleks üldkogu pidanud kõnealuse riive legitiimse eesmärgina käsitlema ka jätkusuutlike ning majandamisvõimeliste apteekide olemasolu tagamist. Selline eesmärk tuleneb selgelt seaduseelnõu nr 567 SE seletuskirjast (vt sellega kohta Riigikohtu 16. aprilli 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-507, p 14). Meie arvates aitavad
lg-tes 1–3 sätestatud asutamispiirangud kaasa olemasolevate üldapteekide jätkusuutlikkusele ning asutamispiirangute tingimusteta kaotamine ohustab olemasolevate apteekide, eelkõige proviisoritele kuuluvate apteekide toimetulekut. Üldkogu on küll öelnud, et apteegiteenuse kättesaadavus hõlmab ka seda, et apteegiteenus on kättesaadav järjepidevalt, kuid ei ole selgitanud, mida ta apteegiteenuse osutamise järjepidevuse all mõtleb, ning ei ole sisuliselt hinnanud kõnealuste asutamispiirangute põhiseadusele vastavust (ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalust) apteegiteenuse järjepideva osutamise kui ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgi kontekstis. Samas on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et
lg-t 1 on kooskõlas põhiseadusega, pidades silmas apteegiteenuse osutamise stabiilsuse ja rahva tervise kaitse eesmärke (vt Riigikohtu
lg-tes 1–3 sätestatud asutamispiirangud on apteegiteenuse kvaliteedi ning jätkusuutlike ning majandamisvõimeliste apteekide olemasolu tagamise abinõudena sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kuna praeguses kohtuasjas ei ole esitatud andmeid ja tõendeid, mis üheselt välistaksid kõnealuste asutamispiirangute kui ettevõtlusvabadust riivavate meetmete proportsionaalsuse kahe eelnimetatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks, siis ei olnud üldkogul, vaatamata sellele, et ta pidas neid asutamispiiranguid apteegiteenuse kättesaadavuse eesmärgi jaoks sobimatuteks ja mittevajalikeks, alust õiguskantsleri taotlust rahuldada. Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.