← Eesti

3-1-1-116-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-116-13

  1. detsember 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Heigo Loogi taotlus tagastada talle tema kinnipidamisel äravõetud sularaha Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-05-218 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heigo Loogi kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokurör Andres Ülviste pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. november 2013, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. aprilli
  7. a määrus ja Harju Maakohtu
  8. veebruari
  9. a määrus.
  10. Tunnistada Tallinna Linnakohtu
  11. detsembri
  12. a otsusega Heigo Loogile mõistetud varalise karistuse täitmine täies ulatuses aegunuks.
  13. Tagastada Heigo Loogile Tallinna Linnakohtu
  14. detsembri
  15. a otsusega mõistetud varalise karistuse katteks alusetult riigieelarvesse laekunud 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti.
  16. Määruskaebus rahuldada.
  17. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Bulattšik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks Heigo Loogile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti, sealhulgas käibemaks 45 (nelikümmend viis) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti.
  18. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Heigo Loog (endise nimega Loog-Eskla) tunnistati Tallinna Linnakohtu
  20. detsembri
  21. a otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega üheksaks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o viie aasta üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle vangistus neljateistkümneks aastaks üheksaks kuuks ja neljaks päevaks. Tuginedes KarS §-le 53, mõisteti H. Loogile lisakaristusena varaline karistus summas 50 000 krooni. H. Loogi vara, mis oli kriminaalasja kohtueelses menetluses Tallinna Linnakohtu
  22. aprilli ja
  23. mai
  24. a määrustega varalise karistuse kohaldamise tagamiseks arestitud, otsustas linnakohus vabastada pärast varalise karistusena mõistetud rahasumma laekumist riigituludesse.
  25. Tallinna Ringkonnakohtu
  26. märtsi
  27. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
  28. detsembri
  29. a otsus H. Loogile mõistetud põhikaristuse osas. Ringkonnakohus karistas H. Loogi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega kaheteistkümneks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o viie aasta üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle vangistus seitsmeteistkümneks aastaks üheksaks kuuks ja neljaks päevaks. Lisakaristuse osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.
  30. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. märtsi
  32. a ja Tallinna Linnakohtu
  33. detsembri
  34. a otsused jõustusid
  35. mail 2006, mil Riigikohus jättis H. Loogi kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata.
  36. H. Loog esitas
  37. juulil 2012 Harju Maakohtule taotluse varalise karistuse kohaldamise tagamiseks arestitud vara aresti alt vabastamiseks. Ta märkis, et on varalise karistuse tasunud.
  38. Harju Maakohtu
  39. oktoobri
  40. a määrusega tunnistati H. Loogile mõistetud varalise karistuse täitmine aegunuks ja osa H. Loogi varast vabastati aresti alt. Kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamise osas jäeti süüdimõistetu taotlus aga rahuldamata. Maakohus tuvastas, et H. Loog ei ole varalist karistust tasunud, kuid samas ei ole Tallinna Linnakohtu
  41. detsembri
  42. a otsust varalise karistuse osas ka täitmisele pööratud.
  43. aprillil 2012 kandis Politsei- ja Piirivalveamet varalise karistuse nõude katteks riigi tuludesse 660,86 eurot, mis vastab H. Loogilt kinnipidamisel äravõetud sularaha väärtusele.
  44. Harju Maakohtu
  45. oktoobri
  46. a määruse peale esitas H. Loog määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse osalist tühistamist ja kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamist.
  47. Tallinna Ringkonnakohtu
  48. novembri
  49. a määrusega tühistati Harju Maakohtu
  50. oktoobri
  51. a määrus vaidlustatud osas põhjenduste puudumise tõttu ja kriminaalasi saadeti tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Süüdimõistetu määruskaebus rahuldati osaliselt.
  52. Harju Maakohtu
  53. veebruari
  54. a määrusega jäeti H. Loogi taotlus kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamiseks taas rahuldamata. Maakohus märkis, et sularaha võeti H. Loogilt ära kriminaalmenetluse käigus, see arestiti varalise karistuse kohaldamise tagamiseks ja kanti politseiasutuse tagatiskontole. Kohus leidis, et selle raha osas toimus varalise karistuse täitmine kohtuotsuse jõustumisel
  55. mail
  56. Kuna nõuet teistkordselt ei täideta, ei olnud varalise karistuse nõude aegumine 660,86 euro osas võimalik. Sellel, kas raha asus politseiasutuse kontol või riigituludes, ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust.
  57. Harju Maakohtu
  58. veebruari
  59. a määruse peale esitas määruskaebuse H. Loog, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamist. Süüdimõistetu märkis, et kohtuotsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) sätestatud korras, ja leidis, et üksnes kohtuotsuse jõustumisega ei saa kohtuotsust täidetuks lugeda. Samuti korraldab TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtuotsuste täitmist kohtutäitur, mitte politseiasutus. Arvestades, et varalise karistuse kohta tehtud otsuse jõustumisest viie aasta jooksul täitemenetlust ei alustatud, kandis Politsei- ja Piirivalveamet kinnipidamisel äravõetud raha
  60. aprillil 2012 riigi tuludesse alusetult.
  61. Tallinna Ringkonnakohtu
  62. aprilli
  63. a määrusega jäeti Harju Maakohtu
  64. veebruari
  65. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus õigesti, et kui isikult on varalise nõude tagamiseks raha juba ära võetud, ei suunata seda nõuet enam täitmisele. Samuti otsustas Tallinna Linnakohus oma
  66. detsembri
  67. a otsusega vabastada varalise karistuse kohaldamise tagamiseks arestitud vara pärast varalise karistusena mõistetud rahasumma laekumist riigituludesse. Eeltoodust nähtuvalt tuli kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastada üksnes juhul, kui H. Loog oleks varalise karistuse vabatahtlikult tasunud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  68. Tallinna Ringkonnakohtu
  69. aprilli
  70. a määruse peale esitas määruskaebuse H. Loogi kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning süüdimõistetult kinnipidamisel äravõetud raha tagastamist. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ja leiab, et üksnes kohtuotsuse jõustumisega ei saa kohtuotsust täidetuks lugeda. Samuti korraldab TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtuotsuste täitmist kohtutäitur, mitte politseiasutus. Arvestades, et täitemenetlust ei alustatud viie aasta jooksul varalise karistuse kohta tehtud otsuse jõustumisest, kandis Politsei- ja Piirivalveamet kinnipidamisel äravõetud raha
  71. aprillil 2012 riigi tuludesse alusetult.
  72. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Andres Ülviste, kelle hinnangul jäeti kinnipidamisel äravõetud raha H. Loogile õigustatult tagastamata. Prokuröri arvates ei saanud varalise karistuse nõue 660,86 euro osas aeguda, sest H. Loogilt oli selles vääringus sularaha enne kohtuotsuse jõustumist ära võetud, varalise karistuse tagamiseks arestitud ja politseiasutuse tagatiskontole kantud. Järelikult täideti H. Loogile mõistetud varaline karistus 660,86 euro osas varalise karistuse mõistmise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumise hetkel. Praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas raha oli kantud politseiasutuse kontole või riigituludesse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  73. Kriminaalmenetluse seadustiku § 421 lg 2 ja alates
  74. jaanuarist 2006 kuni
  75. detsembrini 2011 kehtinud § 411 lg 3 redaktsiooni kohaselt pööras varalise karistuse kohta tehtud kohtuotsuse täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus. Alates
  76. jaanuarist 2012 pöörab sellise kohtuotsuse täitmisele rahandusministri käskkirjaga määratud asutus. Tulenevalt KrMS § 411 lg-st 4 ja § 417 lgst 2 saadetakse varalise karistuse kohta tehtud kohtuotsuse täitmisele pööramisel selle ärakiri kohtutäiturile. Seejuures sätestab KrMS § 417 lg 2, et kohtuotsuse ärakiri saadetakse kohtutäiturile juhul, kui süüdimõistetu ei ole tasunud varalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses kohtu arvelduskontole ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust nähtuvalt muutub varalise karistuse nõue sissenõutavaks pärast ühe kuu möödumist selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Enne KrMS § 417 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ei ole seega seaduslikku alust täitemenetlust alustada ega varalise karistuse nõuet ka muul moel süüdimõistetu vara arvelt „täidetuks lugeda“. Ülalkirjeldatust ei kujuta erandit ka olukord, kus varalise karistuse nõue on tagatud sularaha arestimisega. Sellisel juhul omandab riik võlausaldajana pärast KrMS § 417 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist varalise karistuse tagamiseks arestitud vara üle üksnes samasuguse õiguse nagu näiteks kannatanu olukorras, kus süüdimõistetule kuuluv sularaha on arestitud kannatanu tsiviilhagi nõude tagamiseks. Mõlemal juhul tuleb nõude täitmiseks pöörata kohtuotsus seaduses sätestatud korras täitmisele.
  77. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveamet kandis Tallinna Linnakohtu
  78. detsembri
  79. a otsusega H. Loogile mõistetud varalise karistuse katteks riigi tuludesse 660,86 eurot (s.o
  80. aprilliks 2012), ei olnud Tallinna Linnakohtu
  81. detsembri
  82. a otsust selles osas täitmisele pööratud. Samuti oli selleks ajaks möödunud Tallinna Linnakohtu
  83. detsembri
  84. a otsuse jõustumisest üle viie aasta. Arvestades käesoleva otsuse eelmises punktis märgitut ja seda, et KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt ei asuta esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsust täitma, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat, leiab kolleegium, et praeguses asjas kanti 660,86 eurot riigi tuludesse alusetult. Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtumäärused tühistada ja kõnealune rahasumma H. Loogile tagastada.
  85. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  86. aprilli
  87. a määruse ja Harju Maakohtu
  88. veebruari
  89. a määruse, tunnistab Tallinna Linnakohtu
  90. detsembri
  91. a otsusega H. Loogile mõistetud varalise karistuse täitmise täies ulatuses aegunuks ning tagastab H. Loogile Tallinna Linnakohtu
  92. detsembri
  93. a otsusega mõistetud varalise karistuse katteks alusetult riigi tuludesse kantud 660,86 eurot. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.
  94. H. Loogi kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks OÜ-le Advokaadibüroo Bulattšik kogusummas 513,12 eurot (sh käibemaks 85,52 eurot). Taotluses soovib kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist Viru Vanglas süüdimõistetuga nõu pidamise, Riigikohtus kriminaalasja materjalide selekteerimise, kriminaalasja materjaliga tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest kogusummas 367,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja süüdimõistetuga nõu pidamiseks kolm pooltundi, kriminaalasja materjalide selekteerimiseks kaks pooltundi, kriminaalasja materjaliga tutvumiseks kuus pooltundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti kuus pooltundi. Lisaks taotletakse tasu kindlaksmääramist Kohtla-Järvelt Riigikohtusse ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest summas 30 eurot. Viimaks taotleb kaitsja ka Kohtla-Järvelt Viru Vanglasse ja tagasi ning Kohtla-Järvelt Tartusse ja tagasi jõudmiseks kantud sõidukulude hüvitamist kogusummas 115,92 eurot.
  95. Kolleegium peab kõiki taotluses nimetatud toiminguid H. Loogi kaitseks määruskaebemenetluses vajalikeks, kuid märgib, et Eesti Advokatuuri juhatuse
  96. detsembri
  97. a otsuse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud redaktsiooni p 23 kohaselt oli määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 108 eurot (millele korra p 2 kohaselt lisandus käibemaks, kui advokaadibüroo pidaja oli käibemaksukohustuslane). Eeltoodust nähtuvalt on ka praeguses asjas määruskaebuse koostamiseks tehtud toimingute eest võimalik määrata riigi õigusabi tasu suuruseks maksimaalselt 129,6 eurot (sh käibemaks 21,6 eurot). Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning korra punktidest 2 ja 23, punkti 47 alapunktist 3 ning punktist 54, määrab Riigikohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse H. Loogile osutatud riigi õigusabi eest kindlaks kogusummas 275,52 eurot (sh käibemaks 45,92 eurot). Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.