Obsah (5)

§ 3401§ 701§ 181§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-150-13 Määruse kuupäev Tartu, 9. detsember 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Kohtuasi Ees

) § 637 lg 1 p-le 6 ning § 181 lg 1 p-le 2 tuginedes, et pole piisavat alust eeldada, et menetlus oleks edukas. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust osas, millega jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus.

1. Riigikohus tühistas
2. juuni
3. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13 ringkonnakohtu määruse osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna ringkonnakohus asus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hindama tõendeid, ning saatis asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
5. juuni
6. a määrusega

§ 3401

lg 2 alusel käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kohustades teda maksma riigilõivu 425 eurot kahekümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaebus menetlusse võtmata.

1. Kostja esitas
2. juunil 2013 ringkonnakohtule menetlusabi taotluse ja andmed enda ja oma pereliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, paludes ennast kogu riigilõivu tasumisest vabastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. juuli
5. a määrusega kostja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis talle riigilõivu tasumiseks tähtaja kakskümmend päeva määruse jõustumisest. Määruse põhjenduste kohaselt lahendas ringkonnakohus
6. märtsil 2013 kostja menetlusabi taotluse, jättes selle rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud menetlusabi andmisest keeldumist, on määrus selles osas jõustunud ning kostja ei saa ringkonnakohtult uuesti menetlusabi taotleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega anda talle menetlusabi. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kostja ei või uuesti menetlusabi taotleda.
8. märtsil 2013 otsustas ringkonnakohus jätta menetlusabi andmata põhjusel, et kaebust ei võeta perspektiivituse tõttu menetlusse. Riigikohus leidis
9. juuni
10. a määruses, et ringkonnakohus ei võinud jätta apellatsioonkaebust menetlusse võtmata perspektiivituse tõttu. Seega on menetluslik olukord muutunud ning ringkonnakohus peab hindama, kas hageja vajab menetlusabi. Kostjal ei ole võimalik korraga nõutud riigilõivu tasuda, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal ei ole töötasu vms sissetulekut. Ringkonnakohus ei võimaldanud kostjal tasuda riigilõivu osade kaupa.
11. Hageja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

§ 701

lg 3 alusel tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks tagasi samale ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus jättis kostja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjendusega, et ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrusega on jäetud tema menetlusabi taotlus rahuldamata ja kostja ei saa menetlusabi uuesti taotleda. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus jättis
4. märtsi
5. a määrusega nii kostja menetlusabi taotluse rahuldamata kui ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata menetluse perspektiivituse tõttu (

§ 181lg 1 p 2 ja § 637 lg 1 p 6).

Riigikohus tühistas

1. juuni
2. a määrusega ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määruse üksnes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise osas, sest kostja ei olnud menetlusabi andmisest keeldumist vaidlustanud. Kuna Riigikohus tühistas ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse, ei olnud ringkonnakohtul alust jätta kostja menetlusabi taotlust rahuldamata ainuüksi seetõttu, et varasema määrusega jäeti kostja taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus ei hinnanud
5. märtsi
6. a määruse tegemisel kostjale menetlusabi andmise võimalikkust

§ 181lg 1 p 1, § 182 lg 2 ja § 186 järgi.

Selle määrusega keelduti kostjale menetlusabi andmast ainuüksi põhjusel, et hagi tõendatuse tõttu puudub piisav alus eeldada menetluse edukust (

§ 181lg 1 p 2).

Kuivõrd Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlemast menetluse perspektiivituse tõttu, on menetluslik olukord muutunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei piira menetlusabi taotlemist juhul, kui kõrgema astme kohus on tühistanud lahendi, milles toodud põhjendused olid menetlusabi andmisest keeldumise aluseks. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust keelduda kostjale menetlusabi andmast, kontrollimata, kas menetlusabi andmise tingimused on täidetud, kas esinevad abi andmise piirangud ning kas kostja majanduslik seisund võimaldab talle menetlusabi anda (

§ 181lg 1 p-d 1 ja 2, § 182 lg 2, § 186).

15. Kuna kostja on esitanud taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning menetlusabi andmise otsustamisel tuleb mh hinnata apellatsioonimenetluse edukust, tuleb asi saata uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, peab ringkonnakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 andma talle tähtaja riigilõivu tasumiseks.

16. Menetlusabi andmise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisega seotud menetluskulud jaotatakse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Kostja on kooskõlas

§ 149lg-ga 8 palunud tagastada kautsjoni oma esindaja advokaadibüroo pangakontole.

Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik