Obsah (12)

§ 391§ 663§ 172§ 144§ 152§ 382§ 178§ 175§ 701§ 174§ 689§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-91-13 Määruse kuupäev Tartu, 1. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi OÜ FORMET

) § 1741 lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. E. Lillemäe menetluskuludeks praeguses tsiviilasjas on õigusabikulud 382 eurot 80 senti + käibemaks (kohtus hagi tagamise materjalidega tutvumine, materjalide õiguslik analüüs, kliendiga kohtumine ja hagi tagamise määruse peale määruskaebuse esitamise arutamine kliendiga – kokku 2,2 h esindaja tööd) ning 174 eurot + käibemaks (hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine, millele kulus esindajal 1 h). Eeltoodu alusel palus E. Lillemäe mõista avaldajalt välja menetluskulud 668 eurot 16 senti. 4. Harju Maakohus tühistas 11. jaanuari 2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis rahuldamata E. Lillemäe taotluse mõista välja menetluskulud. Menetluskulude kindlaksmääramist käsitledes viitas maakohus, et tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 tehtud lahendis leidis Riigikohus, et menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, see tähendab hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Praegusel juhul ei ole E. Lillemäe kandnud menetluskulusid, mis oleksid seotud konkreetse tsiviilasjaga, vaid kulud on tekkinud kohtueelses menetluses. E. Lillemäel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue

§ 391kohaselt.

1. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus E. Lillemäe tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldajalt välja mõistmata, ja mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja menetluskulud 1085 eurot 76 senti.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. veebruari
3. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja rahuldas uue määrusega taotluse osaliselt, mõistes avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja 28 eurot 80 senti. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kujunenud menetluslikus olukorras (esitati avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kuid hagi ei esitatud ja menetlus lõppes hagi tagamise tühistamisega) menetlusosaliste kantud esindajakulud on kohtueelsed õigusabikulud. Kõik taotletavad kulud on kantud pärast seda, kui maakohus oli avaldaja taotluse rahuldanud ja väljastanud asja materjalid E. Lillemäele tutvumiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse kuludega, mis on kantud pärast avalduse esitamist kohtule. Hagi eeltagamise menetluse puhul on olukorras, kus hagiavaldust ei esitata ja seega hagimenetlust toimuma ei hakka, tegemist iseseisva hagita menetlusega, millele laienevad

§-s 477 sätestatud reeglid. Seega tuleb ka menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda hagita menetluse kohta kehtestatud regulatsioonist.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Praeguses asjas rakendati hagi tagamise abinõu avalduse alusel ja seega tehti lahend avaldaja huvides.

§ 172

lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalisele vajalikud kohtuvälised kulud (seega siis ka kulud menetlusosaliste esindajatele

§ 144p 1 kohaselt) samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

Viidatud sätte rakendamist on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis analüüsinud tsiviilasjades nr 3-2-1-17-11 ja nr 3-2-1-18-11 tehtud määrustes.

§ 152

lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. VV

1. detsembri
2. a määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra" § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alamja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne VV poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel vastu võetud VV
3. detsembri
4. a määrusega nr 169 oli kehtestatud töötasu alammääraks tunnis 1 eurot 80 senti, mis kehtis ka vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal detsembris 2012 ja jaanuaris
5. Seega on kohtul võimalik kaalutlusotsustusega määrata E. Lillemäe põhjendatud õigusabikulude tunnitasumäär vahemikus 1 eurot 80 senti kuni 18 eurot. Praeguses menetluses oli tegemist vaid hagi eeltagamise taotluse lahendamisega ning tegemist ei olnud seega keerulise õigusliku vaidlusega, mille puhul saaks väita, et kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadi abi kasutamata oleksid E. Lillemäe õigused võinud jääda kaitseta. Ka pidi kohus ise

§ 382

lg 2 viimase lause kohaselt jälgima, et tagamine saaks tühistatud, kui tähtajaks hagi ei esitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tunnihinnaks E. Lillemäele õigusabi osutamisel 5-kordne tunnipalga alammäär ehk 5 * 1,80 = 9 eurot. Taotluse järgi on E. Lillemäe esindaja kulutanud kokku 2,2 h hagi tagamise materjalidega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning kliendiga kohtumiseks ja temaga määruse peale edasikaebamise võimalikkuse üle arutamiseks. Eeltoodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu mõistlik. Samuti ei ole avaldaja toiminguteks kulunud aja kohta vastuväiteid esitanud ega toonud välja, milline oleks tema hinnangul põhjendatud ajakulu eeltoodud toimingutele. Vajalik kulu on ka hagi tagamise tühistamise taotluse vormistamisele kulutatud 1 h, sest toimikust nähtub, et kuigi

1. jaanuaril 2013 pidi maakohtule olema teada, et hagi ettenähtud tähtaja jooksul ei esitatud, siis veel taotluse esitamise seisuga
2. jaanuaril 2013 ei olnud maakohus tühistamise määrust teinud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks praeguses asjas 3,2 h ning avaldaja peab hüvitama 9 * 3,2 = 28 eurot 80 senti. Määruskaebuses esitatud taotlus suurendada väljamõistetavat menetluskulu kaebuse esitamisega seotud kulude tõttu tuleb jätta rahuldamata. E. Lillemäe seisukoht, et kuna kaevatav määrus puudutas nii menetluskulude suuruse määramist kui ka jaotust, siis

§ 178lg-s 3 sätestatu kohaldamisele ei kuulu, on ekslik.

Kaevatav määrus on sisult menetluskulude kindlaksmääramise määrus

§ 178

lg 2 mõttes, seega sama sätte lg 3 kohaselt ei hüvitata menetletava määruskaebuse menetlemise tõttu tekkinud kulusid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. E. Lillemäe esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus määrata menetluskulude suuruseks 639 eurot 36 senti, ning teha uue määruse, millega mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja 668 eurot 16 senti. Samuti palus E. Lillemäe tunnistada

§ 172

lg 8 põhiseaduse §-ga 14 ja § 15 lg-ga 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks, kuivõrd selles ettenähtud piirang õigusabikulude hüvitamiseks rikub õigust tõhusale ja ausale kohtumenetlusele.

§ 172

lg 8 on praeguses asjas asjassepuutuv säte, selle sätte puudumisel oleks taotlus tulnud tervikuna rahuldada.

§ 172

lg 8 meede on sobiv, kuid ei pruugi olla vajalik, kuna kohtul on

§ 175lg 1 järgi lai otsustamisruum õigusabikulude põhjendatuse osas.

Tegemist ei ole ka mõõduka abinõuga, mida ei õigusta ei kohtu suurem aktiivsus hagita menetluses ega uurimispõhimõte. Piiranguga on muudetud tegelikkuses esindajakulude hüvitamine võimatuks, kuna tunnitasumäära vahemik on sedavõrd madal, et sisuliselt jäävad advokaadikulud isiku enda kanda. Põhiseadusega on vastuolus ka Vabariigi Valitsuse tegevusetus õigusakti andmata jätmisel. Vabariigi Valitsus ei ole kehtestanud hagita menetluses lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäärasid. 10. Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et kaebuse seisukohad ei anna alust

§ 172

lg 8 tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks ning kaevatava määruse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, millega avaldajalt jäeti E.

Lillemäe kasuks menetluskuluna välja mõistmata 28 eurot 80 senti ületav summa. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks täiendavalt välja 471 eurot 20 senti. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Kolleegium on seisukohal, et hagi tagamise avalduse lahendamine on osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlus. Seda ka juhul, mil hagi tagamise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist

§ 382lg 2 järgi kohtu määratava tähtaja jooksul.

Hagi tagamise avaldusest on näha soov menetleda tulevikus esitatavat nõuet hagimenetluses. 13. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on tegu iseseisva hagita menetlusega. Kuna hagi tagamise avaldus esitati hagimenetluses, ei ole praegusel juhul menetluskulude hüvitamisel õige kohaldada hagita menetluse sätteid. Hagimenetluses tuleb asjas vajalike ja põhjendatud õigusabikulude määramiseks kohaldada

§ 175, eelkõige lg-t 1.

Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohus on lähtunud

§ 172lg 8 esimesest lausest, on ringkonnakohtu määruses siiski sisuliselt hinnatud E.

Lillemäe menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja on menetluskuludele esitanud vastuväite ringkonnakohtu menetluses. Kolleegiumi hinnangul on võimalik ringkonnakohtu seisukohtadega nõustuda, sh seisukohaga, et õigusvaidlus ei olnud praegusel juhul keerukas ja et kohus pidi

§ 382

lg 2 viimase lause järgi ka ise jälgima, et hagi tagamine saaks tühistatud, kui hagi tähtajaks ei esitata. Ringkonnakohus on pidanud 3,2-tunnist ajakulu põhjendatuks, kolleegium nõustub sellega. Kokkuvõttes tuleb vaidluse keerukust ja osutatud õigusabi mahtu ning õigusabi tunnihinna suurust arvestades pidada põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu suuruseks 500 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja mõista. E. Lillemäe on

§ 174lg 6 kohaselt Riigikohtule kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kuna E. Lillemäe ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu määrust osas, milles tema kasuks mõisteti välja 28 eurot 80 senti, on määrus selles osas jõustunud ja avaldajalt tuleb täiendavalt E. Lillemäe kasuks välja mõista 471 eurot 20 senti (500-28,80).

§ 689

lg 21 alusel esitatakse selguse huvides määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. 14. Määruskaebuse väited

§ 172

lg 8 esimese lause ja Vabariigi Valitsuse tegevusetuse vastuolu kohta põhiseadusega ei ole eespool esitatud põhjustel asjakohased. Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu

1. juuni
2. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-58-
3. Nimetatud määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1–31, mitte

§ 172lg-t 8.

15. Kolleegium on seisukohal, et kuigi ringkonnakohtu määruses on jaotatud ka menetluskulud, on menetlusosalised alates maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisest vaielnud üksnes menetluskulude rahalise suuruse üle.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. 16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik