Obsah (10)

§ 230§ 49§ 41§ 17§ 231§ 201§ 157§ 107§ 229§ 62

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-46-13 1

§ 230

lg 1 alusel tühistada.

§ 230

lg 5 p-de 4 ja 5 alusel tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid muus osas on võimalik jätta halduskohtu otsus jõusse. Ekslik on kolmanda isiku väide, et halduskohus ei oleks tohtinud kaebuse muutmiseks nõusolekut anda.

§ 49

lg 1 võimaldab täiendada kaebust tühistamisnõudega sellise haldusakti vastu, mis antakse käimasoleva kohtumenetluse ajal ja mille sisuks on keeldumine algses kaebuses nõutud haldusakti andmisest. Tühistamisnõue ei ole selles asjas esitatud kaebetähtaega ületades, sest kaebuse muutmisel loetakse muudetud nõue esitatuks algse kaebuse esitamise ajal (

§ 49lg 1 teine lause).

Kuna kaebaja kuuest likvideerijast viis kiitsid

1. septembri
2. a avalduses kassatsioonkaebuse heaks, on ainetuks muutunud kolmanda isiku
3. mai
4. a taotlus kaebaja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks.
5. Halduskohus on asjakohatult komplitseerinud kaebuse nõudeid. Kolleegiumi hinnangul nõudis kaebaja muudetud kaebuses sisuliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
6. mai
7. a otsuse tühistamist ning ameti kohustamist tunnistama kehtetuks
8. veebruari
9. a ehitusluba. Haldus​akti andmiseks kohustamise nõue hõlmab ka haldusakti andmise taotluse uuesti läbivaatamise ettekirjutuse (

§ 41lg 3).

Tegemist ei ole üksteise suhtes alternatiivsete nõuetega. Vastustajaks on vastavalt

§ 17lg-le 1 selles asjas Tallinna linn, mitte Tallinna Linna​planeerimise Amet.

Vastustaja on kolleegiumi hinnangul ehitusloa menetluse uuendanud, tehes kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes sisulise otsustuse. Ka kohtud pidid seetõttu lahendama vaidluse haldusakti kehtetuks tunnistamisest keeldumise üle sisuliselt (vrd kolleegiumi

1. juuni
2. a määrus haldusasjas nr 3-31-29-11, p-d 22–23). Haldusakti (sh ehitusloa) kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus, kui seadus ei sätesta teisiti.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu kõigi seisukohtadega, mis puudutavad kooskõlastuse puudumist ehitusprojektil, õiendit parkimisprobleemi küsimuses ja seniste tehnosüsteemide saatust. Kolleegium järgib neid seisukohti ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 231lg 6 esimene lause).

16.

§ 201

lg 2 sätestab: "Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma haldus​kohus." Seda kohustust ei ole ringkonnakohus järginud.

1. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on nii ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluses (I kd, tl 22, p "f") kui ka esialgses kaebuses halduskohtule (I kd, tl 3, p 5) esitanud väite, et olemasoleva hoone konstruktsioonid ei pruugi pidada vastu ümberehitusega tekkivale lisa​koormusele. Kaebaja esitas oma väite kinnituseks OÜ Geoengineering hinnangu (I kd, tl 26). Ehkki see hinnang on üldsõnaline, kahtleb valdkonna asjatundja selles siiski olemasolevate tarindite kandevõimes, rajatavate seinte asukoha valikus ja paigaldatud talade piisavuses. Enamgi veel, vastustaja
2. mai
3. a otsuse p-s 2.8 refereeritakse Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi. Selle kohaselt on garaaži kandeseinad "põhilises osas" piisava kandevõimega "osalises mahus" kolme korruse pealeehitamiseks. Samas märgitakse, et seinad telgedes 1–2 ja 23–24 vajavad pealeehituse korral tugevdamist, ning soovitatakse pealeehitusest nimetatud osas loobuda. Tugevda​mise vajadust tuli täpsustada pärast koormuste täpsustamist projekteerimisel. Konstruktiivse osa projekteerimisel tuli ekspertiisi hinnangul täpsustada koormused, seinte mõõdud ja vajalikud tugevdused (I kd, tl 91 jj).
4. Kuna kaebaja ei esitanud kandekonstruktsioonide puuduliku kandevõime osas pelgalt palja​sõnalist väidet, vaid põhjendas oma seisukohta tõenditega, pidi vastustaja kooskõlas uurimis​põhi​mõttega (HMS § 6) seda kahtlust kontrollima. Vastustaja
5. mai
6. a otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks eespool nimetatud kahtluse täiendavate tõendite, uuringute või tugevusarvutuste alusel kõrvaldanud. Vastupidi,
7. mai
8. a otsuses tsiteeritakse ehitusprojekti seletuskirja p 3.
9. Selles märgitakse: "Projekti koostamisel on eeldatud, et hoone kandekonstruktsioonid on püsivad. Ehituse käigus tuleb olemasolevad tarindid kindlasti üle vaadata ja nende seisundit hinnata. Eraldi tuleb tellida konstruktsioonijoonised. … Konstruktsioonide valiku eelselt teostati ehitus​ekspertiis hoone seisukorra hindamiseks." Nähtuvalt seletuskirja p-st 1.5 on selles mainitud ehitusekspertiisi näol tegemist sama Ehitus​ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiga (töö nr 0601-137), milles juhiti tähelepanu kandevõimega seotud probleemide täiendava lahendamise vajadusele. Kolleegium järeldab sellest, et vastustaja ei pidanud ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel olemasolevate konstruktsioonide kandevõimet ümberehitamisega seoses oluliseks. Vastustaja
10. mai
11. a otsusest ei nähtu isegi seda, kas tellitud on projekti seletuskirja p-s 1.5 nõutud konstruktsioonijoonised ja kas nende koostamise käigus on olemasolevaid tarindeid hinnatud. Kolleegiumi hinnangul on vastustaja niisuguse lähenemisega teinud kaalutlusvea ja rikkunud uurimispõhimõtet.
12. EhS § 24 lg 1 p 2 kohaselt peab pädev asutus ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitus​projektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitus​projekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Seejuures tuleb ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4). Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4 esimene lause). Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning vastuvõetamatult suuri deformatsioone (EhS § 3 lg 4). Kolleegium on ka varasemas praktikas rõhutanud, et ehitusluba ei tohi hoone ümberehitamiseks anda, kui see tekitaks hoones varisemisohu (
13. detsembri
14. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 2).
15. Kolleegium ei nõustu vastustaja poolt halduskohtule esitatud käsitlusega, millest nähtuvalt on ehitusprojekt nõuetekohane ainuüksi seetõttu, et projektis endas kinnitatakse, et selles sisalduvad majandus- ja kommunikatsiooniministri
16. detsembri
17. a määrusega nr 70 ettenähtud osad ja et selle on koostanud vajalikku registreeringut omav arhitekt (II kd, tl 142). Ehitamise ohutuses veendumist kui ehitusloa andmisel teostatavat järelevalvefunktsiooni (EhS § 22 lg 1) ei või pädev asutus delegeerida omanikule, projekteerijale ega ehitajale. Ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, tuleb enne nende rakendamist kajastada projektis ning järelevalveasutus peab need ehitusloaga heaks kiitma. Kui mingil põhjusel ei ole hilisema ehitus​etapi töid võimalik piisava põhjalikkusega projekteerida enne varasemate ehitustööde teostamist (nt konstruktsioonide seisundi tuvastamiseks võib olla vajalik hoone osaline lammutamine), ei või järele​valveasutus anda ehitusluba blanketselt kõikidele ehitusetappidele. Sellisel juhul tuleb ehitus​luba anda osahaldusaktidena (HMS § 52 lg 1 p 1) projekti valmimise etappide kaupa või tagada ehitamise käigus valmivate oluliste projektiosade eelnev kontrollimine järelevalveasutuse poolt enne nende teostamisele asumist ehitusloa lisatingimusega (HMS § 53 lg 1 p 3). Vaidlusaluse ehitusloaga aga anti nõusolek
18. septembri
19. a ehitusprojekti 009/06 realiseerimiseks tervikuna ja ilma täiendavat eelkontrolli nõudvate tingimusteta. Eraldi ehituslubade taotlemise kohustus märgiti ära vaid seoses kinnistuvälise veevarustuse ja kanalisatsiooniga (I kd, tl 20).
20. Ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on kohalikul omavalitsus​üksusel hoolimata sellest, kas kaebaja kui ehitise kaasomanik on andnud nõusoleku ehitamiseks. Niisuguse nõusoleku puhul tuleb eeldada, et see on antud tingimusega, et töid ei alustata enne ümber​ehituse ohutuse piisavalt põhjalikku väljaselgitamist ehitusloa menetluse käigus (haldusasi nr 3-3-167-01, p 2).
21. Tarindite kandevõime oli oluline asjaolu ehitusloa kehtetuks tunnistamise kaalumisel. Ehitus​luba usaldanud isiku võimalik õiguspärane ootus ei saa õigustada niisuguse ehitusloa muutumatul kujul jõussejätmist, mille puhul ei ole tagatud ohutus nõutaval tasemel (EhS § 28 lg 1 p 1, § 61 lg 1 p 9). Kui kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel ilmneb, et pealeehitamise ohutuses ei ole olemasoleva projekti ja tõendite põhjal võimalik veenduda, tuleb ehitusluba osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, välistada ohtlikud ehitustööd ehitusloa muutmisega või peatada ehitusloa kehtivus (HMS § 64 lg 1 teine lause, § 66 lg 1) või ehitamine (EhS § 61 lg 4 p 2) kuni ehitamise ohutuse hindamist võimaldavate dokumentide koostamiseni.
22. Kuna vastustaja ei ole
23. mai
24. a otsuse tegemisel pööranud uurimispõhimõttele vastavat tähelepanu ehitamise ohutusele ja projekti nõuetekohasusele ning ei ole seetõttu kaalumisel olulisi asjaolusid arvestanud, on halduskohus lõppkokkuvõttes õigesti
25. mai
26. a otsuse tühistanud ning kohustanud vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
27. Ehkki kaebaja ei ole oma kassatsioonkaebuses ehitise ohutuse küsimust puudutanud, ei takista see kolleegiumi poolt probleemile hinnangu andmist. Küsimus kuulub nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude esemesse ning sellest sõltub kaebuse rahuldamine. Kaebaja on vaidlustanud ring​konna​kohtu otsuse tervikuna. Tulenevalt kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttest (

§ 157

lg 1) peab kohus, sh Riigikohus, tagama seaduse õige kohaldamise sõltumata menetlusosaliste seisu​kohtadest. Kassatsioonkaebuse õiguslikud väited ei piira kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust (vt nt kolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-13, p 13;
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-11, p 12).
5. Seoses ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse uue lahendamisega märgib kolleegium veel järgmist. EhS § 28 lg 1 p 4 kohaselt on ehituloa väljastajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist. EhS § 28 lg 1 p 4 kohaselt tuleb ehitus​luba kehtetuks tunnistada ka siis, kui seda taotleb kaasomanike enamus. Seejuures ei ole ehitus​järele​valve asutuse pädevuses lahendada vaidlust, kas ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamine on kooskõlas kaasomanike vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepinguga. Võimalik lepinguline vaidlus lahendatakse tsiviilkorras. Vastustajal tuleb seega selgitada, kui suurt osa omab HÜ Kuramaa Vikerlase tn 11 kinnistust ja sellel asuvast ehitisest.
6. aprillil 2006 sõlmitud müügi​lepinguga müüs kaebaja kolmandale isikule ühe kolmandiku hoonealusest kinnistust (I kd, tl 7).
7. märtsil 2008 esitasid kaebaja ja kolmas isik notariaalse avalduse kinnistu korteriomanditeks jagamiseks.
8. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon kaebajale tagastada (

§ 107lg 4).

Kuna Riigikohus võib juhinduda vaid madalama astme kohtu poolt kindlaks tehtud faktilistest asja​oludest ega hinda tõendeid (

§ 229

lg 2), tagastab kolleegium kaebaja poolt kassatsiooni​astmes esitatud tõendid (

§ 62lg 2).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving