RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-139-13 Määruse kuupäev Tartu, 11. detsember 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi AS

RS § 13 lg-st 6 üldjuhul võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhimõtteliselt võimalik tunnustada isiku omandiõigust rajatistele, mis on kinnistuga püsivalt ühendatud ja seetõttu kinnisasja olulised osad. Lisaks eeltoodule on õiguslikult võimatu nõuda võõral maatükil paikneva rajatise omandiõiguse tunnustamist ka juhul, kui vaidlusalused rajatised paikneksid võõral kinnisasjal, mille omanik on kostja. Hageja on valinud oma õiguste kaitseks ebasobiva hagi. Asjaolu, et hageja ei välista menetluses hagi eseme muutmist või selle täiendamist, ei tähenda, et kohus ei peaks hagi menetlusse võtmisel kontrollima, kas hageja saab kostja vastu nõuet esitada või mitte. Kohus leidis, et hagi kostja vastu on perspektiivitu ka seetõttu, et tegemist on ebaseaduslike rajatistega, millel puudub nii ehitus- kui ka kasutusluba. Asjaolu, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet menetleb hageja avaldust kasutusloa väljastamiseks, nimetatut ümber ei lükka, vaid üksnes kinnitab seda, et rajatisel ei ole praegu kasutusluba.

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hageja esitatud hagides ei ole tegemist samade pooltega TsMS § 371 lg 1 p 5 mõttes, samuti, et hagidel on erinevad esemed. Maakohus leidis, et hagiavaldus on perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ei ole alust keelduda hagi menetlusse võtmisest juhul, kui hageja pakutud õigusliku kvalifikatsiooni alusel ei tule hagi rahuldada, kuid hageja esitatud asjaolude kohaselt võib kõne alla tulla mõni muu nõude alus. Hageja eesmärgiks on kaitsta heauskselt ehitatud piiriülest ehitist kostja pahauskse hõivamise ja omandamise eest.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 järgi Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. juuni
5. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu põhjendustega ega korranud neid. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle sisu on kooskõlas TsMS § 465 lg-ga
6. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ka TsMS § 71 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, mille eesmärgiks on hoida kokku menetlusosaliste kulutusi ja kohtute ressurssi, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik või kui esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Hageja nõueteks on omandiõiguse tunnustamine kostjale kuuluvast ja Tallinnas Maarjaheina 10 asuvast kinnistust 394 m² suurusele maatükile ja nõuded valduse kaitseks. TsÜS § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa ning see tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kuna osa kinnistu maatükist ei saa olla teise isiku omandis, siis ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet tunnistada tema omandiks vaidlusaluse naaberkinnistu 394 m² suurune osa. Olukorras, kus hagejat huvitavad rajatised ei paikne kostjale kuuluval kinnistul, ei ole hagiavaldusel kostjaga õiguslikku seost. Seega ei ole hageja esiletoodust tulenevalt võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodu tõttu leidis maakohus õigesti, et esitatud hagi on perspektiivitu, kuna hageja taotletavat eesmärki (s.o hagi rahuldamist) ei ole sellisel viisil esitatud hagiga võimalik saavutada. Kui hageja õigused on väidetavalt temale kuuluva omandi kasutamisel piiratud, siis on ta õigustatud esitama vastava õiguskaitsevahendi kohaldamise nõude. Hagejal on õigus muuta hagieset seaduses ettenähtud korras, kuid maakohus oli kohustatud kontrollima hagiavalduse menetlusse võtmisel TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagiavalduse menetlusse võtmiseks keeldumiseks, mida maakohus ongi teinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja eesmärgiks hagiavalduse esitamisel oli kaitsta enda omandit, mis praegusel juhul kujutab endast ehitist üle naaberkinnisasja piiri

§ 148lg 1 mõttes ning paikneb osaliselt 394 m2 suurusel osal naaberkinnistust.

Maakohus on asja menetlusse võtmise otsustamisel lahendanud asja sisuliselt, andmata hagejale mingitki võimalust oma õigusi ja huve kaitsta. Maakohtule pidi olema arusaadav, et tegemist on omandivaidlusega ning hagejal puudub võimalus vallata (kasutada) enda 2000. aastal ehitatud rajatist, mis on ka ehitustehniliselt seotud hagejale kuuluva kinnistuga. Hageja on esitanud kohtule tõendid, tõendamaks vaidlusaluse ehitise paiknemist naaberkinnistul. Samuti tõendavad viidatud tõendid seda, et tegemist on ehitisega üle naaberkinnisasja piiri (

§ 148

). Kui kohtud leidsid, et sellisel kujul, nagu hageja hagi eseme on formuleerinud, ei ole hagi võimalik rahuldada, siis oleks kohtud pidanud selgitama, mil moel oleks võimalik hagejal hagi eset muuta.

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kohtud ei ole menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja esile toodud asjaolud on sellised, mis võimaldasid eelmenetluses hinnata nõude väljavaateid ning sõltumata nõude sõnastusest järeldada, et hagi rahuldamine ja/või eesmärgi saavutamine on välistatud. Hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik, kui hageja väitel asuvad vaidlusalused rajatised tema enda kinnistul. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kolleegium leiab et kohtud on ekslikult leidnud, et hageja
4. oktoobril 2012 esitatud hagi (tsiviilasi nr 2-12-41234) ja
5. veebruaril 2013 esitatud hagi praeguses asjas on samade poolte vahel samal alusel hagi sama eseme suhtes. Hageja on esitanud praeguses asjas järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat ja selle esindajat lõpetama igasugune tegevus ja/või tegevusetus, mis segab või takistab hagejat valdamast Tallinnas Maarjamäe 16 ja Maarjaheina 10 asuvate kinnistute piiril asuvat ehitist pindalaga 394 m2; 2) kohustada kostjat taastama endisel kujul kinnistuid eraldanud piirdeaed; 3) tuvastada, et osaliselt Maarjamäe 16 asuval kinnistul ja osaliselt Maarjaheina 10 asuval kinnistul paiknev ehitis on ehitis üle naaberkinnisasja piiri ning Maarjamäe 16 asuva kinnisasja osa; 4) tuvastada, et Maarjaheina 10 asuva kinnisasja piiridesse ulatuva ja Maarjamäe 16 asuva kinnisasja osaks oleva ehitise osa alla jääva maatüki suurus on 394 m2; 5) tunnustada hageja omandiõigust ehitisele, mis asub Maarjamäe 16 asuval kinnistul, ulatub üle kinnisasja piiri Maarjaheina 10 asuvale kinnistule ning koosneb trepist, keldrist, piirdeaiast, elektripaigaldisest, kõnniteedest, haljastusest ja valgustusest, kokku 394 m2 suurusel maatükil; 6) kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 19463601 sisse eelmärge, mis tagab sellel asuva piiriülese ehitise osa (maatükil suurusega 394 m2) ülemineku Maarjamäe 16 asuva kinnisasja (registriosa nr 492401) koosseisu. Kolleegium märgib, et maakohtu määruses ei ole jälgitav, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et praeguses asjas esitatud hagi on hagi samade poolte vahel samal alusel sama eseme suhtes, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-12-
6. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, on jätnud samuti sellise järelduse põhjendamata. Samuti puudub määruses eristus, millised nõuded on maakohus jätnud menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ja millised nõuded TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Toimikus olevast Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusest (tsiviilasi nr 2-12-41234) nähtub, et hageja palus selles asjas tuvastada tema omandiõigus Tallinnas Maarjaheina 10 asuva kinnisasja osale, mis on Tallinna Linnavalitsuse
9. juuni
10. a korralduse nr 915-k lisaks oleval põhijoonisel märgitud alana 1 B suurusega 394 m
11. Samuti nõudis hageja eelmärke tegemist kinnistusraamatusse, mis tagaks kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmise. Alternatiivselt soovis hageja, et kohus tuvastaks
12. mail 2012 kostjate vahel sõlmitud lepingu osalise tühisuse osas, mis puudutab Maarjaheina 10 kinnisasja, ning teha selle kohta eelmärge. Eelnimetatud hagis on kostjateks OÜ CONNEXION, AS Hert-Transport ja U. Põllu. Seega ei ole praeguses asjas esitatud hagi ese sama tsiviilasjas nr 2-12-41234 esitatud hagi esemega ning kohtud on vääralt kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p
14. Maa- ja ringkonnakohus on leidnud, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagiavaldus on perspektiivitu. Kohtud tuginesid TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja
15. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu
16. jaanuari
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et maakohus on selle nõudmise täitnud ja oma otsust piisavalt põhjendanud. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks (vt Riigikohtu
18. juuni
19. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10).
20. Ringkonnakohus märkis, et hageja nõudeks on omandiõiguse tunnustamine kostjale kuuluvast ja Tallinnas Maarjaheina 10 asuvast kinnisasjast 394 m2 suurusele maatükile. Kolleegium sellega ei nõustu. Selline nõue oli esitatud tsiviilasjas nr 2-12-
21. Hageja nõuetest (hageja nõuete p-st 5) nähtub, et hageja sooviks on tunnustada omandiõigust ehitisele, mis ulatub üle kinnisasja piiri Maarjaheina 10 asuvale kinnistule. Lisaks leidis maakohus, et õiguslikult võimatu on nõuda võõral maatükil paikneva ehitise omandiõiguse tunnustamist. Kolleegiumi arvates ei ole selline seisukoht õige. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja oma nõuetes (hageja nõuete p-d 3 ja 5)

§-le 148, milles reguleeritakse üle kinnisasja piiri ehitatud ehitise problemaatikat.

§ 148

lg 1 järgi on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud üle kinnisasja piiride ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab üle piiri ehitamist

§ 148

lg 2 kohaselt lubama.

§ 148

lg 2 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Seetõttu leiab kolleegium, et hageja nõuete osas, mis on märgitud nõuete p-des 3 ja 5, on hagi jäetud ekslikult menetlusse võtmata.

1. Kohtud on leidnud, et kuna kostja väidetel ei paikne hagejat huvitav ehitis kostjale kuuluval kinnisasjal, siis ei ole kostjal esitatud hagiga õiguslikku seost. Hageja on hagi esitanud seetõttu, et vaidlusalune ehitis asub väidetavalt kostjale kuuluval kinnisasjal. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Praegusel juhul on maakohus aga hagi menetlusse võtmise lahendamisel hinnanud tõeseks kostja väite, et vaidlusalune ehitis ei paikne talle kuuluval kinnisasjal.
2. Ringkonnakohus on määruses ka märkinud, et kui hageja õigused on temale kuuluva omandi kasutamisel piiratud, siis on ta õigustatud esitama vastava õiguskaitsevahendi kohaldamise nõude. Kolleegiumi arvates ongi hageja seda praeguse hagiga teinud. Nõuete p-s 1 on hageja kohustanud kostjat lõpetama igasugune tegevus (ka tegevusetus), mis takistab hagejal kasutamast vaidlusalust ehitist. Tegemist võib olla kas omandi või valduse kaitse nõudega.
3. Hageja nõuete p-st 2 nähtub, et hageja soovib, et kostja taastaks endisel kujul kinnistuid eraldanud piirdeaia. Kohtute määrustest ei nähtu põhjendust, miks on perspektiivitu hageja nõue, mille hageja kinnisasja omanikuna esitas kostja vastu piirdeaia taastamiseks.
4. Samuti ei jaga kolleegium kohtute seisukohta, et menetlusse tuleb jätta võtmata hageja tuvastusnõue selle kohta, et ehitise alla jääva maatüki suuruseks on 394 m2 (hageja nõuete p 4). Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on selle vastu õiguslik huvi. Kui kohus leiab, et vaidlusalune ehitis on hageja kinnisasja osa (

§ 148

lg 1), on selle osa suuruse kindlaksmääramine oluline hüvitise suuruse kindlaksmääramisel (

§ 148lg 4).

1. Kolleegium märgib, et hageja nõuete p-s 6 nimetatud nõude osas on kohtud õigesti jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata. Punktis 6 palus hageja kanda kostjale kuuluva kinnisasja kinnistusosakonna registriossa sisse eelmärke, tagamaks sellel asuva piiriülese ehitise osa ülemineku Maarjamäe 16 asuva kinnisasja koosseisu. Selline nõue saab olla hagi tagamise vahend ja tuleb sellena lahendada.
2. Praegusel juhul ei olnud alust jätta hagi menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna tegemist ei ole hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on kolleegium juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, muu hulgas juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid nõude kvalifitseerimiseks.
9. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-12-41234 esitatud hagi ei võtnud maakohus menetlusse. Ringkonnakohus nõustus sellega ning Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse.
10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuselt tasutud kautsjon.
11. Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see sõltub avalduse menetlusse võtmise otsustamisest. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull