← Eesti

3-2-1-133-13

Obsah (6)§ 176j§ 176§ 177§ 184§ 178§ 77

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-133-13 Määruse kuupäev Tartu, 11. detsember 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaü

1992) ja

  1. veebruarist 2001 kuni
  2. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse (

2001) kui ka nende alusel antud õigusaktide järgi. Nii on see ka alates 1. juulist 2011 kehtiva liiklusseaduse (

) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Enne

  1. juulit 2011 kehtinud põhimääruse § 13 järgi oli liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb
  2. juulist 2011 kehtiva Vabariigi Valitsuse
  3. juuni
  4. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" (määrus nr 75) §st
  5. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12;
  8. juuni
  9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1;
  10. aprilli
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9).
  12. Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt ka Riigikohtu
  13. detsembri
  14. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 17;
  15. märtsi
  16. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 14;
  17. juuni
  18. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.2). Riigikohus on ka leidnud, et võimalik on sõiduki heauskne omandamine AÕS § 95 alusel, st valduse saamisele tuginedes (vt ka Riigikohtu
  19. veebruari
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-04, pd 21, 23;
  21. detsembri
  22. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 18). Eelnevat ei muuda asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed sõiduki omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida.
  23. Sõiduki omaniku andmed ei olnud ega ole liiklusseaduse ühegi redaktsiooni järgi ka avalikud. Ka Riigikohus on varem kinnitanud, et liiklusregister ei ole avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda teisi isikuid puudutavate registriandmetega (vt Riigikohtu
  24. mai
  25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-09, p 14;
  26. märtsi
  27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 13). III
  28. Sõidukit kui vallasasja sai ja saab AÕS § 276 lg 1 ja § 277 lg 1 järgi pantida, kuna tegemist on üleantava varaga ja selle pantimine ei ole keelatud.
  29. Esmane viis vallasasja pantimiseks on käsipant, millega sai ja saab vallasasja AÕS § 281 lg 1 ja § 282 lg 1 järgi koormata pantimiskokkuleppe alusel ja asja valduse üleandmisega pandipidajale.
  30. AÕS esmases (enne
  31. juulit 2003 kehtinud) redaktsioonis oli §-s 297 sätestatud, et vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant). AÕS-s oli ette nähtud ka omaette jaotis „Transpordivahendite pantimine". Registerpandi võis AÕS § 307 lg 1 järgi seada mh autoregistrisse kantud sõidukile. Samas ei näinud

1992 ega

2001 ette, et auto- või liiklusregistrisse kantaks sõidukite kohta pante, ette ei nähtud ka nende registreerimise korda ega kannete tähendust. Täpsemalt ei reguleerinud registerpandiga seonduvat ka nende seaduste alusel antud õigusaktid. Riigikohus on AÕS § 307 tõlgendades siiski leidnud, et autoregistrisse kantud sõidukitele sai selle sätte kehtivuse ajal seada registerpandi (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 43).
  3. Oluliselt muutus õiguslik regulatsioon
  4. juulist 2003, kui asjaõigusseaduse registerpandi sätetesse tehti mitmeid muudatusi. AÕS § 297 lg-s 1 nähti mh ette, et registerpandiga võib koormata mootorsõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras. Transpordivahendite pantimise sätted asjaõigusseaduses, mh AÕS § 307, tunnistati samal ajal kehtetuks. Sätteid muutnud asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE) seletuskirja järgi oli muudatuse põhjuseks eelkõige see, et varasemas õiguses ei olnud sellekohaseid registreid reguleeritud nõutaval tasemel. Seletuskirjas on mh märgitud: "Sätestatud on ka võimalus mootorsõidukite koormamiseks registerpandiga, kuid selleks on vaja täita vastavad eeldused, eelkõige kehtestada hädavajalik seadusandlik regulatsioon ning kujundada vastava registri pidamine ümber." Seega nähtub nii tehtud muudatuste tekstist kui ka seaduseelnõu seletuskirjast seadusandja tahe tunnustada alates
  5. juulist 2003 mootorsõidukite registerpanti alles siis, kui register, kuhu pant kantakse, ja registreerimise kord on seaduses selgelt sätestatud. See on ka kooskõlas pandi kui asjaõiguse olemusega, mille olemasolu ja sisu peavad olema kolmandatele isikutele piisavalt äratuntavad.
  6. Kolleegiumi arvates ei vastanud
  7. juulist 2003 kuni
  8. juunini 2011 kehtinud regulatsioon liiklusregistri kohta AÕS § 297 lg 1 nõuetele, mistõttu ei olnud sel ajavahemikul võimalik kehtivalt registerpanti sõidukile seada. Puudus nii avalik selge õigusliku tähendusega pandiregister kui ka kord sinna kannete tegemiseks, samuti ei avalikustanud võimalik registrikanne pandiõiguse tekkimist, mis on aga registerpandi kui asjaõiguse tekkimise eelduseks, asendamaks valdusel põhinevat käsipanti. Kuigi

2001 nägi ette liiklusregistri kui andmekogu, ei reguleeritud selles sõidukite kohta pantide sissekandmist ega pandikannete tähendust. Ainsaks pandile kaudselt viitavaks sätteks tollal kehtinud õiguses oli põhimääruse § 14 lg 3 p 7, mille järgi oli andmete registrisse kandmise aluseks olevateks dokumentideks mh sõiduki pandileping. Veelgi kaudsemalt võis vähemalt enne 1. juulit 2003 pandile viidata ka

2001 § 63 lg 2 (samuti põhimääruse § 7 p 13 ja § 14 lg 1 p 4), mille järgi liiklusregistri sõidukite andmebaasis peetakse arvestust mh sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle. Seda põhjusel, et pantija ei võinud AÕS § 305 järgi võõrandada asja, millele on seatud registerpant, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas muudeti

  1. juulist 2003 AÕS § 305 selliselt, et registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks oli nõutav pandipidaja nõusolek.
  2. oktoobrist 2009 tunnistati AÕS § 305 aga kehtetuks. Ka oli liiklusregistri andmetel põhimääruse § 13 järgi vaid informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks oli isikul

2001 § 65 lg 1 (ka põhimääruse § 18 lg 1) järgi põhimõtteliselt õigus näha üksnes temaga seotud registriandmeid, st liiklusregistri andmed ei olnud avalikud, nagu on juba varem leidnud ka Riigikohus (vt viited käesoleva määruse p-s 25). Ebaselge on, kas pandile kohaldus ja millist tähendust omas majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. augusti
  2. a määruse nr 175 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri" § 3 lg 6 teine lause, mille järgi olid registriandmed sõidukitele kehtestatud piirangute kohta avalikud. Sellest ei saanud siiski järeldada AÕS § 297 lg 1 nõuetele vastavat seaduses sätestatud regulatsiooni.
  3. Õiguslik olukord muutus kehtiva liiklusseaduse jõustumisel
  4. juulist
  5. Selles sisaldusid ka registerpandi seadmist ja kannete tähendust reguleerivad sätted (

§ 176jj).

Kuigi ka kehtivas regulatsioonis on mitmeid küsitavusi, vastab see kolleegiumi hinnangul vähemalt põhiosas siiski AÕS § 297 lg 1 nõuetele ja selle alusel liiklusregistrisse kantud registerpante saab lugeda vähemalt eelduslikult kehtivaks.

§ 176

sätestab mh registerpandi kohta registrisse kantavad andmed,

§ 177reguleerib registerpandi kohta kannete tegemise korda.

Kuigi üldiselt ei ole sõidukiomanike andmed

§ 184

lg-te 2 ja 3 järgi avalikud, on

§ 184

lg 8 esimese lause järgi avalikud mootorsõiduki kohta liiklusregistrisse kantud registerpandi andmed.

§ 178

lg 1 järgi eeldatakse liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust. Kui liiklusregistrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, eeldatakse

§ 178lg 2 järgi, et pandiõigus on lõppenud.

Keegi ei või end

§ 184

lg 8 kolmanda lause järgi vabandada liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega. Küll ei ole ette nähtud võimalust registerpandi heauskseks omandamiseks registriandmetele tuginedes ehk nn kande positiivset publitsiteeti. Seda kinnitab ka liiklusseaduse eelnõu (475 SE) seletuskiri.

  1. KomPS § 1 lg 1 järgi võib äriregistrisse kantud ettevõtja nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub KomPS § 2 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi põhimõtteliselt äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant ei ulatu KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi mh varale, millele saab seada teist liiki registerpandi või millele ulatub kinnisasjale enne või pärast kommertspandi seadmist seatud hüpoteek või millele on seatud käsipant. Riigikohus on KomPS § 2 lg 3 p 2 ja AÕS § 307 varasemat redaktsiooni koostoimes tõlgendanud ja leidnud, et kommertspant ei ulatunud ettevõtjale kuuluvatele registrisse kantud sõidukitele, kuna neile sai seada registerpandi (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p-d 43, 45). See tõlgendus oli aga antud enne
  4. juulit 2003 kehtinud regulatsiooni kohta. Kolleegium asus eespool seisukohale, et
  5. juulist 2003 kuni
  6. juunini 2011 ei saanud liiklusregistris sõidukile kehtivat registerpanti seada (vt käesoleva määruse p-d 29, 30). Seega ei olnud sel ajavahemikul takistatud ka kommertspandi laienemine liiklusregistrisse kantud sõidukitele. Kolleegiumi hinnangul ei lõppenud enne
  7. juulit 2011 (s.o enne kehtiva liiklusseaduse jõustumist) sõidukitele juba laienenud kommertspant seetõttu, et alates sellest ajast sai neid koormata registerpandiga.
  8. Kolleegiumi arvates ei oma asja lahendamisel tähendust AÕSRS § 132 lg 5 kolmas lause, mille järgi ei laienenud pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist (st alates
  9. detsembrist 1994) seatud kommertspant ehitistele, transpordivahenditele ja intellektuaalse omandi vormidele. Nimetatud sättega täiendati AÕSRS-i
  10. detsembrist
  11. AÕSRS § 132 lg 5 eesmärgiks oli kolleegiumi arvates korrastada piire eri pandiliikide vahel, mis toonases praktikas olid „läbi põimunud". Sätet tuleb mõista AÕS algse regulatsiooni kontekstis, kus kommertspant oli reguleeritud eraldi jaotisena §-des 309–
  12. Kommertspandi võis AÕS § 309 järgi seada ettevõtte vallasvarale, ilma et vara koosseisu oleks seaduses piiratud. AÕSRS § 132 lg 5 kolmas lause kaotas kolleegiumi arvates tähenduse pärast kommertspandiseaduse jõustumist
  13. jaanuaril 1997, kui kaotas kehtivuse ka AÕS kommertspandi regulatsioon, mis asendus kommertspandiseaduse omaga (mh kommertspandi ulatuse osas). Seda kinnitab ka KomPS § 30 lg 1, mille järgi kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud kommertspantidele KomPS §-des 1–13 sätestatut. Samuti kinnitab seda AÕSRS § 132 lg 5 kolmanda lause kehtetuks tunnistamine
  14. juulist 2010 kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (725 SE) seletuskirja järgi oli sätte kehtetukstunnistamine vajalik eelkõige selguse huvides, kuna kommertspandi ese on reguleeritud kommertspandiseaduses.
  15. Sõidukite pantimine on võimalik ka hüpoteegi koosseisus koos kinnisasjaga. Hüpoteek ulatub AÕS § 343 lg 1 järgi nimelt mh kinnisasja päraldistele, v.a kui need ei ole kinnisasja omaniku omandis. Hüpoteek ei ulatu AÕS § 343 lg 2 järgi päraldistele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. Kinnisasja päraldiseks saab lugeda ka sõiduki, kui see vastab TsÜS § 57 tunnustele. Nt põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on TsÜS § 60 järgi mh selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar ja masinad.
  16. Sõiduk võib olla ka seadusjärgse pandiõiguse esemeks. Näiteks võib pandiõigus sõidukile tekkida võlaõigusseaduse § 654 lg 1 alusel sõidukit remontival ettevõtjal töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, kui sõiduk on töövõtu eesmärgil tema valduses.
  17. Sõiduk võib olla koormatud ka kohtu või muu pädeva ametiasutuse seatud pandiõigusega. See saab tekkida TsMS § 389 lg 1 järgi sõiduki arestimisel koos selle käsutamise keelamisega eelkõige hagi tagamisel TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, aga ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 esimese lause alusel vähemalt tsiviilhagi tagamiseks ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 1 alusel sõiduki arestimisel sellele sissenõude pööramiseks. TsMS § 389 lg 4 ja KrMS § 142 lg 9 järgi tehakse arestimine registreeritud vallasasja puhul ka asjakohases registris keelumärkena nähtavaks. Vara arestimisel võidakse sõiduk ka omaniku valdusest TsMS § 389 lg 6, KrMS § 142 lg 7 või nt TMS § 72 alusel ära võtta. Keelumärkel liiklusregistris ei ole aga iseenesest tsiviilõiguslikke tagajärgi ega ole see ka arestimise kehtivuse eelduseks (erandi võib täitemenetluses arestimisel anda TMS § 64 lg 1 teine lause). Arest kui kohtumäärus on kolleegiumi arvates TsMS § 466 lg 3 ja § 467 lg 5 järgi viivitamata täidetav alates määruse kohustatud isikule kättetoimetamisest, st ajast, kui see isik saab teada arestimisest ja seega ka eseme käsutuskeelust. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TsÜS § 88 lg 1 või TMS § 54 lg 2 järgi tühine sõltumata käsutuskeelu nähtavakstegemisest liiklusregistris. Käsutuskeelu kanne takistab

§ 77

lg 9 järgi üksnes kitsenduse alusel õigustatud isiku nõusolekuta kannete tegemist liiklusregistris. Riigikohus on ka varem leidnud, et sõiduki suhtes käsutuskeelu kohaldamisel võib käsutustehing olla tühine, olenemata sellest, kas käsutuskeeld on registrisse kantud või mitte (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-09, p-d 12–14). TsÜS § 88 lgs 1 sätestatu ei laiene TsÜS § 88 lg 2 järgi enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega ei takista käsutuskeeld ka enne sõiduki arestimist seatud või tekkinud pandiõiguse realiseerimist. Ka ei takista sõiduki arestimine iseenesest selle heauskset omandamist valdusele tuginedes AÕS § 95 alusel ega ka sõidukit koormavate õiguste lõppemist omandaja suhtes AÕS § 951 alusel.
  3. Kohtulik pandiõigus saab sõidukile tekkida ka hagi tagamisel AÕS § 2972 lg 1 alusel kohtuliku registerpandina, mis peab pandi kehtivuseks olema kantud liiklusregistrisse. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse AÕS § 2972 lg 1 teise lause järgi registerpandi kohta käivaid sätteid ja see kantakse AÕS § 2972 lg 3 järgi registrisse üldises korras. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse AÕS § 2972 lg 4 järgi kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
  4. Eelnevast järeldub, et sõidukit on võimalik koormata erinevate pandiõigustega. Mitme pandiõiguse olemasolul määratakse nende järjekohad AÕS § 281 lg 3 järgi pandiõiguste tekkimise ajaga. IV
  5. Eespool asus kolleegium seisukohale, et
  6. juulist 2003 kuni
  7. juunini 2011 ei saanud sõidukitele kehtivat registerpanti seada (vt käesoleva määruse p-d 29, 30) ning et sel ajavahemikul seatud kommertspant hõlmas ka liiklusregistrisse kantud sõidukeid ega lõppenud neile ka
  8. juulist 2011 (vt käesoleva määruse p 32). Seega on praegusel juhul kinnitatud jaotusettepanekus jäetud vääralt kommertspandieseme müügist saadud rahana kajastamata registrisse kantud sõidukite müügist saadud raha. Kohtud tõlgendasid vääralt AÕS § 297 lg-t 1, KomPS § 2 lg 3 p 2 ning

2001 ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende koostoimes. Kommertspant seati panga kasuks võlgniku varale

  1. novembril 2005 ning esitatud asjaoludel omandas võlgnik vaidlusalused sõidukid ajavahemikus 2005–2009 (vt käesoleva määruse p 19). Kolleegium märgib lisaks, et AÕS § 297 lg 1 näeb ette registerpandi mootorsõidukitele, esitatud asjaoludel oli üks müüdud sõidukitest aga haagis. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada.
  2. Kuna kaebuse rahuldamise aluseks on materiaalõiguse väär tõlgendamine ja kohaldamine ning on ilmselge, et jaotusettepanekut esitatud kujul kinnitada ei saa, tuleb see PankrS § 145 lg 2 järgi jätta kinnitamata ja tagastada haldurile, kes peab uue jaotusettepaneku maakohtule esitama 20 päeva jooksul kohtumääruse haldurile kättetoimetamisest arvates (vt sarnase olukorra kohta ka Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12, p 14).
  5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel pangale tagastada.
  6. Kuna määruskaebus rahuldatakse ja kohtute määrused tühistatakse ning jaotusettepaneku kinnitamata jätmise tõttu rahuldatakse sisuliselt ka panga vastuväide jaotusettepanekule, jätab kolleegium menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel halduri kanda. Menetluskulud kantakse PankrS § 541 lg 1 teise lause alusel võlgniku pankrotivara arvel (vt ka Riigikohtu
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 32). Pank võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.