← Eesti

3-3-1-54-13

Obsah (4)§ 1§ 9§ 4§ 2

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-54-13 1

) § 11 lg 1 p 2 koosmõjus § 9 lg 1 p-ga

  1. Käibe tekkimise koha määratlemine ei ole otseses seoses käibe tekkimise ajaga. Käibe tekkimise koha määratlemisel omab tähendust kauba valduse ja juhusliku hävimise riisiko ülemineku koht. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. See, et omandiõigus läks kaebajale üle pärast ostuhinna lõplikku tasumist, ei tähenda, et sellega oleks ka kaup ja selle juhusliku hävimise riisiko kaebajale üle antud. 2.
  2. Puurimismasin toodi Eestisse selleks, et käive tekiks Eestis. Kuna ei Silver Varahalduse OÜ ega kaebaja ei olnud registreeritud käibemaksukohustuslaseks Lätis, tekitanuks müügitehing ja kauba üle​andmine Lätis käibemaksukohustuslaseks registreerimise, deklaratsioonide esitamise ja aru​annete pidamise kohustuse Lätis. Seesugune käitumine ei ole õigusvastane ega tähenda maksudest kõrvalehoidumist. 2.
  3. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, et puurimismasin tuleb lugeda kaebajale üleantuks juba varasemast ajast, sest kuni võõrandamiseni kasutas puurimismasinat rendilepingu alusel Actual Baltic OÜ ja seega oli puurimismasin Juri Ivanovi, kes on nii kaebaja kui Actual Baltic OÜ juhatuse liige, valduses. Kaebajat, Actual Baltic OÜ-d ja J. Ivanovi ei saa samastada. Tegemist on eraldi​seisvate õigussubjektidega. 2.
  4. Puurimistarvikute soetamise osas täiendava tulumaksu määramine ei ole õiguspärane. Puurimis​tarvikud olid reaalselt olemas, sest nendega tehti tööd. Ostu kohta on olemas nõuetekohane arve, tasumine on toimunud pangaülekannetega ning OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ juhatuse liige Leonid Antonov kinnitas puurimistarvikute müüki kohtuistungil vande all antud ütlustes. Eksitav on maksuhalduri väide, nagu oleks kaebaja soetanud tarvikud ebamõistlikult kõrge hinnaga ja teinud seeläbi kahjuliku tehingu. Maksuotsusest ei nähtu, millise tootja ja millise kvaliteediga puurimistarvikud on võrdluses aluseks võetud. Actual Baltic OÜ ei soovinud puurimis​tarvikuid müüa, sest Sandvik Mining and Construction OY seadmete edasimüüjana vastutab ta puurimistarvikute kättesaadavuse eest Eestis. Sel ajal olid puurimistarvikute tellimusejärjekorrad tehases väga pikad. 2.
  5. Maksuhaldur ei ole Silver Varahalduse OÜ-d, Silver Autoteeninduse OÜ-d ega OÜ-d Flaveria Invest maksumenetlusse kaasanud ega püüdnud neilt täiendavat infot saada. Maksuhaldur ei saa kaebajale täiendava maksusumma määramist põhjendada enda puuduliku uurimiskohustuse täitmisega. Kuna maksuhaldur ei ole nimetatud äriühingute käibedeklaratsioone kontrollinud, puudub alus nende õigusvastasusele tugineda. Ostja ja müüja juhatuse liikmete seotus ega sama raamatupidaja teenuste kasutamine ei tõenda tehingute näilikkust. Varasemale väidetavalt õigus​vastasele käitumisele viitamine ei ole asjakohane. Üksnes äriühingu pangakontol toimuvaid liikumisi analüüsides ei ole võimalik väita, et tegemist on reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga. 2.
  6. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ja täiendava maksusumma määramine on ees​märgipäratu. Riik ei ole tehingute tõttu kandnud kahju ja tehingupooled ei ole saanud põhjenda​matut tulu või maksueelist. Tehingu ümberkvalifitseerimine põhjustaks käibemaksu kumuleerumise ja riigi rikastumise käibemaksu arvel. Kaebajal puudub alus müüjalt käibemaksu tagasi nõuda, sest tsiviilõiguslikult tehingud kehtivad.
  7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 3.
  8. Puurimismasina käive toimus Läti territooriumil, seega on tegemist Läti siseriikliku käibega, mida ei saa Eestis deklareerida. Puurimismasin asus enne ja pärast võõrandamistehingut Lätis ning seda kasutas rendilepingu alusel Actual Baltic OÜ, kelle juhatuse liige J. Ivanov on ka kaebaja juhatuse liige. Seega oli masin kaebaja valduses juba tehingu tegemisel ja puudus vajadus selle Eestisse toomiseks. Lepingu järgi pidi omandiõigus sõidukile üle minema vahetult pärast ostuhinna tasumist. Arve tasuti viie osamaksega perioodil
  9. märts kuni
  10. aprill
  11. Arvel on kaebaja kinnitus, et masin on tema valduses. Raamatupidaja Karina Obolenskaja kinnitas, et käive tekkis
  12. märtsil
  13. Tähtsust ei oma väide, et puurimismasin toodi
  14. aprillil 2008 kindlustamiseks Eestisse, sest puurimismasin oli kaebaja valduses ja käive tekkis juba enne seda kuupäeva. Puurimis​masina Eestisse toomine oli mõeldud selleks, et jätta mulje käibe toimumisest Eestis. Puurimismasina ülevaatamine kindlustusmaakleri poolt ei ole usutav. 3.
  15. Kaebaja ei soetanud Silver Autoteeninduse OÜ-lt ja OÜ-lt Flaveria Invest puurimistarvikuid. Tegemist on näilike tehingutega. Actual Baltic OÜ on ostnud samu puurimistarvikuid tunduvalt odavamalt Sandvik Mining and Construction OY-lt, kelle toodete müügiesindaja ta Baltimaades on. Ei ole usutav, et kaebaja oleks teinud kahjuliku tehingu ja ostnud puurimistarvikud OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt kaks korda kallimalt. Eriti veel algava majanduskriisi tingimustes ja olukorras, kus puurimistööde maht oli vähenenud kolm korda. Seega puudus tegelikult vajadus osta kiirelt puurimistarvikuid sellises koguses ja sellise hinnaga. Actual Baltic OÜ-l olid puurimistarvikud olemas koguses, mida kaebaja vajanuks
  16. a lõpuni. Kaebaja ei osanud öelda, millise tootja toodetega on tegemist ja kust need on soetatud. 3.
  17. Silver Varahalduse OÜ, Silver Autoteeninduse OÜ ja OÜ Flavera Invest on deklareerinud piisavalt käivet, mistõttu võib käibemaks tehingute pealt olla deklareeritud. Samas ei ole maksu​haldur nende poolt käibemaksu deklareerimist ja tasumist kontrollinud. Nimetatud äriühingute käibe​deklaratsioonid ei ole usaldusväärsed, sest tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibe​maksu deklareeritakse peaaegu võrdsetes summades, tehinguid tehakse seotud äriühingute vahel ja kontole laekuv raha võetakse sularahas välja. Reaalselt on käibemaksu tasutud vaid üksikutel kordadel. Ülejäänud juhtudel tasutakse käibemaksu enammakse arvelt. Silver Autoteeninduse OÜ on kaebajale müüdud puurimistarvikud soetanud väidetavalt OÜ-lt Flaveria Invest, kes vastab aga puhverfirma tunnustele. 3.
  18. Kaebaja, OÜ Flaveria Invest, Silver Autoteeninduse OÜ ja Silver Varahalduse OÜ juhatuse liikmed ja osanikud on seotud isikud ning neil on sama raamatupidaja. Nende juhatuse liikmed on varem teinud omavahel näilikke tehinguid (puurimismasina müük Actual Baltic OÜ-lt läbi mitme äriühingu Silver Varahalduse OÜ-le). 3.
  19. Maksuhaldur tegi OÜ-le Flaveria Invest, Silver Autoteeninduse OÜ-le ja Silver Varahalduse OÜle korraldusi teabe andmiseks, kuid need jäeti täitmata või tagastati maksuhaldurile. L. Antonov ei olnud maksuhaldurile kättesaadav. 3.
  20. Kaebaja tehingupartnereid ei tulnud maksumenetlusse kaasata, sest asjas ei otsustatud nende õiguste ja kohustuste üle. Kaebaja sisendkäibemaksu tagasinõudmist ei ole seatud sõltuvusse tema tehingupartnerite poolt riigile käibemaksu tasumisest.
  21. Tallinna Halduskohus jättis
  22. augusti
  23. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1494 kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 4.
  24. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja arvas alusetult sisendkäibemaksu maha Silver Vara​halduse OÜ
  25. märtsi
  26. a arve alusel. Pooled ei vaidle, et viimane osamakse tehti
  27. aprillil
  28. Seega toimus kauba eest maksmine varem kui selle väidetav ostjale kättesaadavaks tegemine
  29. aprillil 2008 ning käibe tekkimise kohaks on Läti, sõltumata sellest, millist ajahetke lugeda käibe tekkimise ajaks. 4.
  30. Ei ole usutav, et puurimismasin toimetati pelgalt masina ülevaatamiseks lühikeseks ajaks Eestisse, et see siis pärast ülevaatust kohe tagasi Lätti toimetada. Selline tegevus on seotud lisa​kulutustega (transporditeenus, bensiinikulu jms). Vastuolulised on ka J. Ivanovi ja L. Antonovi selgitused puurimismasina Eestis asumise aja kohta. If P&C Insurance AS kinnitas oma kirjas, et kindlustuse tegemiseks polnud vaja masinat üle vaadata. Tõendamist ei ole leidnud, et puurimis​masina Eestisse toomine kindlustamise eesmärgil oli müüja (L. Antonovi) tahteks. Kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et puurimismasina Eestisse toomine oli mõeldud eelkõige selleks, et jätta mulje käibe toimumisest Eestis. 4.
  31. Puurimismasin asus võõrandamisele eelnenud ja järgnenud perioodil Lätis (koos valdusega on üle läinud ka juhusliku hävimise riisiko). Ostu-müügilepingu kohaselt läks omandiõigus sõidukile üle vahetult pärast ostuhinna tasumist ja müügilepingu allkirjastamist ehk hiljemalt
  32. aprillil 2008, kui tasuti viimane osamakse. Kaebaja raamatupidaja K. Obolenskaja kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et käive tekkis masina üleandmisega, seega
  33. märtsil
  34. Sisendkäibemaksu arvestas kaebaja tasumisele kuuluvast käibemaksust maha märtsis
  35. 4.
  36. Vastustaja on hinnanud õigesti ka puurimistarvikutega seonduvaid asjaolusid. OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ arved on esitatud eesmärgiga võimaldada kaebajal sisendkäibemaksu deklareerida.
  37. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
  38. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  39. märtsi
  40. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäeti poolte enda kanda. Otsuse põhjendused: 6.
  41. Nii maksuhaldur kui halduskohus on ebajärjepidevad oma seisukohtades, mis puudutavad puurimis​masina transportimist Eestisse
  42. aprillil
  43. Ühelt poolt ei sea nad kahtluse alla, et puurimismasin sel päeval Eestis asus, kuid samas märgivad nad, et kindlustamiseks seda Eestisse ei toodud. Asja lahendamisel ei ole määrav, kas puurimismasin toodi Eestisse kindlustamiseks. Kaebaja on ise kinnitanud, et vähemalt üheks masina Eestisse toomise eesmärgiks oli poolte tahe, et käive tekiks Eestis. 6.
  44. Puurimismasin asus ja seda kasutati ostu-müügitehingu tegemise ajal Lätis. Sama tegevus Lätis jätkus pärast masina korraks Eestisse toomist. Kuigi J. Ivanovi, kaebajat ja Actual Baltic OÜ-d ei saa samastada, oli J. Ivanovil faktiliselt valdus masina üle nii ajal, mil Actual Baltic OÜ seda rendi​lepingu alusel kasutas, kui ka pärast masina võõrandamist kaebajale. Seega puudus praktikas vajadus tuua puurimismasinat Eestisse üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamiseks ja juhusliku hävimise riisiko üleandmiseks. 6.
  45. Käibe tekkimine peab sõltuma tegelikest asjaoludes ega tohi olla kunstlikult moonutatud. Euroopa Kohus on mitmetes kohtulahendites rõhutanud, et maksutulud peaksid laekuma liikmes​riiki, kus toimub tarnitava kauba lõpptarbimine (vt nt
  46. aprilli
  47. a otsus ühendatud kohtu​asjades nr C-536/08 ja C-539/08). Käesolevas asjas käibe tekkimise ajal puurimismasinaga Eestis mingit majandustegevust ei toimunud. Seetõttu on maksuotsus puurimismasinat puudutavas osas õigus​pärane. 6.
  48. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei ole puurimistarvikute soetamine OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt usutav. Maksuhaldur ja halduskohus on toonud põhjendatult esile kaebaja, J. Ivanovi ja L. Antonovi seotuse, mis kogumis teiste tõendite ja tuvastatud asja​oludega seab L. Antonovi poolt kohtumenetluses antud ütlused kahtluse alla. 6.
  49. Maksuhaldur on täitnud uurimiskohustust nõuetekohaselt. Ta on püüdnud saada OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt tehingute kohta teavet, kuid see on õnnestunud vaid osaliselt. See ei välista aga maksuotsuse tegemist. Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et nimetatud äriühingutel on nn puhverettevõtte tunnused: laekunud summad võetakse sularahas välja, tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareeritakse igakuiselt peaaegu võrdsetes summades. Kuna OÜ Flaveria Invest, Silver Autoteeninduse OÜ ja Silver Varahalduse OÜ on äriregistrist kustutatud, puudub vajadus nende maksuarvestuse muutmiseks ja nende menetlusse kaasamiseks. 6.
  50. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema poolt soetatud puurimistarvikud olid kõrgema kvaliteediga ja seetõttu kallimad kui need, mille kohta tegi maksuhaldur maksumenetluses hinna​päringu. Kaebaja seaduslik esindaja väitis maksumenetluses, et tarvikutega ei olnud kaasas mingeid tehniliste andmetega pabereid, seega kaebaja ei tea, kust OÜ Flaveria Invest ja Silver Auto​teeninduse OÜ need tarvikud soetasid. Maksuhaldur on nende äriühingute käibedeklaratsioone ja arvelduskontosid uurides põhjendatult leidnud, et tõendatud ei ole, et neil oleks olnud puurimis​- tarvikuid, mida kaebajale võõrandada. 6.
  51. Ringkonnakohus nõustus maksuhalduri järeldusega, et kaebaja eraldi puurimistarvikuid ei soetanud, vaid soetas need koos puurimismasinaga. Järelikult on ka tulumaks määratud õigus​päraselt. Maksumenetluses ei ilmnenud, et kaebaja oleks soetanud puurimistarvikuid kelleltki teiselt. Maksuhaldur kahtles põhjendatult J. Ivanovi ütlustes, et Actual Baltic OÜ soovis puurimistarvikuid endale hoida. Taoline soov ei olnud majanduslikult otstarbekas ja maksuotsusest nähtub, et Actual Baltic OÜ ei olnud neid puurimistarvikuid maksuotsuse tegemise ajaks realiseerinud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  52. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Põhjendused: 7.
  53. Tegelikke asjaolusid ei ole kunstlikult moonutatud. Tõendamist leidis, et puurimismasin toodi Eestisse ja anti siin kaebajale üle, seega toimus kauba valduse ja juhusliku hävimise riisiko üle​andmine Eestis. Puurimismasina Eestisse toomiseks oli kaks põhjust – kindlustusmaakleri soov masin üle vaadata ja tehingupoolte soov tehing Eestis teha, et vältida käibemaksukohustuslaseks registreerimist Lätis. Selliselt käitudes ei saanud müüja ega ostja mingit maksueelist ega hoidunud maksustamisest kõrvale. 7.
  54. Viide Euroopa Kohtu
  55. aprilli
  56. a otsusele on asjakohatu, sest selles asjas oli tegemist ühendusesisese käibega ja kauba võõrandamisega lõpptarbijale, kes ei olnud üheski liikmesriigis registreeritud käibemaksukohustuslasena. Sellises olukorras oleks äriühingul sisendkäibemaksu maha​arvamise võimaldamisel jäänud lõpptarbijani jõudnud kaup käibemaksuga maksustamata. Käes​olevas vaidluses ei toimunud ühendusesisest käivet. Tehingupooled olid Eestis registreeritud käibemaksukohustuslased ja kaupa ei võõrandatud lõpptarbijale. Seetõttu on asjakohatu rääkida müüdava kauba lõpptarbimisest ja põhimõttest, et maksutulu peab laekuma liikmesriiki, kus toimub tarnitava kauba lõpptarbimine. Kaebaja osutab puurimismasinaga teenust Läti käibemaksu​kohustus​lasele, mille tulemusena tekib teenuse käive Lätis. Samas on tegemist liikuva varaga, mida äriühing kasutab lähtuvalt tellimustest erinevates liikmesriikides. Kuna tehinguosalised olid käibemaksu​kohustuslased ja ostja kasutab masinat oma maksustatava käibe tarbeks, ei ole üheski liikmesriigis toimunud masina lõpptarbimist ja ükski liikmesriik ei ole jäänud ilma maksutulust. 7.
  57. Teenuse osutamiseks soetatud kaupade käibe tekkimise koha määratlemisel ei saa lähtuda põhimõttest, et käive tekib riigis, kus kaupa hakatakse teenuse osutamiseks kasutama. Selliselt käibe tekkimise koha määratlemine on praktikas võimatu, sest müügitehingu hetkel ei ole selge, millises liikmesriigis võidakse masinat oma majandustegevuse käigus kasutada. 7.
  58. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab puhverettevõtteks ka Silver Autoteeninduse OÜ-d, kes on pangakonto väljavõttest nähtuvalt teinud töötasu väljamakseid, tasunud üüri, prügiveo ja raamatupidamise eest. Puhverettevõtte tunnuseks ei ole asjaolu, et käibemaksu ja sisend​käibe​maksu deklareeritakse igakuiselt peaaegu võrdsetes summades.
  59. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. Põhjendused: 8.
  60. Kauba käibe asukoha määratlemisel omab tähendust kauba, mitte tehingupoolte asukoht. Kaebaja deklareeris käivet märtsis
  61. Silver Varahalduse OÜ
  62. märtsi
  63. a arvelt ei nähtu, et tegemist oli ettemaksuarvega. Seega tekkis käive märtsis
  64. Ringkonnakohtu viide Euroopa Kohtu
  65. aprilli
  66. a otsusele on asjakohane, sest see käsitleb ühendusesisese kauba omanda​mise kohta. Puurimismasin asus ja seda kasutati nii ostu-müügitehingu tegemise ajal kui ka hiljem Lätis, mistõttu ei ole käive tekkinud Eestis. Maksutulud peavad laekuma liikmesriiki, kus toimub tarnitava kauba lõpptarbimine. Antud juhul toimus tarbimine Lätis, mistõttu on ekslik kaebaja seisu​koht, et kaupa ei võõrandatud lõpptarbijale. Sisuliselt oli masina valdus ainult J. Ivanovil ja seda nii enne võõrandamist Actual Baltic OÜ seadusliku esindajana kui ka pärast võõrandamist kaebaja seadusliku esindajana. 8.
  67. Asjaolu, et Silver Autoteeninduse OÜ pangakontolt nähtub majandustegevuseks tavapäraste kulude kandmine, ei välista näilike tehingute tegemist. Oluline on, et OÜ Flaveria Invest panga​konto ja käibedeklaratsioonide analüüsi tulemused ei kinnitanud puurimistarvikute soetust, mistõttu puudus kaup, mida Silver Autoteeninduse OÜ-le müüa. Samuti ei nähtu Silver Autoteeninduse OÜ pangakontolt puurimistarvikute eest tasumist, millest järeldub, et tal puudus kaup, mida kaebajale edasi müüa. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  68. Vaidlusaluse maksuotsusega piirati kaebaja õigust puurimismasina ja -tarvikute käibelt tasutud käibe​maksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri hinnangul toimus puurimismasina käive Lätis, seega ei kuulu see deklareerimisele Eestis. Maksuhalduri hinnangul ei ole kaebaja tõendanud puurimistarvikute soetamist arvetel näidatud isikutelt. Maksuhaldur luges puurimis​tarvikute soetamisel tasutud summad ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning määras kaebajale tasumiseks tulumaksu.
  69. Kolleegium võtab esmalt seisukoha puurimismasina käibe tekkimise koha osas (I), seejärel puurimistarvikute arvetel näidatud isikutelt soetamise tõendatuse osas (II), viimaks lahendab kassatsioon​kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
  70. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja omandas
  71. märtsi
  72. a müügilepinguga Silver Vara​halduse OÜ-lt puurimismasina Sandvik Tamrak Ranger 800RP, mille eest tasus perioodil
  73. märts kuni
  74. aprill 2008 viie osamaksega kokku 6 003 185 krooni 10 senti. Samuti ei ole vaidluse all, et enne müüki kasutas masinat Silver Varahalduse OÜ-ga sõlmitud rendilepingu alusel Actual Baltic OÜ, kes teostas Lätis puurimistöid. Nii Actual Baltic OÜ kui ka kaebaja juhatuse liikmeks oli J. Ivanov. Vaidlus käib kauba käibe tekkimise koha ja aja üle. Kaebaja peab käibe tekkimise kohaks Eestit, sest masin anti ostjale väidetavalt üle
  75. aprillil 2008, kui see toimetati ülevaatuse ajaks ajutiselt Eestisse. Maksuhaldur ja halduskohus seadsid masina Eestisse toimetamise kahtluse alla. Ring​konna​kohtu arvates ei ole masina väidetaval Eestisse toimetamisel asja lahendamise seisukohast tähtsust. Käive toimus juba varem, sest kaebajal oli juhatuse liikme kaudu valdus masinale kohe tehingu tegemisel. Kuna sellel ajal asus masin Lätis, tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda käive toimunuks Lätis. 12.

§ 1lg 1 p 1 järgi on käibemaksu objekt käive, mille tekkimise koht on Eesti.

Nimetatud säte määrab kindlaks

kohaldamisala. Seega juhul, kui leiab tõendamist, et kauba käive tekkis Läti Vabariigis, puudub võimalus

kohaldada. See tähendab, et puudub õiguslik alus käivet Eestis deklareerida ja sisendkäibemaksu Eesti maksuseaduste alusel tagasi nõuda. Maksuhalduril pole sellises olukorras õigust kaaluda sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamist. 13. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et kauba käibe tekkimise koha määratlemine ei ole jäigas seoses käibe tekkimise ajaga. Vastustaja ja kohtud lähtusid ekslikult puurimismasina käibe tekkimise koha kindlaksmääramisel

§-st 11. Nimetatud säte reguleerib käibe toimumise aega. Käibe toimumise aeg tähendab müüja jaoks maksukohustuse tekkimise aega ja ostja jaoks sisend​käibe​maksu mahaarvamise aega. Käibe tekkimise koht (

§ 9

) seevastu määrab kindlaks, millises riigis tuleb käivet deklareerida ja maksustada. Kauba käibe tekkimise koha kindlaks​tegemisel ei saa alati lähtuda käibe tekkimise ajast. Kui kauba eest tasutakse näiteks varem, kuid kauba valdus antakse ostjale üle ajaliselt hiljem, pole käibe tekkimise aeg oluline. 14. Kauba käibe tekkimise kohta reguleerib

§ 9

.

§ 9

lg 1 p 1 järgi on kauba käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Tulenevalt sihtkohamaa põhimõttest määratakse seega kaupade käive üldjuhul kauba asukoha järgi. Maksuhaldur tuvastas, et puurimismasin asus nii enne kui pärast võõrandamistehingut püsivalt Lätis, kus seda kasutati puurimistööde tegemiseks. Seega oli kauba asukohamaaks Läti. Masin toimetati üheks või kaheks päevaks Eestisse selleks, et kindlustusmaakler saaks masina enne kindlustamist üle vaadata. Samuti pidasid tehingupooled masina Eestisse toimetamist vajalikuks masina ostjale üleandmiseks. 15.

§ 4

lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus.

§ 2

lg 5 järgi on võõrandamine kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega.

  1. Puurimismasin asus ostu-müügilepingu sõlmimise ajal Lätis, kus seda kasutas rendilepingu alusel Actual Baltic OÜ. Seega oli masin tehingu tegemise ajal Actual Baltic OÜ juhatuse liikme J. Ivanovi otseses valduses. J. Ivanov oli samal ajal ka kaebaja juhatuse liige. Actual Baltic OÜ, kaebaja ja J. Ivanovi näol on küll tegemist eraldiseisvate õigussubjektidega, kuid see ei välista kaebaja valduse olemasolu puurimismasinale juba tehingu tegemisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. J. Ivanov teostas Actual Baltic OÜ juhatuse liikmena otsest valdust puurimismasina üle. J. Ivanovi kaudu oli ka kaebajal valdus puurimismasinale juba võõrandamistehingu tegemisel. Asja valduse, sh juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko, üleandmiseks kaebajale ei tulnud teha täiendavaid toiminguid, sh masinat Eestisse toimetada. Puurimismasina väidetav Eestisse toimetamine 16.–
  2. aprillil 2008 ei muuda asja valduse üleandmise aega. Seetõttu ei ole masina Eestisse toimetamist ja kindlustusmaakleri poolt ülevaatamist puudutavad väited käibe koha kindlaksmääramisel asja​kohased ja need tuleb koos
  3. märtsi
  4. a vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostati väidetavalt
  5. aprillil 2008, tähelepanuta jätta. Silver Varahalduse OÜ
  6. märtsi
  7. a arvel on ostja kinnitus, et ta on kauba kätte saanud ega oma selle suhtes mingeid nõudmisi või pretensioone. Omandi üleandmiseks piisas võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta (AÕS § 92 lg 2). Pooled leppisid lepingus kokku, et omand asjale läheb üle vahetult pärast ostuhinna tasumist ja lepingule allakirjutamist.
  8. Kuna puurimismasin oli kaebajale kättesaadav juba
  9. märtsil 2008, mil see asus Lätis, on käibe tekkimise kohaks Läti ja käivet ei saa maksustada Eesti maksuseaduste alusel (

§ 1lg 1 p 1).

Kaebajal puudub võimalus selliselt soetamistehingult tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna Eestis maha arvata ja seda olenemata sellest, kas müüja on käibemaksu Eesti riigile tasunud, kas kaebajal on võimalik müüjalt käibemaksu tagasi saada, kas Eesti riik on saanud kahju või kasu, kas tehingupooled on saanud põhjendamatut tulu või maksueelise.

  1. Asjakohatud on kaebaja selgitused, et tehingupoolte eesmärk oli vältida käibemaksu​kohustus​laseks registreerimise, deklareerimise ja aruandluse esitamise vajadust Lätis. Kuna Silver Vara​halduse OÜ rentis Lätis asuva masinat ning kaebaja teostas Lätis puurimistöid, siis tuli neil teenuse käibe deklareerimiseks nagunii end Lätis käibemaksukohustuslasena arvele võtta ja vastavad käibedeklaratsioonid Lätis esitada. II
  2. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtute järeldusega, et kaebaja ei soetanud puurimis​tarvikuid OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt. Nende äriühingute puhul ei ole tegemist tegelike müüjatega ja nende esitatud arvete näol on tegemist võltsarvetega, mida kasutati eesmärgiga mahaarvatavat sisendkäibemaksu suurendada. Asja lahendamisel ei ole määrav, kas OÜ-l Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-l on puhverettevõtjatele iseloomulikud tunnused või mitte. Määrav on maksuhalduri poolt tuvastatu, et need äriühingud ei olnud soetanud puurimis​tarvikuid, mida kaebajale võõrandada.
  3. Vaidluse all ei ole asjaolud, et kaebaja juhatuse liige J. Ivanov oli samaaegselt ka Actual Baltic OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, Actual Baltic OÜ oli aga kõrgekvaliteediliste puurimistarvikute tootja Sandvik Mining and Construction OY müügiesindaja Baltimaades. Seega oli kaebaja kursis puurimistarvikute turuhinnaga ja oskas hinnata ka tarvikute kvaliteeti. Sellises olukorras ei ole usutav, et kaebaja oleks soetanud tundmatu kvaliteediga puurimistarvikud kaks korda kõrgema hinnaga äriühingutelt, kes tavapärases majandustegevuses puurimistarvikute müügiga ei tegelenud.
  4. Kolleegiumi arvates ei saa vaidlustatud maksuotsuse põhjendustest järeldada, et kaebaja soetas puurimistarvikud koos puurimismasinaga. Sellise väite esitas vastustaja alles ringkonnakohtu istungil. Maksuhaldur tuvastas haldusasjas nr 3-11-1383 vaidlustatud
  5. märtsi
  6. a maksuotsuses nr 12.23/6150-8, et Actual Baltic OÜ soetas puurimismasina koos puurimistarvikutega. Talle anti
  7. oktoobril 2007 Tamperes asuvas tehases üle kaks kasti puurimistarvikuid, kuid ta müüs masina Silver Varahalduse OÜ-le edasi ilma tarvikuteta. Ilma tarvikuteta masina müük nähtub Actual Baltic OÜ ja SIA LA Auto vahel
  8. aprillil 2007 sõlmitud lepingust (maksuhaldur seadis haldusasjas nr 311-1383 kahtluse alla Actual Baltic OÜ ja SIA LA Auto, SIA LA Auto ja OÜ Flaveria Invest, OÜ Flaveria Invest ja Silver Varahalduse vahelised tehingud ning luges tehingu toimunuks Actual Baltic OÜ ja Silver Varahalduse OÜ vahel). Nii käesolevas haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-11-1383 vaidlustatud maksuotsustes tuvastati, et puurimistarvikuid jäi kasutama Actual Baltic OÜ ise, kes rentis Silver Varahalduse OÜ-lt puurimismasinat ja teostas Lätis puurimistöid. Seda kinnitab muu hulgas Silver Varahalduse OÜ ja Actual Baltic OÜ vahel
  9. oktoobril 2007 sõlmitud seadme rendi​leping, mis puudutab ainult masinat, mitte tarvikuid. Kui maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ei soetanud puurimistarvikuid OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Auto​teeninduse OÜ-lt ning tarvikuid ei soetatud ka koos puurimismasinaga, pidi kaebaja hankima need järelikult mujalt. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla, et kaebaja tegi Lätis puurimistöid. Selleks oli tal lisaks puurimismasinale vaja ka puurimistarvikuid. Järelikult ei saa puurimistarvikute olemasolu antud juhul kahtluse alla seada.
  10. Kolleegium selgitas
  11. jaanuari
  12. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-12 (p 27), et maksu​haldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamise kohustuse täitmine ei eelda maksu​kohustuslase vastavat taotlust (maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-d 1 ja 2). Olukorras, kus kaup on maksukohustuslasel olemas, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole kaupa saadud arvetel märgitud äriühingutelt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, võib maksuhalduril lasuda kohustus määrata maksusumma MKS § 94 sätestatud korras hindamise teel. Kolleegium on MKS § 94 lg-ga 1 seonduvalt selgitanud, et maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on võimalik ja vajalik. Kui hindamine on võimalik ja vajalik, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel (vt kolleegiumi otsused asjades nr 33-1-70-08, p 21; nr 3-3-1-60-11, p 38). Kolleegium ei nõustunud
  13. oktoobri
  14. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-13 (p 13) maksu​halduri seisukohaga, et maksusummat ei ole võimalik määrata hindamise teel olukorras, kus äri​ühing kasutab teadlikult võltsarveid. MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksu​halduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel. MKS § 12 alusel teostab maksuhaldur kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üld​põhi​mõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.
  15. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur kaalunud maksu määramist hindamise teel. Sisendkäibe​- maksu puhul ei ole juhtumil, kui tegelik müüja jääb välja selgitamata, maksusumma määramine hindamise teel võimalik (vt kolleegiumi otsused haldusasjades 3-3-1-50-04, p 16; nr 3-3-1-60-11, p 36; nr 3-3-1-38-12, p 24). Antud juhul ei ole tuvastatud, kellelt kaebaja puurimistarvikud soetas. Samuti pole tuvastatud, kas puurimistarvikute käive toimus Eesti või Lätis.
  16. Kaebajal kui Eesti residendist juriidilisel isikul tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 2 tähenduses tuleb erinevalt

-st maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt tulumaksu Eesti seaduste alusel (TuMS § 1 lg 3, § 2 lg 3).

  1. Andmete puudumine tegeliku müüja kohta ei välista tulumaksusumma määramist hindamise teel. Kuna kirjalikud tõendid puurimistarvikute soetamise kohta puuduvad, on hindamise teel maksustamine MKS § 94 lg 1 järgi lubatud. Kuivõrd kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine suurendab põhjendamatult ja olulises määras tulumaksukohustust, on hindamine selles asjas eeldus​likult vajalik. Selline hindamine on praegusel juhul ka võimalik, sest puurimistarvikute hind on võimalik kindlaks määrata maksuhalduri kogutud võrdlusandmete alusel.
  2. Maksuotsus ei ole tulumaksu määramise osas õiguspärane, sest maksuhaldur pole välja selgitanud kaebaja maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Kohus ei saa maksuhalduri asemel kaalumist teostada ega maksusummat hindamise teel määrata. Kuna hindamise teel maksustamise kaalumata jätmist saab antud juhul pidada oluliseks veaks, mis võis mõjutada kaebajale määratud maksukohustuse suurust, tuleb maksuotsus tulumaksu määramist puudutavas osas tühistada. III
  3. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab kohtute otsused ja maksuotsuse tulumaksu määramist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja kohtute otsused muutmata.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetlus​kulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
  5. Kaebaja esitas halduskohtus kantud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus OÜ
  6. juuni
  7. a arve nr 201106017 summas 1464 eurot,
  8. oktoobri
  9. a arve nr 201110026 summas 1008 eurot,
  10. novembri
  11. a arve nr 201111010 summas 936 eurot,
  12. märtsi
  13. a arve nr 201203009 summas 1884 eurot,
  14. juuni
  15. a arve nr 201206001 summas 1644 eurot ja
  16. juuli
  17. a arve nr 201207017 summas 612 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Kõigi nimetatud arvete, välja arvatud
  18. juuli
  19. a arve, tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted ja maksekorraldus (III kd tl 30-38).
  20. juuli
  21. a arvel (III kd tl 39–40) on advokaadibüroo kinnitus arve tasumise kohta sularahas. Apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Casus OÜ
  22. oktoobri
  23. a arve nr 201210007 summas 1440 eurot ja
  24. veebruari
  25. a arve nr 201302004 summas 1176 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu.
  26. oktoobri
  27. a arve tasumist tõendab pangakonto väljavõte (III kd tl 126–128).
  28. veebruari
  29. a arvel (III kd tl 131–132) on advokaadibüroo kinnitus arve tasumise kohta sularahas. Kaebaja saatis kolme tööpäeva jooksul pärast kohtuistungi toimumist ringkonnakohtule kassa sissetuleku orderi arve sularahas tasumise kohta (III kd tl 138). Seega tuleb
  30. veebruari
  31. a arvel näidatud esindajakulu lugeda HKMS § 109 lg-t 1 arvestades kantuks. Kassatsioonimenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Casus OÜ
  32. aprilli
  33. a arve nr 201304036 summas 1284 eurot ja
  34. oktoobri
  35. a arve nr 201310024 summas 792 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Nimetatud arvete tasumist tõendab pangakonto väljavõte.
  36. Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud (vt nt täiendavat otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12). Advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt kolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-55-00, p 3; nr 3-3-1-5-08, p 18; nr 3-3-1-89-08, p 19; nr 3-3-1-94-08, p 21). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud (nt maksekorraldus arve tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms). Kuna kaebaja ei ole
  37. juuli
  38. a arve tasumist tõendavaid dokumente esitanud, jätab kolleegium selle arve menetluskulude jaotamisel HKMS § 109 lg 1 alusel tähelepanuta.
  39. Kaebaja kandis esindajakulusid halduskohtus kokku 6936 eurot, ringkonnakohtus 2616 eurot ja Riigikohtus 2076 eurot. Kuna tegemist ei olnud keskmisest keerukama asjaga, peab kolleegium põhjendatud esindajakuluks halduskohtus 3000 eurot, ringkonnakohtus 1500 eurot ja Riigikohtus 1300 eurot.
  40. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsio​naalselt kaebuse rahuldamisega. Kolleegium rahuldab kaebuse 15,77% ulatuses kogu vaidlustatud maksu​summast. Sellest tulenevalt mõistab kolleegium vastustajalt kaebaja kasuks välja esindajakulu kokku 914 eurot 66 senti ((3000 + 1500 + 1300) x 0,1577).
  41. Kaebaja tasus riigilõivu halduskohtus 971 eurot 45 senti ja ringkonnakohtus 750 eurot, kokku 1721 eurot 45 senti. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kohtukulu 271 eurot 47 senti ((971,45 + 750) x 0,1577).
  42. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.