) § 133 lg 1 ja § 132 lg 3 rikkumisega avaldaja AS-is Hansapank asuvalt arvelduskontolt arestitud 27 878 krooni 95 senti ning vabastada arvelduskonto aresti alt. Kohtutäitur I. Kalmet jättis
lg 3 sätestab, et arestitav summa ei tohi ületada kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sissetulekust saab arestida kaks kolmandikku. AS-is Hansapank asuval kontol olnud 83 636 kroonist 86 sendist on üks kolmandik 27 878 krooni 95 senti.
lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, ning lg 2 kohaselt, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
lg 3 kohaselt võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Palga alammäär oli
§-s 132 tähendatud sissetuleku all – kas selleks on võlgniku arvelduskontol olevad kõik rahalised vahendid või üksnes võlgniku igas kuus kontole laekuv töine sissetulek. Maakohus on vääralt leidnud, et
§-s 132 on silmas peetud sissetulekut üldiselt. Sissetuleku arestimise erisused on sätestatud
§-des 130-136. Nimetatud sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuna käsitatud tema igakuist töötasu, ametipalka, seadusel põhinevat elatist, riiklikke pensione ning ka saadavaid toetusi ning hüvitisi (viimased võivad olla nii regulaarsed kui ka ühekordsed). Nimetatud sätetest järeldub, et seadusandja on
§-s 132 nimetatud sissetuleku all mõelnud siiski võlgniku poolt igas konkreetses kuus saadavat tööga teenitud tasu või muud sellesarnast sissetulekut (pensionid, toetused, elatis), mitte mis tahes rahalisi laekumisi. Sissetuleku selline käsitlus täitemenetluses tuleneb ka vahetult
eesmärgist, sest selle sätte mõte on ühest küljest säilitada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele täitemenetluses hädavajalikud elamisvahendid, teisalt peab see säte aga tagama ka sissenõudja täitmishuvi, s.o selle, et võlgnikul on motivatsioon tööl käia ja täitmiseks vajalikku regulaarset sissetulekut saada. Eeltoodust tuleneb, et kohtu poolt hagi tagamiseks arestitud kostja AS-is Hansapank asuval kontol olevat raha ei saa käsitada võlgniku sellise sissetulekuna, millele laieneksid
Hagi tagamisega võlgniku kontol hoitud raha tuleb käsitada võlgniku varana, mille aresti alt vabastamist saab võlgnik taotleda tulenevalt
§-st 110 (vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine varalistele õigustele) üksnes
Avaldaja ei ole tõendanud, et esineksid
lg 1 p-des 3 ja 12 sätestatud asjaolud AS-is Hansapank asuval kontol oleva raha osaliseks aresti alt vabastamiseks. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on kohtuotsuse täitmisel jätnud kontode arestimisel avaldajale ja tema ülalpeetavale kasutada kokku 4000 krooni AS-is SEB Eesti Ühispank asuval kontol. Kohtutäituri see toiming on kooskõlas
§-des 132 ja 133 sätestatuga, kuivõrd arestimisel on jäetud avaldaja ühele kontole (selle oli ta ise teatanud kohtutäiturile kontona, kuhu laekub tema töötasu) sissetuleku laekumise korral tema ja ta pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks mittearestitav osa. Asjaolu, et avaldaja kontodel AS-is SEB Eesti Ühispank ja AS-s Sampo Pank ei olnud kontode arestimise aja seisuga raha, ei muuda kontode arestimistoiminguid seadusvastaseks, kuivõrd arestimise mõtteks on tagada ka edaspidi kontole laekuvate rahasummade allesolek selleks, et ka neile oleks võimalik pöörata sissenõuet. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud lähtuma sellest, mis seaduses sõna-sõnalt kirjas on. Maakohus on õigesti leidnud, et sissetulek täitemenetluse seadustiku tähenduses ei ole vaid töötasu. Avaldaja arvelduskonto arestimisel oli sellel 83 636 krooni 86 senti, mis oli laekunud avaldaja viimaselt tööandjalt, ning selles sisaldus viimase perioodi töötasu ning hüvitis töölepingu ennetähtaegse lõpetamise eest.
-i II osa
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.
näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja
näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud
§-des 131 ja 132. Kolleegium peab vajalikuks mainida, et arestimise piirang
§-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (
lg 1).
lõike 1 kohaselt ulatub töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele. Viidatud lõikest ja ka
teistest lõigetest tuleneb üheselt, et sissetuleku mõiste hõlmab muu hulgas võlgnikule töö eest makstavat tasu, olenemata sellest, kas seda makstakse töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel või teenistussuhte alusel. Üldjuhul makstakse töö eest tasu igakuiste perioodiliste maksetena ning sellistel juhtudel on
§-s 132 sätestatud reeglite järgi leitav see summa, mis tuleb igas kalendrikuus võlgniku sissetulekust (töötasust) jätta arestimata. Siiski ei ole välistatud töötasu maksmine ka ühekordse maksena ning ka sel juhul on võimalik kohaldada muu hulgas
Samuti on praktikas võimalik, et sissetulek
jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt, nt ettemaks töövõtulepingu korral, üüri ettemaks mitme tulevase kuu eest, lõpparve maksmine töölepingu lõpetamisel jms. 12. Kolleegium leiab, et
§-d 132 ja 133 kehtivad ka viimati mainitud n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt makstava sissetuleku korral, sest ka siis vajab võlgnik kaitset, mida talle
jj kohaselt võimaldataks siis, kui mainitud ühekordsed maksed oleksid tehtud perioodiliste maksetena mitme kuu vältel. Erandite kohta vt käesoleva määruse p 17. Sellele asjaolule ei ole ringkonnakohus tähelepanu pööranud (vt käesoleva määruse p 10). Asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht avaldaja lõpparvet puudutava väite kohta ning anda talle vajaduse korral võimalus esitada tõendeid lõpparve ja selle alusel saadud raha ülekandmise kohta arestitud kontole. Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS § 662 lg 3 esimesele lausele, mille kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks (s.o hagita menetluses) esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võinuks võlgnik esitada oma väite lõpparve kohta ka alles ringkonnakohtu menetluses ning seda tulnuks siis analüüsida. Kolleegium märgib veel, et selliste ühekordsete n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt makstud sissetulekute korral tuleks arestitava ja mittearestitava osa määramisel
jj järgi lähtuda kontole kantud terviksummast ning mitte jaotada kontole kantud ühekordne sissetulek mõtteliselt ära mitme kuu peale. Seega tuleks praeguse tsiviilasja näite korral avaldaja kontol olnud summast (83 636 krooni 86 senti) jätta
lg 3 järgi arestimata 27 878 krooni 95 senti (selle summa korral on arvestatud ka
13. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka järgnevale.
lg 1 järgi on võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (
) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (
) suuremal määral.
lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (
§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Konto arestimise tehnilisi tingimusi reguleerib
.
lg 1 teise lause (praeguses asjas kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt kannab krediidiasutus kontol oleva raha vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus.
lg 3 kolmanda lause kohaselt edastab kohtutäitur arestimisakti võlgnikule viivitamatult pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Sama viivitamatu edastamiskohustus kehtib
Samas on kohtutäituril
lg 1 kohaselt kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selleks, et eespool viidatud normid oma koostoimes tagaksid võlgnikule tõhusa õiguskaitse sissetulekute ülemäärase arestimise vastu tuleb
lg-t 1 ja § 133 lg 1 teist lauset kolleegiumi arvates tõlgendada nii, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud
lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada
Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda
lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka
lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib
Kolleegium märgib täiendavalt, et arestimisakti lubavad
lg-d 3 ja 4 ja
Kui arestimisakt edastatakse posti teel, siis loetakse akt
lg 5 kohaselt kätte saaduks tavaliselt kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates. Praegusel juhul ei ole kohtud kontrollinud, kas võlgnikule oli tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus
Toimikus ei ole võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud avaldust (kaebust) kontode aresti alt vabastamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda asjaolu kontrollida.
Kui avaldajal oli selline võimalus, puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kui avaldaja ei olnud konto arestimisest teadlik enne või vahetult pärast täitemenetluse algust ning tal ei olnud ka tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus (vt käesoleva määruse p 13), tuleb kohtutäituri otsus tühistada.
lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtule kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata. Kui selline väide kohtutäiturile esitati, tuleb see lahendada. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on tuvastanud, et arestimisel jäeti avaldaja ühele kontole, mille ta oli ise teatanud kohtutäiturile kontona, kuhu laekub tema töötasu, sissetuleku laekumise korral tema ja ta pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks mittearestitav osa. Siiski on kolleegium seisukohal, et
See tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks
Sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama. 17. Kolleegium peab seoses ringkonnakohtu käsitlusega
lg 1 p-de 3 ja 12 kohaldamise kohta õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohtu seisukoht on õige juhul, mil mittetöötava (
jj kohast sissetulekut mittesaava) võlgniku kontol on või sinna laekub täitemenetluse ajal selline ühekordne summa, mida ei ole võimalik võlgniku kaitse eesmärki silmas pidades jaotada arestitavaks ja mittearestivaks osaks
Selline summa on nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud summa jms. Seda ei saa lugeda sissetulekuks
jj mõttes, sest sellisel juhul ei ole mittetöötava võlgniku korral võimalik kindlaks määrata, mitme kuu peale ette tuleks kontole laekunud summast jätta võlgnikule alles mittearestitav summa. Kui tegemist on töötava (
jj kohast sissetulekut saava) võlgnikuga, siis tuleb eelistada sissenõudja huvisid, viidatud laadi ühekordsed summad ei kuulu § 132 kohaldamisalasse. Lähtuda tuleb võlgniku töötasust ja jätta sellest töötasust võlgniku käsutusse §-s 132 ettenähtud summad. Sellistel juhtudel on aga vajaduse korral sobiv kohaldada
kaudu ringkonnakohtu viidatud
Need annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu (nt kingitusena saadud) summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (
lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (
Kolleegium märgib, et
lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. Kolleegium leiab, et
alusel esitatava võlgniku avalduse esitamise tähtajaks tuleb selguse huvides lugeda reeglina samuti kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates (vt käesoleva määruse p 13). 18. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.