← Eesti

3-3-1-70-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-70-13

  1. detsember 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kaebused kriminaal​asjas kohtueelses menetluses raha arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrus haldusasjas nr 3-11-1845 Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ määruskaebused Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ määruskaebused osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
  7. novembri
  8. a määrus haldusasjas nr 3-11-
  10. Teha uus määrus, millega rahuldada Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlused osaliselt.
  11. Tagastada Sevenert OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 1530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot ja 63 senti.
  12. Tagastada Instmark OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 411 (nelisada üksteist) eurot ja 53 senti.
  13. Tagastada Montevalle OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 487 (nelisada kaheksa​kümmend seitse) eurot ja 60 senti.
  14. Tagastada kautsjonid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Harju Maakohus
  16. veebruaril 2007 kohtu​määrusega kriminaalasjas Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kontodel olevad rahalised vahendid konfiskeerimise tagamiseks.
  17. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid Justiitsministeeriumile taotlused kriminaal​asja kohtueelses menetluses raha arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Justiits​ministeeriumi
  18. juuni
  19. a korraldusega nr 8-3/6375 jäeti taotlused rahuldamata.
  20. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid juulis 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Justiitsministeeriumi
  21. juuni
  22. a korraldus nr 8-3/
  23. Sevenert OÜ palus mõista Justiitsministeeriumilt välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 90 050,40 eurot, Instmark OÜ 48 814,51 eurot ning Montevalle OÜ 52 253,18 eurot. Lisaks taotleti viivitusintressi 6% aastas nimetatud summalt alates kahju hüvitamise taotluse esitamisest kuni kahju reaalse hüvitamiseni.
  24. Sevenert OÜ tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 4502,52 eurot. Instmark OÜ tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 2440,72 eurot. Montevalle OÜ tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 2612,66 eurot.
  25. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid halduskohtule taotluse, milles palusid tagastada enamtasutud riigilõivud, kuna sellises suuruses riigilõivud olid põhiseadusega vastuolus.
  26. Tallinna Halduskohus jättis
  27. novembri
  28. a määrusega taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
  29. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid halduskohtu määruse peale määrus​kaebused.
  30. Tallinna Ringkonnakohus jättis Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  31. novembri
  32. a määruse muutmata, kuna: 1) tagastusnõue oleks määruskaebuse esitajatel üksnes juhul, kui riigilõivu oleks nõutud põhi​seadusega vastuolus oleva sätte alusel; 2) tulenevalt kohtupraktikast saab ka riigilõivu tagastamise nõude korral riigilõivu suurust kahtluse alla seada viitega põhiseaduse § 15 lg 1 rikkumisele; 3) käesolevas asjas ei saa kaebajatelt nõutud riigilõivu pidada sedavõrd suureks, et seda saaks käsitada kaebajate põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse rikkumisena. Lisaks sellele olid riigilõivumäärad hetkeks, mil kaebajad riigilõivu tagastamise taotluse esitasid, muudetud ning apellatsioonkaebuse esitamisel puudus vajadus arvestada sama suure riigilõivu tasumisega; 4) Riigikohus pole üheski riigilõivumäärade suurust puudutavas lahendis avaldanud seisukohta, et ebaproportsionaalne on nõuda riigilõivu 5% kahjunõude summast, vaid on igal üksikul juhul hinnanud riigilõivu suurust, võrreldes seda muu hulgas keskmise kohtuasja lahendamise kuluga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  33. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid ringkonnakohtu määruse peale määrus​kaebused, kuna nõutud riigilõiv oli põhiseadusega vastuolus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Vaidluse all on küsimus, kas haldus- ja ringkonnakohus jätsid Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlused õiguspäraselt rahuldamata. Kohtul lasub kohustus enam tasutud riigilõiv tagastada, kui tagastamise taotluse lahendamisel selgub, et tasutud riigilõivumäär on põhiseadusega vastuolus.
  35. Kaebuste esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 14 sätestas: „Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses.“ Kolleegium märgib, et riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul võrrelda seda, kui palju kaebaja tegelikkuses maksis riigilõivu, sellega, kui palju ta pidi maksma. Kui riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel selgub, et riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja on seetõttu väiksem kui 5% reegli alusel arvutatud riigilõiv, tuleb kohtul riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda riigilõivuseaduse lisast 1, sest riigilõivumäär tunnistati põhiseadusvastaseks tagasiulatuvalt.
  36. Sevenert OÜ nõudis kahju hüvitist summas 90 050,40 eurot ja ta tasus riigilõivu 4502,52 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  37. oktoobri
  38. a otsuses asjas nr 3-4-1-34-13, et RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 olid
  39. jaanuarist 2011 –
  40. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis on põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911,64 euro – 95 867,47 eurot tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432,49 eurot. Kolleegium märgib, et kuigi Riigikohus tunnistas RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tsiviilasjas, ei saa ka haldusasjades põhiseaduse vastaseks tunnistatud lõivumäära kohaldada, sest RLS § 57 lg 14 kohaselt ei tule halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda kaebuselt riigilõivu suuremas määras, kui tuleb tasuda sama nõudesummaga tsiviilasjas. Seega on haldusasja riigilõiv vahetult seotud tsiviilasja riigilõivuga ja haldusasja riigilõivuks ongi teatud juhtudel tsiviilasja riigilõiv. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna riigilõivuseaduse lisa 1 määr 5432 eurot 49 senti on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleb määrata tasumisele kuuluv riigilõiv. Kui kohtu poolt määratud riigilõiv oleks väiksem, kui RLS § 57 lg-s 14 sätestatud 5% reegli alusel arvutatav lõiv, tuleb riigilõivu määra aluseks võtta madalam lõivumäär, mitte 5% reegel. Riigikohtu üldkogu on oma varasemas praktikas tekkinud lünga täitnud ja riigilõivu määramisel võtnud aluseks enne
  41. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse (Riigikohtu üldkogu
  42. novembri
  43. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p 34;
  44. märtsi
  45. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 29). Riigi​kohtu üldkogu on ka nendel juhtumitel tekkinud lünga täitnud enne
  46. jaanuari 2009 kehtinud riigi​lõivuseadusega, kui lahendi tegemise ajal kehtis riigilõivuseadus, mis sätestas väiksemad riigilõivud kui enne
  47. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseadus (Riigikohtu üldkogu
  48. juuni
  49. a otsus asjas nr 3-2-1-27-13, p 30 jj). Tulenevalt HKMS § 233 lg-st 3 on Riigikohtu üldkogu otsus õiguse kohaldamisel kolleegiumile kohustuslik. Eelnevast tulenevalt ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise seisukohast lähtuvalt juhindub kolleegium ka praeguses asjas Riigikohtu üldkogu seisukohast, mille kohaselt tuleb tekkinud lünk täita kuni
  50. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt, sõltumata sellest, et kehtiv riigilõivuseadus sätestab väiksemad riigilõivud. Kuni
  51. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 46 500 kr (2971,89 eurot). See on väiksem kui 5% (4502,52 eurot). Seega ei tule riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda mitte 5% reeglist, vaid kuni
  52. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 asjakohasest lõivumäärast. Seega tuleb Sevenert OÜ-le tagastada riigilõiv 1530,63 eurot.
  53. Instmark OÜ nõudis kahjuhüvitist summas 48 814,51 eurot ja ta tasus riigilõivu 2440,72 eurot (38 188,97 kr). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  54. veebruari
  55. a otsusega asjas nr 3-4-1-28-12, et RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviil​asjas hinnaga üle 44 738,15 euro – 51 129,31 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154,25 eurot.
  56. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 31 750 kr (2029,19 eurot). See on väiksem kui 5% (2440,72 eurot). Seega ei tule kohaldada mitte 5% reeglit, vaid kuni
  57. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 asjakohasest lõivumäärast. Seega tuleb Instmark OÜ-le tagastada riigilõiv 411,53 eurot.
  58. Montevalle OÜ nõudis kahjuhüvitist summas 52 253,18 eurot ja tasus riigilõivu 2612,66 eurot (40 879,25 kr). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  59. aprilli
  60. a otsusega asjas nr 34-1-30-12, et
  61. jaanuarist 2011 –
  62. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129,31 euro kuni 57 520,48 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473,81 eurot.
  63. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 33 250 kr (2125,06 eurot). See on väiksem kui 5% (2612,66 eurot). Seega ei tule riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda mitte 5% reeglist, vaid kuni
  64. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 asjakohasest lõivumäärast. Seega tuleb Montevalle OÜ-le tagastada riigilõiv 487,60 eurot.
  65. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebused osaliselt ja tühistab haldus- ja ringkonnakohtu määrused. Kolleegium tagastab määruskaebuse esitajatele enam tasutud riigilõivud vastavalt käesoleva määruse punktides 12–14 märgitule. Kautsjonid tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.