Obsah (4)

§ 689§ 702§ 218§ 682

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-56-13 16. detsember 2013 Eesistuj

) § 694 lõike 3 alusel otsuse teatavakstegemise edasi

1. juunini
3. Riigikohus tegi
4. mail 2013 otsuse resolutsioonina, jättes Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata.
5. OÜ Kevadkuu pöördus
6. oktoobril 2013 Riigikohtusse, taotledes

§ 689

lõike 6 põhiseaduse (PS) § 3 ja § 149 lõike 4 vastaseks tunnistamist.

§ 689

lõige 6 sätestab: "Mõjuval põhjusel võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes resolutsioonina." 6. Kaebaja leiab, et taotlus on lubatav, kuna tal ei ole olnud muud tõhusat võimalust kasutada õigust saada kohtulikku kaitset.

§ 689

lõiget 6 järgitakse kohtulahendi tegemisel, mida ei saa riigisiseselt vaidlustada, ja selle kohaldamine ei ole ennustatav.

1. Kaebaja hinnangul tuleneb õigus kohtulahendi küllaldasele põhjendatusele PS § 15 lõikest 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabadust kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest
2. Kuigi ka menetlusökonoomia on oluline, tagatakse see Riigikohtus kaebuste menetlusse võtmise otsustamisega. Ei ole teada väärtusi, mis õigustaks juba menetlusse võetud asja lahendamist resolutsiooniga.

§ 689

lõige 6 ei täpsusta, mis on need mõjuvad põhjused, mil võib loobuda otsuse põhjendamisest, ega kohusta kohut selgitama, mis on konkreetsel juhul nendeks mõjuvateks põhjusteks. PS § 24 lõige 5 annab õiguse kohtu otsuse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus eksis lahendi tegemisel. Kaebaja õigustatud huvi tuleneb sellest, et

§ 702

lõike 2 punkti 8 järgi on teistmise aluseks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve kaebust. Siiski on Riigikohus leidnud, et erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-30-13, punkt 4). Kolleegium leiab, et praeguses asjas sai kaebaja oma väidetavat õigust kaitsta tsiviilkohtumenetluses. 9.

§ 218

lõike 3 esimene lause näeb ette, et hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vandeadvokaat on kõrgelt kvalifitseeritud õigusteadmistega isik. Sellest tulenevalt ei nõustu kolleegium kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud

§ 689lõike 6 kohaldamine ei ole ette nähtav.

Vandeadvokaat peab teadma, et tulenevalt

§-st 685 vaatab Riigikohus üldjuhul kassatsioonkaebusi läbi kirjalikus menetluses. Samuti peab vandeadvokaat teadma, et Riigikohus võib kassatsioonkaebuse lahendamisel rakendada kõiki asjakohaseid kassatsioonimenetluse norme, sh

§ 689lõiget 6.

10. Kuna kassatsioonimenetluses sai muuhulgas esitada taotluse

§ 689

lõike 6 põhiseaduspärasuse kontrolliks, ei ole kolleegiumi hinnangul kaebus lubatav. Liiatigi on kohtul kohustus ka omal algatusel kontrollida kõikide asjassepuutuvate normide, sh kohaldatavate menetlusnormide vastavust põhiseadusele. Ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata. Seega, kohaldades tsiviilasjas

§ 689

lõiget 6, oli riigikohtul ex officio kohustus kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust samamoodi kui juhul, kui hageja oleks kassatsioonkaebuses esitanud

§ 689lõike 6 põhiseadusvastasuse kohta väite.

11. Kuigi kaebus ei ole lubatav, märgib kolleegium täiendavalt, et kaebust menetlusse võttes ei otsustata asja sisuliselt. On ka võimalik, et asja lahendav koosseis leiab erinevalt menetlusse võtmise otsustajatest, et kassatsioonkaebust ei saa üldse menetleda.

§ 682

lõige 1 sätestab, et kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Lisaks saab välja tuua, et kuigi olukord näib menetlusosalise vaatevinklist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel ja kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi kui asjas tehakse otsus resolutsioonina, on Riigikohus põhjalikult analüüsinud esitatud kassatsioonkaebusest lähtuvalt vaidlustatud ringkonnakohtu lahendit.

1. PS § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Riigikohtu üldkogu on
2. aprilli
3. a otsuses asjas nr 3-2-1-62-10 leidnud, et sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (otsuse punkt 38). Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving