Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus asjas nr 3-2-1-4-13 Jagan üldkogu seisukohta, et sunniraha ei ole karistus, sunniraha määramine ei ole õigusemõistmine, kohtutäitur võib rakendada sunniraha, kui la

§ 179

lg 2, § 183 ja § 261) omavahelise kooskõla leidmisel esinevaid probleeme, on need minu arvates ületatavad, kui eristada suhtluskorra eesmärki ja sunniraha ülesannet ning võtta arvesse suhtluskorra määramisel ja sunniraha rakendamisel kohaldamisele kuuluvaid põhimõtteid. Suhtluskorra esmane eesmärk on võimaldada lapsel suhelda lahus elava vanemaga, et tagada lapse ja lahus elava vanema heaolu. Sunniraha rakendamise ülesanne on aidata kaasa suhtluskorra eesmärgi saavutamisele, distsiplineerides kohustatud vanemat suhtluskorra täitmist alustama ja seda nõuetekohaselt täitma. 5. Lapse ja õigustatud vanema õiguste efektiivse kaitse tagamise põhimõttest tulenevalt peab kohtutäitur suhtluskorda täitma kohustavas otsuses muu hulgas hoiatama kohustatud vanemat, et sunniraha hoiatuses antud tähtaja jooksul suhtluskorra täitmisele asumata jätmise korral võib kohtutäitur rakendada sunniraha hoiatuses märgitud suuruses (

§ 261lg 1 ja lg 2 p 5).

Samuti tuleb hoiatuses märkida, et hoiatuse adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib otsuse teinud kohtutäitur sunniraha rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse (

§ 261lg 8).

6. Sunniraha rakendamisel on kohtutäituri kaalutlusõigus piiratud suhtluskorra eesmärgi, formaliseerituse põhimõtte ja seaduses sätestatud pädevusega. Seaduse järgi hõlmab kohtutäituri kaalutlusruum õigust otsustada tähtaja pikkuse, sunniraha suuruse, sunniraha rakendamise, selle edasilükkamise ja uue hoiatuse tegemise ning sunniraha korduva rakendamise üle (

§ 261lg 1, lg 2 p-d 3 ja 5, lg-d 3, 4, 8 ja 9).

1. Heas usus käitumine eeldab muu hulgas ka seda, et suhtluskorda täitma kohustava otsuse ja sunniraha määramise hoiatuse saamisel teatab vanem kohtutäiturile ja teisele vanemale suhtluskorra täitmisele asumise aja ja koha või esitab kohtutäiturile põhjendatud taotluse lükata sunniraha rakendamine edasi.
2. Kohtutäitur teeb otsuse sunniraha rakendamise kohta, kui kohustatud vanem takistab sundtäitmist: ei asu hoiatuses antud tähtaja jooksul suhtluskorda täitma ega esita ka põhjendatud taotlust lükata sunniraha rakendamine edasi. Suhtluskorra eesmärgi ja formaliseerituse põhimõtte järgi ei ole kohtutäituril sunniraha rakendamise üle otsustamisel ega ka rakendamise edasilükkamise taotluse lahendamisel õigust hinnata ega arvestada vanema negatiivsest suhtumisest (nt teise vanemaga suhtlemine ei vasta lapse huvidele) tingitud sundtäitmist takistavaid subjektiivseid asjaolusid (nt laps ei soovi teise vanemaga suhelda).
3. Eriarvamuse p-s 8 nimetatud asjaoludele tuginevalt esitatud avaldaja (lapse ema) väidetele – laps ei soovi isaga suhelda, suhtluskord ja selle täitmine (lapse suhtlemine isaga) on vastuolus lapse huvidega – on kohus lapse huvidest juhindudes (PKS § 123 lg 1) andnud hinnangu suhtluskorda määravas kohtulahendis. Seega pidi kohtutäitur avaldajale sunniraha määramisel eeldama, et suhtluskord ja selle täitmine vastab lapse parematele huvidele.
4. Lapse kehalise, hingelise ja vaimse heaolu eest hoolitsemine on mõlema vanema õigus ja kohustus. Seda aksioomi silmas pidades on ringkonnakohus avaldajale määruses selgitatud, et seadusjõus kohtulahendist tulenevaid kohustusi, mh hoolitseda lapsel suhtluskorra täitmisse positiivse suhtumise kujundamise eest, tuleb täita heas usus. Kohus leidis, et avaldaja keeldub kohtulahendi täitmisest alusetult: uute asjaolude puudumisel ei saa seadusjõus kohtulahendi täitmine (lapse suhtlemine isaga) olla vastuolus lapse huvidega.
5. Eelneva käsitluse konteksti arvestades ei nõustu ma üldkogu seisukohaga, et kohtud ei ole sunniraha määramise eeldusi kontrollinud. Psühholoogilises tähenduses peab sunniraha rakendamine mõjutama kohustud vanema mõtlemist ohjama seadusjõus kohtulahendi täitmist takistavat emotsiooni: „aga mina ei taha, mulle ei meeldi, et laps suhtleb teise vanemaga". Seega on nii kohtutäitur kui ka kohtud

§ 179

lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 261 tõlgendades ning kõiki asjaolusid arvestades õigesti tuvastanud, et avaldaja takistab sundtäitmist, s.o ei võimalda lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Kui aga seadusjõus kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmata jätmine ei ole sunniraha määramise alus (eeldus), siis on suhtluskorra sundtäitmine praktiliselt võimatu ka siis, kui anda selle määramine kohtu pädevusse. 12. Kokkuvõtvalt leian, et arukal, lapse ja õigustatud vanema õigusi ja vabadusi arvestaval rakendamisel on sunniraha sama tõhus mõjutusvahend nagu varem kehtinud trahv ja arest. Oluline on seegi, et sunniraha rakendamisel on kohustatud vanema õiguste ja vabaduste riive tunduvalt väiksema intensiivsusega. Selles asjas jääb tõenäoliselt suhtluskorra eesmärk – lapse ja isa õigus suhelda ja olla lähedased – saavutamata. Jaak Luik