3-2-1-121-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. oktoobril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, J. K esindaja vandeadvokaat V. Vii

§ 81järgi õiguslikul alusel.

Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati, et J. K ja N. Kulbok elasid koos faktilistes abielulistes suhetes

1. a kuni
2. a. Vaidlusalusest majaosast ostsid pooled
3. a 1/4 mõttelist osa ning
4. a 1/4 mõttelist osa ühiseks elamiseks ühise raha eest. Majaosad vormistati poolte kokkuleppel J. K nimele. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja omandiõigust 1/2 osale J. K omanduses olevas elamu osast Tallinnas Valdeku 78/ Aate
5. Kohus leidis, et tõendatud pole poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada
6. a ja hagi ei ole aegunud. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, kuid täpsustas kohtuotsuse resolutsiooni ning tunnustas Neeme Kulboki omandiõigust 1/4 osale Tallinnas Valdeku 78/Aate 5 asuvale elamule. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on õigesti tuvastanud pooltel kaasomandi tekkimise õiguslikul alusel. Ühise omandi tekkimise alusena kohus tuvastas poolte kooselu ja kokkuleppe ühiste vahenditega osta kaasomandisse elamu osa. Kohus ei eksinud materiaalõiguse normi kohaldamisel ja tõendite hindamisel.

§ 80lg 1 ja 2 kohaselt hageja tõendas, et tema on elamu kaasomanik.

Linnakohus arvestas õigesti hagemise õigust ajast, mil hageja sai teada oma õiguste rikkumisest ja hagi ei ole aegunud. Kassatsioonkaebuses palus J. K esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja kostja hagi omandiõiguse tunnustamiseks jätta rahuldamata. Hagi esitati ühise tegutsemise lepingust tulenevalt TsK § 438-440 alusel. Ringkonnakohus kinnitas paljasõnaliselt, et linnakohus on tuvastanud pooltel kaasomandi tekkimise õiguslikul alusel. Milline oli kaasomandi tekkeks õiguslik alus, seda apellatsioonikohus ei motiveerinud. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse motiivi, et linnakohus tuvastas ühise tegutsemise lepingu tõendamatuse. Apellatsioonikohtu rikkus TsKS § 228 lg 1 sätteid. Kohtuotsus on põhjendamata. Kohtute seisukoht, et pooled soetasid majaosa ühiste vahendite eest, on väär. Ühised vahendid tekivad ainult abikaasade puhul. Kahe isiku kooselu ei saa käsitada TsK § 438 lg 1 mõttes kokkuleppena, mis loob kaasomandi. Isiku tahet väljendab tahteavaldus. Õiguslikku takistust hagejal majaosa ostmiseks kaasomandisse ei olnud. Isik, kes andis raha ostuhinna tasumiseks, võib olla üksnes ostja kreeditor. Kassaatori omand on tekkinud õiguslikul alusel elamu mõtteliste osade ostu-müügilepingutega. Hageja ei ole neid lepinguid vaidlustanud ega taotlenud enda tunnistamist lepingute järgi ostjaks. Apellatsioonikohus, tunnistades hageja omandiõigust 1/4 osale elamust Tallinnas Valdeku 78/ Aate 5, rikkus 3. isiku omandiõigust (

§ 70). Ts

K § 81 kehtestas hagi korras oma õiguste kaitseks tähtaja kolm aastat arvates hagemisõiguse tekkimise päevast, seega ostu-müügilepingute sõlmimisest

1. mail
2. a. Kohtud on põhjendamatult jätnud kohaldamata hagi aegumise (TsÜS § 114 lg 2). Kellegi omandit ei saa ära võtta ilma omandi tekkimise õiguslikku alust vaidlustamata ja tühistamata (

§-d 68, 80 ja 81). Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldmata. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad tekkida igasugustest lepingutest. Kohtud tuvastasid õigesti, et poolte vahel oli kokkulepe ühise omandi muretsemiseks elamu osana ühiseks kasutamiseks ja elamiseks. Mingit vastuolu tulenevalt TsÜS §-dest 58 ja 91 kohtu poolt tuvastatus ja järeldustes ei ole. Õiguslikuks aluseks kostjal omandiõiguse tekkimiseks vaidlusaluse elamu osale oli

§ 80mõttes eelnimetatud poolte kokkulepe.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete ja vastustaja esindaja vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohus leidis, et kohus on õigesti tuvastanud poolte kooselu ja ühise kokkuleppe ühiste vahenditega osta kaasomandina elamuosa ning tuvastanud pooltel kaasomandi tekkimise õiguslikul alusel. Jättes linnakohtu otsuse muutmata, kinnitas apellatsioonikohus ka linnakohtu otsusega tuvastatut, et majaosa ostmine ühise tegutsemise lepingu alusel ei ole leidnud tõendamist. Kohtud on lugenud tuvastatuks nii kokkuleppe kaasomandina ühise elamuosa ostmiseks kui ka ühise tegutsemise lepingu puudumise. Kinnitades linnakohtu otsuses tuvastatut välistas apellatsioonikohus kaasomandi tekkimise õigusliku aluse TsK § 438 järgi. Kui pooltel kaasomandi soetamise kokkulepe siiski oli, on apellatsioonikohus jätnud õigusliku hinnangu andmata, millisel materiaalõiguslikul alusel pooltel kaasomand tekkis. Kui kohus lepingulist vahekorda poolte vahel ei tuvastanud, siis kaasomandiõigust tekkida ei saanud. Apellatsioonikohus on väite, et hageja tõendas

§ 80

lg 1 ja lg 2 kohaselt, et tema on elamu kaasomanik, jätnud õiguslikult põhjendamata.

§ 80

sätestab omaniku õiguse asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, mitte omandiõiguse tekkimise asjale. Õige on kassaatori väide, et apellatsioonikohus, tunnistades hageja omandiõigust 1/4 osale elamust, rikkus teiste kaasomanike õigust, sest kohtus tuvastatud asjaoludel tekkis kostja omandiõigus 1/2 mõttelisele osale elamust õiguslikul alusel ja

1. isikule A. Pärnale kuulus vaidlusalusest elamust samuti 1/2 mõttelist osa. A Pärnale kuuluvas osas vaidlust kohtus ei olnud. Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada J. K-le
4. juunil
5. a makstud kautsjon 300 (kolmsada) krooni ja
6. juulil
7. a makstud kautsjon 155 (ükssada viiskümmend viis) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks L. Laarmaa