) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna hagi on esitatud A. J nimel, ka muudes menetlusdokumentides on hagejana märgitud A. J, kes esindusõiguse osas on andnud vastuolulisi selgitusi, ning kohus on menetlusse võtnud A. J hagi, tuleb viimast ka hagejana käsitada. Kuna korteriühistu liikmeks on D. J, siis ei ole A. J-l õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamise vastu. A. J selgitusi inimliku eksituse kohta pidas kohus asjakohatuteks, sest senini kulgenud menetlusest nähtub selgelt, et hagejaks on A. J. 5. D. J esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus. 7. juuli 2011. a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus D. J määruskaebuse ja saatis tsiviilasja maakohtule
§-s 663 sätestatud toimingute tegemiseks. 6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 p 1 kohaselt hagimenetluses menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik.
kohaselt on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi.
sätestab kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu, kusjuures lg 1 p 1 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid. Tsiviilasja toimikust nähtub, et selles on esitatud üks menetlusdokument pealkirjaga „Hagi KÜ Linnamäe tee 11 otsuse tühisuse tunnistamise kohta" (I kd, tl 1-3). Hagejana on nimetatud A. J, kes ka allkirjastas selle dokumendi.
§-de 209-211 järgi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et A. J on täitnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õigusteaduse bakalaureuseõppe õppekava ja tal on sotsiaalteaduse bakalaureuse kraad. Samuti osalesid menetluses A. J esindajad (V. Kuznetsov, A. Sorokin), kellel on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud haridus
Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja väide inimlikust eksimusest ei ole veenev. Vastupidi -
lg 2 p 1 ja
lg 5 järgi hagejale tähtaja olukorra selgitamiseks, oma esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 leidnud, et esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. A. J on esitanud hagi D. J (kes on korteriomandi omanik) õiguste ja huvide kaitseks abikaasana,
See pidi olema nii kohtule kui ka kostjale äratuntav.
11.
lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist.
Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt
lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu
lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik.
lg 1 järgi on pooled hageja ja kostja ning lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi.
lg 1 teise lause kohaselt on poolel õigus kohtulahendi peale edasi kaevata.
esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
teise lause kohaselt piiratud juhtudel edasi kaevata, st enamasti on võimalik esitada määruskaebus ka Riigikohtule, sh praegusel juhul, mil hagi jäeti läbi vaatamata
Samas on määruskaebuse esitamise õigus ainult menetlusosalistel. Seega on vaja selgitada, kellel on praeguses asjas määruskaebuse esitamise õigus.
lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Volikirja ei pea koos esimese menetlusdokumendiga
lg 1 teise lause järgi esitama vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, kuid kohtul on õigus nõuda selle esitamist. Praegusel juhul ei ole A. J advokaat ega ole koos esimese (ega ka mitme järgneva) menetlusdokumendiga esitanud oma esindusõigust tõendavat dokumenti. Kuna
ei näe ette võimalust hageja vahetumiseks D. J kirjeldatud viisil (see on võimalik
§des 209-211 sätestatud korras), siis on hagejaks olnud A. J ning kohtud on jätnud läbi vaatamata just A. J hagi. Järelikult ei ole D. J selles asjas menetlusosaline ega määrusega puudutatud isik
lg 1 kohaselt, kellel oleks olnud õigust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale ning ka ringkonnakohtu määruse peale. Kuna D. J-l ei ole õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.
Kuni eelmenetluse lõpuni on see lubatav kostja nõusolekuta ning toob kaasa hagi läbi vaatamata jätmise. Ühtlasi aga võimaldavad volikirja esitamine ja A. J ning D. J edaspidised toimingud kohtumenetluses järeldada seda, et alates volikirja kohtusse esitamise hetkest on kohtule esitatud D. J hagi kostja vastu, mille menetlusse võtmise kohta ei ole maakohus toimiku kohaselt otsust teinud.
lg 1 p-s 6 sätestatud kohustuse selgitada eelmenetluses välja, kes on menetlusosalised ja sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud kohustuse kontrollida eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. 16. Hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud maakohtus jäävad
J kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses jäävad
J kanda. 17. Määruskaebuse esitaja tasutud kautsjon tuleb
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.