Seega toimis ringkonnakohus A. Repnaule aadressil viruab@uninet.ee kutset saates ja kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse kättesaamisest teavitada,
Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei teavitatud, tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt
Repnaule kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või andma kutse üle allkirja vastu.“. 2.2 Analoogselt tsiteerituga saab praeguses asjas väita, et R. Paala kaitsja vandeadvokaat M. Angerjärv töötab advokaadibüroos Angerjärv & Krautmann ja tema meiliaadress (menetlusdokumentide saatmiseks) on Eesti Advokatuuri veebilehe andmetel mart@angerjarvkrautmann.ee. See meiliaadress on menetlusosalise tööandja elektronposti aadress
Seega toimis ringkonnakohus M. Angerjärvele aadressil mart@angerjarvkrautmann.ee kutset saates ja kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse kättesaamisest teavitada,
Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei teavitatud, tuli ka praeguses asjas analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt
Angerjärvele kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või andma kutse üle allkirja vastu. 2.3 Asjas nr 3-1-1-11-13 tehtud määruse p-s 13 märkis kriminaalkolleegium, et hinnang Tallinna Ringkonnakohtu toimimise õiguspärasusele sõltub sellest, kas kohus selgitas meiliaadressi viruab@uninet.ee ise välja või tegi selle talle teatavaks A. Repnau. Eelnevalt oli kolleegium määruse p-s 12 selgitanud, et
lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei ole kutse kinnitamata jätmisel adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti kasutades. Seega juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab
lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks menetlusosalise poolt. Kõik ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist teadlikuks saada - nt otsib menetleja menetlusosalise tööandja meiliaadressi üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale helistades, kasutab oma andmebaasis salvestatud aadressi -, tuleb lugeda elektronposti aadressi väljaselgitamiseks menetleja poolt
2.4 Järgnevalt jõudis kriminaalkolleegium asjas nr 3-1-1-11-13 järeldusele, et „Kuivõrd kriminaaltoimikus puuduvad materjalid selle kohta, et A. Repnau e-posti aadressi Tallinna Ringkonnakohtule avaldanud oleks, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda sellest, et kohus selgitas meiliaadressi välja ise. Saamata sellisel elektronposti aadressil saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest hoolimata kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või andmata A. Repnaule kutset allkirja vastu, eksis ringkonnakohus
Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus A. Repnau
Viies istungi sellest hoolimata A. Repnauta läbi, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kohtuasi saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.“. 2.5 Ka praeguses asjas puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, et M. Angerjärv oleks ringkonnakohtule avaldanud e-posti aadressi, mistõttu leian, et ka praeguses asjas tuli lähtuda sellest, et kohus selgitas tema meiliaadressi välja ise. Vastupidise seisukoha põhistuseks määruse p-s 11 esitatud argumendid mind ei veena. Nimelt väidetakse selles, et asjas nr 3-1-1-11-13 oli tegemist olukorraga, kus ringkonnakohus kutsus kaitsja istungile sellisel meiliaadressil, mida toimikumaterjalide kohaselt menetluse käigus varem ei kasutatud. Esiteks ei julgeks ma sellist järeldust asjas nr 3-1-1-11-13 tehtud määruse pinnalt teha - minu hinnangul on selles vaid otsesõnu konstateeritud, et puuduvad materjalid selle kohta, et kaitsja oleks avaldanud e-posti aadressi ringkonnakohtule. Teiseks ei ole see järeldus minu hinnangul ka asjassepuutuv - kui elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks menetlusosalise poolt (3-1-1-11-13, p 12), pole tähtsust asjaolul, kas toimikumaterjalide kohaselt on seda aadressi varem kasutatud või ei ole. 2.6 Samuti leitakse määruse p-s 11, et kuna kaitsja suhtles aadressilt mart@angerjarvkrautmann.ee maakohtuga ja tulenevalt
lg-st 1 on maakohus menetleja, on kõnealune meiliaadress menetlejale avaldatud elektronposti aadress
Ka selle põhistusega on mul raske nõustuda.
Minu hinnangul ei anna see loetelu aga alust järelduseks, et ükskõik millisele menetlejale avaldatud elektronposti aadress tuleks automaatselt lugeda avaldatuks kõigile järgnevatele võimalikele menetlejatele. Samuti usun, et „menetlejana“
lg 4 tähenduses on vaadeldav üksnes see konkreetne menetleja (uurimisasutus, prokuratuur, maakohus, ringkonnakohus või Riigikohus), kelle menetluses kriminaalasi on (jätan siinkohal käsitlemata kohtueelse menetluse eripära). Ehk siis, kui kriminaalasi on ringkonnakohtu või Riigikohtu menetluses, ei saa selle asja menetlejaks lugeda enam maakohut.
Seega jättis ringkonnakohus kaitsja nõuetekohaselt istungile kutsumata, rikkudes seeläbi
Viies istungi sellest hoolimata kaitsjata läbi, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
4. Möönan, et kutsete kättetoimetamise kord on kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud ilmselgelt ebaõnnestunult, ebapiisavalt ja ajale jalgu jäänult. Nii nt märgib
164 (kutse kättetoimetamise üldkord) lg 1, et isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kutsutakse isik uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega vaid siis, kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest või kui ta on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult. Samas kirjeldatakse ka elektronposti aadressil isiku kutsumist kutsumisena kirjaliku kutsega (
- kirjaliku kutse kättetoimetamise kord - lg 4), kuigi tõenäoliselt ei peeta silmas, et seda võiks kohaldada vaid
Omavahel ei haaku
lg-d 4 ja 41, millest nt viimane võimaldab kasutada menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressi. Kutsete kättetoimetamise korraga ei ole haakuma pandud Advokatuuriseaduse § 44 lg-s 6 märgitud advokaadi kohustust - „Igal advokaadil peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel.“. Loetelu võiks jätkata. Paistab aga, et kutsete kättetoimetamise praktika erineb mõnevõrra
§-des 164 ja 165 märgitust - on kiirem, ökonoomsem ja efektiivsem. Pean sellist arengut igati mõistetavaks ja tervitatavaks. Ometi olen seisukohal, et olukorras, kus seadusega sätestatud regulatsioonist irduv praktika tekitab vaidlusi, tuleb eelistada olemasolevat regulatsiooni kuitahes „õilsate eesmärkidega“ õigustatavale praktikale. C.W.T
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.