Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. veebruari 2014. a otsuse kohta asjas nr 3-4-1-54-13 1. Nõustun asja lahendanud kohtukoosseisu enamuse seisukohtadega

§ 91lg 21 alusel.

Selles osas oleks tulnud õiguskantsleri taotlus rahuldada. Muus osas jättis kolleegium taotluse põhjendatult rahuldamata.

1. Läbiotsimisega võidakse takistada Riigikogu liikme mandaadi teostamist arvestataval määral. Seda ohtu möönab ka kolleegiumi enamus (otsuse p 56). Vähemalt siis, kui läbiotsimise käigus äravõetavad teabekandjad sisaldavad olulist informatsiooni ametiülesannete täitmiseks (nt täitevvõimu esindajate kuritarvitusi paljastav teave) või teavet, mida saab kasutada Riigikogu liikme otsuste mõjutamiseks, riivab läbiotsimine Riigikogu liikme puutumatuse kõige sügavamat tuuma. Niisugused olukorrad ei ole sedavõrd vähetõenäolised, et ignoreerida neid abstraktse normikontrolli kontekstis (otsuse p 55). Oma senises praktikas on kolleegium abstraktse normikontrolliga kaasneva määramatuse tingimustes eeldanud riivet, mitte riive puudumist (vrd
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, p 57).
4. Neid asjaolusid arvestades leian, et läbiotsimine Riigikogu liikmega tihedalt seotud valdustes ei ole üldjuhul lubatav ainuüksi täitevvõimu esindajate otsustuse alusel. Kuna aga Riigikogu liikme eelnev informeeritus tema juures kavandatavast läbiotsimisest muudaks selle eesmärgi saavutamise suure tõenäosusega võimatuks, ei pea nõusolekut läbiotsimiseks andma Riigikogu või tema organ. Puutumatuse tagamiseks on piisav läbiotsimise allutamine mõne täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja – nt kohtu või õiguskantsleri – eelkontrollile. 4.

§ 91

lg 2 kohaselt toimetataksegi läbiotsimist nii Riigikogu liikmete kui ka kõigi teiste isikute juures üldjuhul prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

§ 91

lg 21 sätestab aga, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.

§ 91

lg 3 näeb ette, et edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. 5. See, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe Riigikogu liikme juures kohtu (sh eeluurimiskohtuniku) määruse alusel toimetatavaks läbiotsimiseks ette erikorda, on ka minu hinnangul põhiseaduspärane. Riigikogu liikme puutumatuse tuum on kaitstud, kui Riigikogu liikme valdustes läbiotsimise korraldamine on allutatud üldises korras toimuvale kohtulikule eelkontrollile. Intensiivne, ent siiski põhjendatud puutumatuse riive on ka see, kui edasilükkamatutel juhtudel toimetatakse Riigikogu liikme valduses läbiotsimist

§ 91

lg 3 alusel uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid sellest teatatakse 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule. Põhiseaduspärane ei ole aga see, kui kohtu või muu sõltumatu organi loata toimub läbiotsimine Riigikogu liikme juures

§ 91lg-s 21 sätestatud juhtudel.

See lõige sätestab kohtuliku eelkontrolli nõudest väga ulatuslikud erandid. Need erandid ei ole kriminaalmenetluse tõhusaks toimumiseks Riigikogu liikmete puhul vajalikud. Tähelepanuväärne on, et seadusandja on tunnetanud

§ 91

lg 21 mittevajalikkust advokaatide, notarite ja ajakirjanikega seotud valduste läbiotsimisel. Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks Riigikogu liikme puutumatust ei peaks läbiotsimise kontekstis kaitsma vähemalt samaväärselt advokaatidele, notaritele ja ajakirjanikele laieneva garantiiga. Vähemalt samaväärse puutumatuse tagamine Riigikogu liikmetele ei ohustaks ebamõistlikult läbiotsimise eesmärki. Järelikult on

§ 91

lg 21 kohaldamine Riigikogu liikme juures läbiotsimise toimetamisel ebaproportsionaalne. Otsuse p-s 55 viidatud normitehnilised raskused ei saa olla õigustuseks, et jätta Riigikogu liikmega soetud paigad üldse ilma PS § 76 esimesest lausest tulenevast kaitsest. Ivo Pilving