3-3-1-88-13

Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-88-13 Leian, et selles kohtuasjas on kolleegium kohaldanud vääralt materiaalõigust ning eksinud menetlusnormide vastu, mistõttu on käsitletav otsus ebaõige.

1. Valga Linnavalitsuse
2. veebruari
3. a korraldust nr 52 tuleb käsitada tervikaktina, mille eesmärgiks oli senikehtinud kasutusloa asendamine uue kasutusloaga. Kolleegiumi enamus on aga leidnud, et nimetatud akti on võimalik tühistada osaliselt, uue kasutusloa andmise osas, jättes jõusse korralduse p 3, millega tühistati ka varasem kasutusluba. Leian, et selline otsustus pole põhjendatud alljärgnevatel asjaoludel: 1.
4. Olen veendunud, et linnavalitsus lähtus korralduse andmisel ja varasema kasutusloa kehtetuks tunnistamisel sellest, et hoone kasutamise õiguslikuks aluseks saab uus kasutusluba. Kolleegiumi valitud lahendus toob kaasa ebamõistliku olukorra, kus hoone kasutamiseks puudub õiguslik alus hoopiski. Haldusakti osalisel tühistamisel tuleb silmas pidada ka seda, kas akti kehtima jäetav osa eraldiseisva otsustusena vastab akti andja tahtele. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et haldusorgani kavatsuseks oli kehtiva kasutusloa kehtetuks tunnistamise teel välistada hoone õiguspärane kasutamine. Siinjuures on haldusorgani tahte välja​selgitamine fakti küsimus, mida kassatsioonimenetluses lahendada ei saa. Tartu Haldus​kohus ja Tartu Ringkonnakohus ei ole vaidlusalust haldusakti tühistanud osaliselt. 1.
5. Kaebaja on vaidlustanud korralduse tervikuna. Samas oli kaebaja vahetuks eesmärgiks selles asjas uue kasutusloa kõrvaldamine. Kolleegium lähtub siin eeldusest, et kaebaja paljude seonduvate kaebuste läbivaks eesmärgiks on asjassepuutuva hoone kasutamise välistamine, mistõttu kaebaja huvidele vastab kõige paremini korralduse punkti 3 jõusse jätmine. Selline eesmärk võis kaebajal ju ollagi, kuid nimetatud eesmärgist lähtuvalt ei saa lahendada käes​olevat kohtuasja. Korralduse punktis 3 nimetatud kasutusloa osas on kohtuvaidlus samade poolte vahel juba toimunud. Jõustunud kohtulahendiga on see kasutusluba tunnistatud õigus​vastaseks, kuid ta kehtis kuni vaidlusaluse korralduse nr 52 andmiseni. Selle kasutusloa kehtivuse näol on tegemist õiguslikult lahendatud küsimusega, mille revideerimine käesolevas asjas on vastuolus res judicata põhimõttega.
6. Lisaks pean otstarbekaks peatuda ka ehitise järelevalveküsimustel. Kohtuotsusest võib järeldada, et kaebajal on õigus nõuda ja vastustajal kohustus teostada järelevalvet hoone nõuete​kohasuse üle. Siiski on järelevalvemenetluse alustamise otsustamine haldusorgani kaalutlus​otsustus. Haldusvälisel isikul on küll õigus esitada vastav avaldus, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse alustamist. Eelnev ei välista nõuet, et haldus​organ lahendab esitatud avalduse hea halduse põhimõtteid silmas pidades ning toimingu vormis informeerib avaldajat oma otsustusest. Eelnev välistab aga kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtus haldusorgani vastu esitatud kohustamisnõude menetlemise, mille sisuks on haldusorgani kohustamine järelevalvemenetluse alustamiseks. Indrek Koolmeister