← Eesti

3-2-1-18-14

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-18-14 Määruse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi Vandeadvokaat Küllike Nammi taotlus Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsuses nr 3-2-1-18-14 sisalduva ilmse ebatäpsuse parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada taotlus läbivaatamatult. TAOTLUS
  7. Vandeadvokaat Küllike Namm esitas
  8. aprillil 2014 Riigikohtule taotluse Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a otsuses nr 3-2-1-18-14 sisalduva ilmse ebatäpsuse parandamiseks. Taotluse järgi esindas nimetatud kohtuasjas kassaatoreid (hagejaid) Advokaadibüroo Küllike Namm vandeadvokaat Kristiina Lee. Riigikohtu otsuse p-st 45 jääb taotluse järgi arusaam, et hagejaid esindanud vandeadvokaat Kristiina Lee (kelle nimi on märgitud otsuse sissejuhatuses) on enda klientide huvidele mittevastavalt käitunud. Otsuse p-s 45 on Riigikohus viidanud, et välistatud ei ole hagejaid esindanud advokaadi vastutus ebaõigete õiguskaitsevahendite valimise ja muude minetuste tõttu tingitud kahju hüvitamiseks. Varem esindas hagejaid vandeadvokaat T. Pilv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 järgi tuleks ilmne ebatäpsus parandada ning sõnastada otsuse p 45 asjakohane lauseosa nii: „Välistatud ei ole ka hagejaid eelnevalt esindanud advokaadi vastutus ..." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb tagastada läbivaatamatult. Taotluse on esitanud vandeadvokaat Küllike Namm, kes ei olnud tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 menetlusosaline ega vähemasti kassatsiooniastmes ka menetlusosalise esindaja. Seega ei ole vandeadvokaat Küllike Nammil selle tsiviilasjaga seonduvalt taotluse esitamise õigust. Tsiviilasjas esindas kassaatoreid vandeadvokaat K. Lee. Ka taotlusest nähtuvalt on väidetav ebaõiglus tekkinud vandeadvokaat K. Lee suhtes.
  12. Kolleegium leiab, et otsuse parandamine ei ole vajalik ka kohtu enda algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel. Riigikohtu
  13. aprillil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 tehtud otsuse p 45 kõlab järgmiselt: „
  14. Välistatud ei ole ka hagejaid esindanud advokaadi vastutus võimalike ebaõigete õiguskaitsevahendite valimise ja muude minetuste tõttu tingitud kahju hüvitamiseks, mh puudustega hagi tagamise avalduse esitamise eest, mis võis kaasa tuua hagiavalduse enneaegse jõudmise kostjani I, samuti hagi tagamise avalduse kinnistusosakonnale edastamisega viivitamise eest." Kolleegium märgib, et otsuse p-s 45 on kasutatud minevikulist vormi „ hagejaid esindanud", mitte olevikulist vormi „hagejaid esindava". Seega ei ole tegemist ilmse ebatäpsusega TsMS § 447 lg 2 tähenduses. Otsusele ei annaks midagi sisulist juurde nt sõna „eelnevalt" või „varem" lisamine. Samuti on kogu otsuse sisust ja kontekstist nähtuvalt üheselt selge, et võimaliku vastutajana on silmas peetud hagejaid varasemas kohtuasjas nr 2-11-58404 esindanud advokaati. Nii on Riigikohtu otsuse punkti 45 mõistnud ka taotluse esitaja ise. Seega on otsuse p 45 sellisena mõistetav ka teistele advokaatidele ja kohtunikele, kelle ees maine võimalikku kahjustamist taotluses vastustatakse. Ka kassaator O. Rea kaaskiri esitatud taotlusele näitab, et temal ei ole vandeadvokaat K. Lee vastu pretensioone. Otsuse p 45 on antud obiter dictum korras ega oma(nud) pealegi tähendust tsiviilasja nr 3-2-1-18-14 lahendamise seisukohalt. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Peeter Jerofejev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.