3-1-1-25-14

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-14

1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-25-14, millega jäeti Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus kriminaalasjas Olev Varblase süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi muutmata ja süüdistatava kaitsja kassatsioon rahuldamata. Jagan O. Varblase kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi seisukohta selles, et välisriigis toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse liitmisel KarS § 65 järgi ei ole mõõtuandvaks välisriigi kohtuotsuse tegemise aeg, vaid selle otsuse tunnustamine Eestis.
6. Iseenesest on õige, et kuna KrMS
7. peatüki
8. jagu reguleerib välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist, siis välisriigi kohtuotsuse kohta hinnangut andev Eesti kohus ei tunnista ise isikut süüdi, vaid üksnes tunnustab süüditunnistamist välisriigis. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine (tunnustamismääruse tegemine) kujutab endast seega tõdemist, et Eesti riik on välisriigi kohtu tehtud etteheitega päri ja peab seda Eesti õigusruumis kehtivaks.
9. Liitkaristuse hilisemal mõistmisel peab KarS § 65 lg 1 silmas olukordi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo. KarS § 65 lg 2 kohaldub aga juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Seega on KarS § 65 lg 2 aspektist oluline varasema süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamise, mitte aga kohtuotsuse tuvastamise aeg - otsus kas on olemas (kuulutatud) või seda ei ole. Mõistetavalt kehtib see Eesti kohtute otsuste kohta - kohtuotsuse olemasolust teadasaamiseks piisab pilguheitmisest vastavasse registrisse. Välisriikide kohtute otsuste kohta meie registreis aga teavet ei ole. See on ka arusaadav, sest välisriigi varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu iseenesest ei anna alust KarS § 65 järgi liitkaristuse hilisemaks mõistmiseks - ei ole ju isikule Eesti karistusõiguse tähenduses varem etteheidet tehtud. Selline Eesti karistusõiguse aspektist siduv etteheide saab tekkida üksnes välisriigi süüdimõistva otsuse tunnustamisega. Kui välisriigi süüdimõistev otsus jääb tunnustamata, ei ole sellel otsusel Eesti kohtute jaoks jätkuvalt mitte mingisugust tähendust.
10. Nagu eespool märgitud, kohaldub KarS § 65 lg 2 juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Sel juhul suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, kusjuures liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära. Sellise KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse hilisemaks mõistmiseks ettenähtust rangema kohtlemise õigustus seisneb selles, et kuna isik ei ole varasemast karistusõiguslikust etteheitest õigeid järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, tuleb teda ka karmimalt kohelda. Välisriigi süüdimõistva kohtuotsuse korral sellist karistusõiguslikku etteheidet ilma välisriigi otsust tunnustamata teha ei saa, mistõttu ei näe ma ka võimalust kohelda isikuid, kes on uue kuriteo toime pannud küll pärast välisriigi kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne selle tunnustamist KrMS
11. peatüki
12. jao tähenduses, teistmoodi, kui sätestatud KarS § 65 lg-s
13. Hannes Kiris