← Eesti

3-4-1-11-14

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-4-1-11-14

  1. mai 2014 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Jaak Luik Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles need näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 350 000 krooni kuni 400 000 krooni hagiavalduselt riigilõivu 40 000 krooni Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 210-51373 Kirjalik menetlus Anda asi üle Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Rein Tammsaar, Vilve Pihl, Sulev Liivik, Helle Lusmägi, Eduard Šein, Maria Lepp, Jaanus Puuraid, Asta Danner, Milvi Kahro ja Tiina Kull (hagejad) esitasid
  7. oktoobril 2010 Harju Maakohtusse hagi Kai Vasamäe, Kadri Vahe ja Lenno Uusküla (kostjad) vastu kohustuse täitmise nõudes. Harju Maakohus määras
  8. oktoobri
  9. a määrusega hagihinnaks 400 000 krooni, millelt hagejad tasusid riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 alusel koosmõjus lisaga 1 riigilõivu 40 000 krooni (2556 eurot 47 senti).
  10. Hagejad esitasid
  11. märtsil 2014 Harju Maakohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 (
  12. jaanuarist 2009 kuni
  13. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni. Selle vastuolu tõttu põhiseadusega palusid hagejad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 alusel tagastada enamtasutud riigilõiv 1706 eurot 47 senti. Kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tuleks tsiviilasja hinna 400 000 krooni (25 564 euro 66 sendi) puhul tasuda riigilõivu 13 299 krooni 61 senti (850 eurot).
  14. Harju Maakohus tunnistas
  15. märtsi
  16. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-51373 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jättis PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata
  17. jaanuarist 2009 kuni
  18. detsembrini 2010 kehtinud RLS redaktsiooni § 56 lg 1 ja lisa 1 nende koostoimes osas, milles tsiviilasjas hinnaga 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  19. veebruari
  20. a otsusele asjas nr 3-4-1-38-13 ja
  21. detsembri
  22. a otsusele asjas nr 3-4-1-20-13, leidis maakohus, et menetlusökonoomia eesmärgi ja kohtusse pöördumise õiguse suhtes proportsionaalne riigilõiv sama nõudesumma kohta on 850 eurot, ning luges selle hagejate poolt hagiavalduse esitamisel tasutuks. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-10-51373 hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 850 eurot ja rahuldas taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 1706 eurot 47 senti.
  23. Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse
  24. märtsil
  25. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis
  27. detsembril 2012 asjas nr 3-2-1-163-12 tehtud määruse punktis 13, et põhiseadusega ei ole vastuolus apellatsioonkaebuse esitamise ajal (enne
  28. juulit 2012) kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, millest tulenevalt tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga 22 369 eurot 8 senti kuni 25 564 eurot 65 senti (350 000 kuni 400 000 krooni) tasuda riigilõivu 2556 eurot 46 senti (40 000 krooni).
  29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lõige 3 sätestab, et üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Kuna kolleegiumil on tekkinud kahtlus praeguses asjas hagiavalduselt tasuda tulnud riigilõivu põhiseaduspärasuses ja tsiviilkolleegium on pidanud sama suurt apellatsioon​kaebuselt tasuda tulnud riigilõivu põhiseaduspäraseks, peab kolleegium vajalikuks praeguse asja lahendamist Riigikohtu üldkogus. Seetõttu tuleb asi anda üle Riigikohtu üldkogule. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.