3-1-1-14-14
RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet
§ 22lg 3 järgi, samuti osas, millega Tarmo Pedjasaarele mõisteti Kar
S §
§ 22lg 3 järgi karistus ning Kar
S § 64 lg 1 alusel liitkaristus; 5) Einar Vettus tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 298 lg 1 järgi; 6) Tullio Liblik tunnistati süüdi KarS § 298 lg 2 järgi; 7) Ester Tuiksoo tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 294 lg 1 järgi; 8) AS Merko Ehitus (käesoleval ajal AS Järvevana) tunnistati süüdi KarS § 298 lg 4 järgi; 9) E.L.L. Kinnisvara AS tunnistati süüdi KarS § 298 lg 3 järgi; 10) igalt süüdistatavalt mõisteti välja sundraha 800 eurot; 11) Villu Reiljanilt, Kalev Kangurilt, Toomas Annuselt, Tarmo Pedjasaarelt, Tullio Liblikult, Einar Vettuselt ja Ester Tuiksoolt mõisteti riigi kasuks välja kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) tunnistada Villu Reiljan süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi, jättes talle mõistetud karistuse ja liitkaristuse muutmata; 2) lõpetada kriminaalmenetlus Kalev Kanguri suhtes Einar Vettuselt altkäemaksu võtmise osas KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 3) tunnistada Kalev Kangur süüdi KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 4) tunnistada Toomas Annus süüdi KarS § 297 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 5) lõpetada kriminaalmenetlus Tarmo Pedjasaare süüdistuses KarS §
§ 22lg 3 järgi Kr
MS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 6) tunnistada Tarmo Pedjasaar süüdi KarS § 297 lg 1 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 7) lõpetada kriminaalmenetlus Einar Vettuse süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 8) tunnistada Tullio Liblik süüdi KarS § 297 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 9) tunnistada Ester Tuiksoo süüdi KarS § 293 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Jätta see karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3 (kolme) aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; 10) tunnistada AS Järvevana süüdi KarS § 297 lg 3 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 11) tunnistada E.L.L. Kinnisvara AS süüdi KarS § 297 lg 3 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata; 12) mõista Villu Reiljanilt, Kalev Kangurilt, Toomas Annuselt, Tarmo Pedjasaarelt, Tullio Liblikult, Ester Tuiksoolt, AS-ilt Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara AS-ilt igaühelt riigi kasuks välja sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; 13) mõista Eesti Vabariigilt Villu Reiljani kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 14) mõista Eesti Vabariigilt AS Järvevana kasuks välja 15 000 (viisteist tuhat) eurot kassatsioonimenetluses Toomas Annuse, AS-i Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara AS-i valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 15) mõista Eesti Vabariigilt Kalev Kanguri kasuks välja 39 586 (kolmkümmend üheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot 80 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 9586 eurot 80 senti kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 30 000 eurot kohtueelses menetluses ning esimese astme kohtu menetluses makstud kaitsjatasu katteks); 16) mõista Eesti Vabariigilt Tarmo Pedjasaare kasuks välja 11 200 (üksteist tuhat kakssada) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 17) määrata Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ-le kassatsioonimenetluses Tarmo Pedjasaarele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti (sh käibemaks 43 eurot 20 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda; 18) mõista Eesti Vabariigilt Einar Vettuse kasuks välja 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 19) mõista Eesti Vabariigilt Tullio Libliku kasuks välja 6327 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend seitse) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 20) süüdistatavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud jätta riigi kanda. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Kassatsioonid rahuldada osaliselt. 5. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ja selgitus: "[SÜÜDISTATAVA EES- JA PEREKONNANIMI], Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-114-14, menetluskulu." Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused ei ole täies ulatuses tähtajaks täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Sisukord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (I) Menetluse käik (1.) Kohtueelne menetlus (2.) Kohtumenetlus (
- a)Menetlus maakohtus (
- b)Apellatsioonimenetlus (
- c)Kassatsioonimenetlus (II) Süüdistus (1.) V. Reiljan ja K. Kangur võtsid altkäemaksu ning T. Annus ja AS Järvevana (AS Merko Ehitus) andsid neile seda (
- a)V. Reiljan ja K. Kangur olid ametiisikud (
- b)Vara ja varaline soodustus T. Annuselt V. Reiljanile (
- c)Vara ja varaline soodustus T. Annuselt ja AS-ilt Järvevana K. Kangurile (
- d)V. Reiljani ja K. Kanguri ametialane tegu, mille nad panid oma ametiseisundit ära kasutades ühiselt ja kooskõlastatult toime T. Annuse lubatud või antud vara või soodustuse eest (
- e)V. Reiljani ja K. Kanguri ametialase teo ebaseaduslikkus (
- f)T. Annuse teo omistamine AS-ile Järvevana (endise ärinimega AS Merko Ehitus) (2.) V. Reiljan ja K. Kangur võtsid altkäemaksu ning T. Liblik andis neile seda (
- a)V. Reiljan ja K. Kangur olid ametiisikud (
- b)Varaline soodustus T. Liblikult V. Reiljanile (
- c)Varaline soodustus T. Liblikult K. Kangurile (
- d)V. Reiljani ja K. Kanguri ametialane tegu, mille nad panid oma ametiseisundit ära kasutades ühiselt ja kooskõlastatult toime T. Libliku lubatud ja antud varalise soodustuse eest (
- e)V. Reiljani ja K. Kanguri ametialase teo ebaseaduslikkus (3.) K. Kangur võttis altkäemaksu ja T. Pedjasaar andis talle seda (
- a)K. Kangur oli ametiisik (
- b)Varaline soodustus T. Pedjasaarelt K. Kangurile (
- c)K. Kanguri ametialane tegu, mille ta pani oma ametiseisundit ära kasutades toime T. Pedjasaare lubatud ja antud varalise soodustuse eest (
- d)K. Kanguri ametialase teo ebaseaduslikkus (4.) K. Kangur võttis T. Pedjasaare kaasaaitamisel altkäemaksu ja E. Vettus andis talle seda (
- a)K. Kangur oli ametiisik (
- b)Vara E. Vettuselt K. Kangurile (
- c)K. Kanguri ametialane tegu, mille ta pani ametiseisundit ära kasutades toime E. Vettuse lubatud ja antud vara eest (
- d)K. Kanguri ametialase teo ebaseaduslikkus (
- e)T. Pedjasaare kaasaaitamistegu K. Kanguri poolt altkäemaksu võtmisele (5.) E. Tuiksoo võttis altkäemaksu ja T. Annus ning E.L.L. Kinnisvara AS andsid talle seda (
- a)E. Tuiksoo oli ametiisik (
- b)Vara T. Annuselt ja E.L.L. Kinnisvara AS-ilt E. Tuiksoole (
- c)E. Tuiksoo ametialane tegu, mille ta pani oma ametiseisundit ära kasutades toime T. Annuse lubatud ja antud vara eest (
- d)E. Tuiksoo ametialase teo ebaseaduslikkus (
- e)T. Annuse teo omistamine E.L.L. Kinnisvara AS-ile (III) Maakohtu otsus (1.) Resolutiivosa (2.) Põhiosa (IV) Apellatsioon (V) Ringkonnakohtu otsus (1.) Resolutiivosa (2.) Põhiosa (
- a)Üldised menetlusõiguslikud küsimused (
- b)Jälitustegevuse ja läbiotsimiste seaduslikkus (
- c)Ekspertiisiakti kui tõendi lubatavus (
- d)V. Reiljani ja K. Kanguri looduskaitseseaduse rakendamisega seotud ametialaste tegude ebaseaduslikkus (
- e)Tõendite hindamise üldküsimused (
- f)K. Kanguri ja V. Reiljani tegutsemine altkäemaksu andjate huvides (
- g)Maadevahetusega seotud altkäemaksu esemete üleandmise tõendatus (
- h)E. Tuiksoo ja T. Annuse tegude tõendatus (
- i)Karistuse mõistmine ja konfiskeerimise kohaldamine (VI) Kassatsioonid ja kassatsioonivastus ning nendes esitatud taotlused KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE VÄITED JA KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Menetlusaeg ja selle mõistlikkus (1.) Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse võetava aja pikkus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.) Menetlusaja mõistlikkus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (
- i)Kriminaalasja keerukus (
- ii)Riigivõimu tegevus (iii) Kaebajate käitumine (
- iv)Menetluse mõju süüdistatavatele (
- v)Lõppjäreldus (3.) Mõistliku menetlusaja ammendumise ja ületamise õiguslikud tagajärjed (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (II) Kaitsjatele jälitustoimikus sisalduva materjali tutvustamata jätmine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (III) Apellatsioonimenetluse nõuete järgimine (A) Prokuratuuri apellatsiooni nõuetele vastavus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (B) KrMS § 341 nõuete järgimisest ringkonnakohtu otsuses (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (C) Vahetu kohtuliku uurimise põhimõtte järgimine (1.) Ringkonnakohtus uue otsuse tegemine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.) Tõendite avaldamine ringkonnakohtus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (3.) Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimine ringkonnakohtus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (IV) Ringkonnakohtu otsuse aluseks olnud tõendite lubatavus (A) Jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavus (1.) Kohtult jälitustoimingu lubade andmist taotlenud prokuröride pädevus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.) Eeluurimiskohtunike pädevus väljastada Harju Maakohtu esimehe asemel jälitustoimingu lube (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (3.) Jälitustoimingu tähtaegade seaduslikkus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (4.) Logifailide kadumine ja jälitustoimingute faktilise kestuse kontrollitavus (
- a)Kassaatorite väide (
- b)Kolleegiumi seisukoht (5.) Kohtu jälitustoimingu lubade põhistamine ja ultima ratio-põhimõtte järgimine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (6.) Prokuratuuri jälitustoimingu lubade põhistamatus ja selle tagajärjed (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (7.) Jälitustoiminguga saadud tõendi kasutamine teises kriminaalasjas ja jälitustoimingule allutamata isiku suhtes (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht 8. Jälitustoiminguga tõendite kogumise korra 31. detsembrini 2012 kehtinud redaktsiooni põhiseaduspärasus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (B) Läbiotsimisel arvutite kõvaketastelt leitud e-kirjade tõendina kasutamise seaduslikkus (
- a)Kassaatorite väide (
- b)Kolleegiumi seisukoht (C) Raamatupidamisekspertiisi-akti nr KP 25-07 lubatavus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (V) Üldised materiaalõiguslikud küsimused (1.) V. Reiljani, K. Kanguri ja E. Tuiksoo süüdistuses kirjeldatud ametialaste tegude ebaseaduslikkus KarS § 294 (§ 298) mõttes (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (
- i)Üldist (
- ii)V. Reiljani, K. Kanguri ja E. Tuiksoo ametialased teod, mis on süüdistuses loetud seadusega mittelubatuks KarS § 294 mõttes (iii) Kaalutlusviga KarS §-de 294 ja 298 kontekstis (
- iv)Looduskaitseseaduse § 19 kohaldamine (
- v)K. Kanguri teo vastuolu korruptsioonivastase seadusega (2.) Ametiisiku poolt kolmandale isikule soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (VI) Süüdistatavate tegude tuvastamise nõuetekohasus ja materiaalõiguslik hinnang (A) Üldist (B) Süüdistatavate teod (1.) K. Kangur võtab ja T. Annus ning AS Merko Ehitus (AS Järvevana) annavad talle vara (1.1) K. Kanguri poolt Rannametsa ja Jaani kinnistute omandamise võimaluse vastuvõtmine kolmandatele isikutele (
- a)Kassaatori väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (1.2) Xxxxx XX / Xxxxx X-XX korteri sisustus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (1.3) OÜ KV-Tarantel majandustegevuses osalemine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.) V. Reiljan võtab ja T. Annus ning AS Merko Ehitus (AS Järvevana) annavad talle vara (2.1) Osaluse lubamine äriühingus (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.2) L. K.-le Xxxxxx xxx XX-33 asuva korteri tasuta kasutada andmine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (3.) K. Kangur võtab ja T. Pedjasaar annab talle vara (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (4.) K. Kangur võtab ja T. Liblik annab talle vara (4.1) K. Kanguri poolt Tedre 4 ja Tarva 7a kinnistute omandamise võimaluse vastuvõtmine kolmandatele isikutele (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (4.2) Võimalus investeerida OÜ Saarte Investeering äritegevusse (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (5.) V. Reiljan võtab ja T. Liblik annab talle vara (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (6.) K. Kangur võtab ja E. Vettus annab talle vara. T. Pedjasaar aitab K. Kanguri teole kaasa (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (7.) E. Tuiksoo võtab ja T. Annus annab talle vara (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (C) Tegude toimepanemise aeg ja aegumine (1.) K. Kanguri ja T. Annusega seotud pistise andmine ja võtmine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (2.) K. Kanguri ja T. Pedjasaarega seotud pistise andmine ja võtmine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (VII) Süütuse presumptsiooni väidetav rikkumine (
- a)Kassaatorite väited (
- b)Kolleegiumi seisukoht (VIII) Kokkuvõte (IX) Menetluskulud (
- a)Kassaatorite taotlused (
- b)Kolleegiumi seisukoht (
- i)Kassatsioonimenetluse kulude hüvitamine (
- ii)Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamine (iii) Maakohtus ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamine (
- iv)Sundraha (
- v)Kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (I) MENETLUSE KÄIK (1.) KOHTUEELNE MENETLUS 1. 2. septembrist 2004 kuni 2. jaanuarini 2005 tehti hiljem lõpetatud kriminaalasjas nr 04913000085 (nn Kohtla-Järve objekti kriminaalasi) jälitustoiminguid Toomas Annuse vestluste salajaseks pealtkuulamiseks. Muu hulgas kuulati pealt T. Annuse vestlusi Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri, Einar Vettuse ja Villu Reiljaniga. Nende jälitustoimingutega kogutud teave kanti jälitusprotokolli käesolevas kriminaalasjas 4. detsembril 2006. (Kohtutoimiku (KoTo), kd 28, tl 111112 ja kriminaaltoimiku (KrTo), kd 3, tl 1 jj.) 2. 18. augustil 2005 esitas Kaitsepolitseiameti komissar ameti peadirektorile ettekande selle kohta, et K. Kanguri tegevuses seoses maadevahetus-menetlustega võib täheldada ametiseisundi kuritarvitamise (karistusseadustiku (KarS) § 289) tunnuseid. Avalduses viidati muu hulgas sellele, et vahetusmenetlustes osalenud ja veel osalevate OÜ-de Mell ja Ikaros Grupp juht Tarmo Pedjasaar on tasunud K. Kanguri kasutuses oleva korteri remondikulud (KrTo, kd 1, tl 1). Samal päeval alustati käesolevat kriminaalmenetlust. 3. 23. augustist 2005 kuni 11. oktoobrini 2006 tegi kohtueelne menetleja (Kaitsepolitseiamet) vaheaegadega erinevaid jälitustoiminguid (salajane pealtkuulamine ja -vaatamine, varjatud jälgimine, e-posti ja telefonide teel edastatud sõnumite salajane jälgimine) K. Kanguri, T. Pedjasaare ja Tullio Libliku suhtes, alates 16. detsembrist 2005 ka T. Annuse suhtes (KoTo, kd 28, tl 113 jj; kd 29, tl 36-37; KrTo, kd 4-8). Jälitustegevuse käigus fikseeriti muu hulgas jälitatavate suhtlus V. Reiljani ja Ester Tuiksooga. Nende jälitustoimingutega kogutud teabe alusel koostati kokku 5 köite mahus jälitusprotokolle (KrTo, kd 4-8). 4. 29. septembril ja 7. oktoobril 2005 ning 21. veebruaril ja 19. märtsil 2007 tegi kohtueelne menetleja AS-ile Hansa Liising Eesti erinevaid järelepärimisi K. Kanguri sõlmitud lepingute ja muude dokumentide saamiseks (KrTo, kd 30, tl 1 jj). 5. 13. märtsil 2006 vaatles kohtueelne menetleja AS-ilt Hansapank välja nõutud turvakaamera videosalvestust ja dokumente, mis puudutasid M. M.-i ja Tarmo Pedjasaare poolt Hansapanga Rävala kontori külastust 6. märtsil 2006 (KrTo, kd 115, tl 1 jj). 6. 22. mail 2006 vaatles kohtueelne menetleja Harju Maakohtu registriosakonnast saadud dokumente, 5. mai 2006. a müügilepingut Xxxxxx xxx XX korterite XX, XX ja XXX kohta, äriregistri väljavõtteid, samuti kinnisvaraportaalist "City 24" tehtud väljatrükke Xxxxxx xxx XX korterite rendikuulutustest (KrTo, kd 115, tl 11 jj). 7. 7. juulil 2006 esitas Riigiprokuratuur Mani saare (Isle of Man) pädevale asutusele õigusabipalve eesmärgiga saada Baltic Investment and Holding Company, Mundo Enterprises Ltd. ja Caymanx Trust Company Ltd. pangakontode väljavõtted ja muud teavet (KrTo, kd 174, tl 1 jj). Vastus õigusabipalvele koos lisatud dokumentidega saabus 4. detsembril 2006 (KrTo, kd 174, tl 5 jj). 8. 3. oktoobril 2006 peeti KarS § 289 ja § 293 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes kahtlustatavana kinni K. Kangur (KrTo, kd 2, tl 31 jj). 4. oktoobril 2006 kuulati K. Kangur kahtlustatavana üle. Kahtlustuse sisu puudutas osasid nendest samadest maadevahetustest, millega seoses K. Kangurile hiljem süüdistus esitati. (KrTo, kd 2, tl 35
- jj)Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006. a määrusega võeti K. Kangur vahi alla (KrTo, kd 2, tl 41 jj). Riigiprokuratuuri 21. detsembri 2006. a määrusega vabastati K. Kangur vahi alt ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu (KrTo, kd 2, tl 52 jj). 9. 3. oktoobril 2006 peeti KarS § 293 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatavana kinni T. Pedjasaar (KrTo, kd 2, tl 86 jj). 4. oktoobril 2006 kuulati T. Pedjasaar kahtlustatavana üle (KrTo, kd 2, tl 90 jj). Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006. a määrusega võeti T. Pedjasaar vahi alla (KrTo, kd 2, tl 95 jj). Riigiprokuratuuri 9. novembri 2006. a määrusega vabastati T. Pedjasaar vahi alt ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu (KrTo, kd 2, tl 101 jj). 10. 3. oktoobril 2006 peeti KarS § 289 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatavana kinni T. Liblik (KrTo, kd 2, tl 140 jj). 4. oktoobril 2006 kuulati T. Liblik kahtlustatavana üle (KrTo, kd 2, tl 146 jj). Kaitsepolitseiameti 5. oktoobri 2006. a määrusega kohaldati T. Libliku suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu (KrTo, kd 2, tl 150). 11. 3. oktoobril 2006 peeti KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatavana kinni E. Vettus (KrTo, kd 2, tl 114 jj). 4. oktoobril 2006 kuulati E. Vettus kahtlustatavana üle (KrTo, kd 2, tl 119 jj). Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006. a määrusega võeti E. Vettus vahi alla (KrTo, kd 2, tl 123 jj). Riigiprokuratuuri 9. novembri 2006. a määrusega vabastati E. Vettus vahi alt ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu (KrTo, kd 2, tl 129 jj). 12. 3. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimised K. Kanguri tööruumides Maa-ametis (KrTo, kd 16, tl 3 jj), tema kasutuses olnud sõiduautos (KrTo, kd 29, tl 3 jj), K. Kanguri elukohas (KrTo, kd 29, tl 28 jj), K. Kanguriga seotud talus (KrTo, kd 29, tl 33
- jj)ja Maa-ameti töötaja U. U. kabinetis (KrTo, kd 29, tl 47 jj). 13. 3. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine AS-is Merko Ehitus ja viimasega seotud T. R., V. V.-i ja T. Annuse tööruumides, samuti OÜ-s Woody, OÜ-s KV-Tarantel ja E.L.L. Kinnisvara AS-is (KrTo, kd 104, tl 3 jj). 14. 3. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise T. Pedjasaare elukohas (KrTo, kd 156, tl 3
- jj)ja töökohas OÜ-des Mell ja Ikaros Grupp (KrTo, kd 156, tl 18 jj), samuti T. Pedjasaare pangalaekas (KrTo, kd 156, tl 10
- jj)ja sõiduautos (KrTo, kd 156, tl 13 jj). 15. 3. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimised E. Vettuse töökohas AS-ide TSM ja Sverting Invest asukohas, elukohas, sõiduautos ja pangalaekas (KrTo, kd 166, tl 1-23). 16. 3., 4. ja 9. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimisi mitmes T. Liblikuga seotud paigas: OÜ-s Saarte Investeering ja Heli Raamatupidamise OÜ-s (KrTo, kd 154, tl 5 jj), samuti T. Libliku elukohas ja kolmes temaga seotud Tallinna korteris ning ühes talus. Läbi otsiti ka T. Libliku sõiduauto ning pangalaegas. (KrTo, kd 154, tl 69-101) 17. 3. oktoobrist 2006. a 12. novembrini 2007 kuulas kohtueelne menetleja tunnistajana üle kokku 202 isikut, mitmeid neist korduvalt. Ühtlasi vaadeldi tunnistajate poolt üle antud dokumente. (KrTo, kd 915 ja kd 171) 18. 4. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn ja OÜ KVE ruumides ning nende äriühingute töötajate A. T., I. V.-i, K. K., M. T., E. K. ja T. T. töökohtades, leidmaks riigi vahetusmaa ja looduskaitseliste piirangutega kinnistute hindamisakte, hindamisprotsessi kujunemist kajastavaid dokumente ja teabekandjaid, mis puudutavad hindajate suhtlust Maa-ameti töötajatega (KrTo, kd 88, tl 1 jj). 19. 4. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise S. R.-i töökohas ja elukohas, mis oli ühtlasi ka OÜ Tulõq-Minõq asukoht, ning ühes Tartu korteris (KrTo, kd 67, tl 127jj, 140 jj, 159 jj). Seda korterit ka vaadeldi (KrTo, kd 67, tl 161-167). 20. 4. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja maadevahetustega seotud dokumentide leidmiseks läbiotsimise A. K. töökohas AS-s Trigon Property (KrTo, kd 106, tl 158-160 jj). 21. 4. ja 18. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimised OÜ-s Rimess MRI, mis osutas raamatupidamisteenust OÜ-dele Mell, Ikaros Grupp, Rahamaa ja Iru Jõekääru (KrTo, kd 164, tl 3 jj; kd 165, tl 3 jj). 22. 5. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine K. T.-K. töökohas OÜ-s Sisearhitektuuribüroo ArtAku, samuti tema sõiduautos ning elukohas (KrTo, kd 29, tl 150 jj). 23. 6. ja 9. oktoobril 2006 nõudis kohtueelne menetleja Viimsi Varahalduse OÜ-lt andmeid ja dokumente selle kohta, kes, kuidas ja millises ulatuses on alates 2005. a oktoobrikuust tasunud Xxxxxx xxx XX korterite XX, XX ja XXX kommunaalteenuste arveid. Nõutud dokumendid anti menetlejale üle nõuete esitamisega samadel päevadel. (KrTo, kd 115, tl 70 jj; 89
- jj)24. 6., 12., 13. ja 24. oktoobril 2006 ning 6. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja erinevatelt mööblikaupluste pidajatelt saadud dokumente (KrTo, kd 29, tl 187 jj; 192 jj; 196 jj; 199 jj; 205 jj; 209 jj; 211 jj; 216 jj; 219 jj; 240 jj). 25. 9. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine maadevahetuse protsessis isikuid aidanud Kardal Halduse OÜ juhatuse liikme ja osaniku K. R.-iga seotud korteris, kus asus OÜ-de Ehto ja Kallas-Plast kontor (KrTo, kd 87, tl 5 jj). 26. 9. oktoobril 2006 vaatles kohtueelne menetleja K. Kanguri ja U. U. töökabinettidest ära võetud kolme arvutit ja ühte USB-mäluseadet. Arvutite kõvaketastel ja USB-seadmel olevad andmed kopeeriti (KrTo, kd 29, tl 52 jj). 27. 10. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine OÜ Sootel, Omakodumaja AS-i ja Kadaka Varahalduse ASi ruumides ning OÜ Sootel juhatuse liikme T. P. kabinetis aadressil Kadaka tee 84C, Tallinn (KrTo, kd 29, tl 64 jj). 28. 13. oktoobrist 2006 kuni 9. aprillini 2007 vaatles kohtueelne menetleja E. Vettuse töökohas AS-ide Sverting Invest ja TSM ruumides toimunud läbiotsimisel ära võetud E. Vettuse kasutuses olnud arvuti kõvaketta andmetest tehtud koopiat. Vaatluse käigus leitud võimaliku tõendusliku väärtusega failidest tehti väljatrükid, mis lisati protokollile (KrTo, kd 167, tl 1 jj). 29. 16. oktoobril 2006 toimetati läbiotsimine Tallinnas Järvevana tee 9g asuva AS-i Merko Ehitus raamatupidamises ja töötajate A. T., J. A. ja R. T. töökohas, leidmaks maadevahetustega seotud dokumentatsiooni (KrTo, kd 104, tl 27 jj; 29 jj). 30. 16. oktoobril 2006 toimetati OÜ-dega Mell ja Ikaros Grupp seotud dokumentide ja muude teabekandjate leidmiseks läbiotsimine K. R.-i elukohas (KrTo, kd 67, tl 170
- jj)ja tema töökohas AS-i Woodbakers raamatupidamisruumis (KrTo, kd 67, tl 202 jj). 31. 17. oktoobril 2006 nõudis kohtueelne menetleja AS-ilt Merko Ehitus välja Xxxxxx xxx XX ja Xxxxx XX / Xxxxx X elumajade korterite broneerimist ja müügiarvestust kajastavad dokumendid (KrTo, kd 115, tl 119). 24. mail 2007 vaadeldi neid dokumente (KrTo, kd 115, tl 120 jj). 32. 23. oktoobrist 1. novembrini 2006 vaatles kohtueelne menetleja Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ-s läbiotsimisel leitud ja ära võetud M. T. kasutuses olnud arvuti kõvaketta koopiat (KrTo, kd 99, tl 1 jj). 33. 26. oktoobril 2006, 29. ja 30. märtsil ning 17. aprillil 2007 vaatles kohtueelne menetleja U. U. töökohas Maa-ametis toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 32-51). 34. 31. oktoobril 2006 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise Maa-ameti kinnisvara osakonnas Tartus (KrTo, kd 67, tl 3 jj). 35. 2. novembril 2006 esitas kohtueelne menetleja Keskkonnaministeeriumile nõude K. Kangurit puudutavate personalidokumentide väljastamiseks. Keskkonnaministeerium saatis vastuse koos lisadega samal päeval. (KrTo, kd 1, tl 2
- jj)36. 2. novembrist 2006 kuni 8. juunini 2007 vaatles kohtueelne menetleja AS-i Merko Ehitus ruumides toimunud läbiotsimisel kirjutatud DVD-plaati, millel olid kopeeritud AS-i Merko Ehitus serveris olevad kataloogid, tehes võimaliku tõendusliku tähtsusega failidest väljatrükid (KrTo, kd 127, tl 1 jj). 37. 10. novembril 2006 ja 15., 16., 19., 20., 21., 22., 23. ning 26. veebruaril 2007 vaadeldi K. Kanguri tööruumidest läbiotsimise käigus leitud dokumente (KrTo, kd 16-17). 38. 20. novembril 2006 vaatles kohtueelne menetleja Maa-ameti kinnisvara osakonna maakorraldusbüroo peaspetsialisti tööarvutis olevat meiliprogrammi (KrTo, kd 155, tl 23 jj). 39. 23. novembril 2006 ja 26. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Tallinnas Kadaka tee 84C toimunud läbiotsimiste käigus ära võetud dokumente (KrTo, kd 29, tl 77 jj ning 123 jj). 40. 24. novembril 2006 nõudis kohtueelne menetleja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuselt koopiaid esitatud arvetest ja nendele vastavatest tellimiskirjadest (KrTo, kd 102, tl 1 jj). 41. 5. detsembril 2006 ja 21. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Tallinna Maa-ametist ära võetud maa tagastamise toimikuid (KrTo, kd 87, tl 147 jj). 42. 12., 13., 18., 19., 20., 21. detsembril 2006 ja 8., 9., 17., 23., 25., 26., 29., 30., 31. jaanuaril, 2., 13., 14., 15., 19., 20. veebruaril, 12., 22. märtsil, 25. aprillil ning 4. mail 2007 vaatles kohtuväline menetleja AS-ide Merko Grupp, Merko Ehitus ja E.L.L. Kinnisvara ning OÜ-de Woody ja KVTarantel ruumides Järvevana 9g toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 104, tl 43 jj, 45 jj, 47 jj, 51 jj; kd 105, tl 90 jj; kd 106, tl 1 jj; 24 jj; 46 jj; 51 jj; 54 jj; 61 jj; 92 jj; 96 jj; 112 jj; kd 107, tl 1 jj; tl 10 jj; 19 jj; 48 jj; 77 jj; kd 108, tl 1 jj; kd 109, tl 1 jj; kd 110, tl 35 jj, 301 jj; kd 111, tl 1 jj; kd 112, tl 1 jj; kd 113, tl 1 jj; kd 114, tl 1 jj). 43. 12. detsembril 2006 vaatles kohtueelne menetleja AS-i Merko Ehitus läbiotsimisel ära võetud K. P. kasutuses olnud arvuti kõvakettast tehtud koopial olevaid faile, eraldades sealt võimaliku tõendusliku väärtusega dokumendid, millest tehti väljatrükid (KrTo, kd 126,tl 1 jj). 44. 13. detsembril 2006 vaatles kohtueelne menetleja K. Kanguri kabinetist Maa-ametis ära võetud printerit (KrTo, kd 185, tl 101 jj). 45. 19. detsembril 2006 ja 16. jaanuaril ning 23. aprillil 2007 määras kohtueelne menetleja kokku 3 DNA-ekspertiisi, kontrollimaks, kas teatud dokumentidel esineb K. Kangurilt või E. Vettuselt pärinevat bioloogilist materjali (KrTo, kd 185, tl 1 jj; tl 3 jj; tl 5 jj). Ekspertiisiakt nendes määrustes esitatud küsimuste kohta koostati 19. septembril 2007 (KrTo, kd 185, tl 9 jj). 46. 20. detsembril 2006 määras kohtueelne menetleja dokumendiekspertiisi, kontrollimaks, kas teatud dokumendid on trükitud konkreetsete printerite ja koopiamasinatega (KrTo, kd 185, tl 84). Selle määruse alusel tehtud ekspertiisi akt valmis 15. jaanuaril 2007 (KrTo, kd 185, tl 109 jj). 47. 21. detsembril 2006 vaatles kohtueelne menetleja OÜ Geoterra poolt välja antud dokumente (KrTo, kd 103, tl 1 jj). 48. 2. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja tunnistaja K. U. poolt täiendaval ülekuulamisel üle antud dokumente (KrTo, kd 85, tl 51 jj). 49. 4. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud I. V.-i kasutuses olnud arvuti kõvakettast tehtud identset koopiat (KrTo, kd 97, tl 1 jj). 50. 4. ja 5. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Maa-ametis olevaid printer-skannerkoopiamasinaid (KrTo, kd 185, tl 103 jj; 106 jj). 51. 5. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja AS-i Merko Ehitus läbiotsimisel ära võetud A. T. arvuti kõvakettast tehtud koopiat ja tegi võimaliku tõendusliku väärtusega failidest väljatrükid (KrTo, kd 134, tl 1 jj). 52. 5. jaanuaril 2007 nõudis kohtueelne menetleja Harju Maakohtult koopiaid Xxxxxx xxx XX korteritega XX ja XXX pärast 5. maid 2006 tehtud tehingutega seotud dokumentidest (KrTo, kd 115, tl 40). 53. 5. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Maa-ameti dokumendihaldusprogrammi Postipoiss. Vaatluse käigus tehti dokumendihaldusprogrammis otsinguid kinnistute kaupa (kokku 48 kinnistut). Otsingutulemustena saadud dokumendid trükiti ja lisati vaatlusprotokollile (KrTo, kd 82, tl 1 jj). 54. 5. jaanuaril ja 24. aprillil 2007 esitas kohtueelne menetleja Keskkonnaministeeriumile erinevaid nõudeid maadevahetus-menetlustega seotud andmete selgitamiseks ja dokumentide saamiseks. (KrTo, kd 1, tl 56jj). 55. 15. jaanuaril 2007 nõudis kohtueelne menetleja Maa-ametilt kinnitatud koopiaid teatud kinnistute kohta peetud kirjavahetusest. Maa-amet edastas nõutud dokumendid 8. veebruaril 2007 (KrTo, kd 83, tl 1 jj). 56. 16. jaanuaril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise A. T.-ga seotud korteris (KrTo, kd 108, tl 6 jj). 57. 16. jaanuaril, 28. märtsil, 23. ja 25. aprillil ning 18. mail 2007 määras kohtueelne menetleja mitu sõrmejäljeekspertiisi, kontrollimaks, kas teatud dokumentidel leidub naha papilaarkurrustiku jälgi või kas teatud dokumentidele on naha papilaarkurrustiku jäljed jätnud K. Kangur, E. Vettus või V. V. (KrTo, kd 185, tl 13 jj; 18; 23 jj; 26, 29). 58. 22. jaanuaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja kõvaketast, millele AS-i Merko Ehitus läbiotsimisel olid kopeeritud M. S.-i, A. O., T. K., T. T., T. K. ja J. M.-i arvutites olnud failid, millest võimaliku tõendusliku tähtsusega failid välja trükiti (KrTo, kd 130, tl 1 jj). 59. 22. jaanuaril, 21. veebruaril ja 21. mail 2007 vaatles kohtueelne menetleja A. T.-ga seotud korteri läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 108, tl 11 jj; 46 jj; 48 jj). 60. 23. jaanuaril 2007 kõrvaldati K. Kangur Harju Maakohtu määrusega kriminaalmenetluse ajaks Maaameti peadirektori ametikohalt (KrTo, kd 2, tl 56 jj). 61. 24. jaanuaril 2007 määras kohtueelne menetleja kirjaekspertiisi, kontrollimaks, kas teatud dokumentidel oleva käsikirjalise teksti numbrid on kirjutanud K. Kangur või V. V. (KrTo, kd 185, tl 57 jj). Selle määruse alusel koostati ekspertiisiakt 9. märtsil 2007 (KrTo, kd 185, tl 74 jj). 62. 25. jaanuaril 2007 toimetati läbiotsimised notar M. K. büroos ja arhiivis (KrTo, kd 87, tl 22 jj ning 28 jj). 63. 6. veebruaril 2007 otsis kohtueelne menetleja läbi notar T. T. büroo (KrTo, kd 86, tl 5 jj). 9. ja 12. veebruaril 2007 vaadeldi T. T. arvuti kõvaketastest tehtud identseid koopiaid. Vaatluse käigus trükiti välja tõenduslikult tähtsaks peetud e-kirjad (KrTo, kd 86, tl 36 jj; 38 jj). 64. 7. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja T. Libliku elukohas ära võetud dokumente (KrTo, kd 155, tl 1 jj). 65. 12. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja AS-i Merko Ehitus läbiotsimisel ära võetud V. V.-i kasutuses olnud arvuti kõvakettast tehtud koopiat (sellel olnud faile), eraldades sealt võimaliku tõendusliku väärtusega dokumendid, millest tehti väljatrükid (KrTo, kd 116, tl 1 jj). 66. 22. veebruaril ja 7. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ-s Saarte Investeering ja Heli Raamatupidamise OÜ-s toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 154, tl 185 jj; 222 jj). 67. 26. veebruarist 17. aprillini 2007 vaatles kohtueelne menetleja T. Pedjasaare töökohas toimunud läbiotsimisel ära võetud kahe arvuti kõvaketastest tehtud koopiaid. Võimaliku tõendusliku väärtusega dokumentidest tehti väljatrükid, mis lisati vaatlusprotokollile (KrTo, kd 159, tl 1 jj). 68. 27. ja 28. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ-de Kinnisvaraekspert Tallinn ja KVE läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 88, tl 24 jj ja 249 jj). 69. 28. veebruaril 2007 vaatles kohtueelne menetleja K. T. töökohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 29, tl 153). 70. 2. märtsil 2007 vaadeldi K. Kanguri kasutuses olnud sõiduautost ära võetud dokumente (KrTo, kd 29, tl 6 jj), samuti S. R.-i elukohast ja OÜ Tulõq-Minõq asukohast ära võetud dokumente (KrTo, kd 67, tl 129 jj). 71. 5. märtsil 2007 vaadeldi K. R.-i elu- ja töökohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 67, tl 173 jj ning tl 207 jj). 72. 6., 7., 9. ja 22. märtsil ning 7. mail 2007 vaatles kohtueelne menetleja T. Pedjasaare elu- ja töökohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente, sh töökohalt ära võetud 2 CD-plaati, millel olevatest võimaliku tõendusliku väärtusega dokumentidest tehti väljatrükid (KrTo, kd 156, tl 5 jj; tl 42 jj; tl 140 jj; kd 157, tl 1 jj; KrTo, kd 158, tl 1 jj). 73. 7. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja E. Vettuse töökohas AS-ides TSM ja Sverting Invest toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 166, tl 29 jj). 74. 9. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja K. R.-iga seotud ruumidest läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 87, tl 10 jj). 75. 13. märtsil ja 25. mail 2007 vaatles kohtueelne menetleja läbiotsimisel Maa-ameti kinnisvara osakonnast ära võetud dokumente, sh Maa-ameti kinnisvaraosakonna maakorraldusbüroo juhataja arvuti kõvakettast tehtud koopiat 3 DVD-plaadil. (KrTo, kd 67, tl 6 jj). 76. 14. märtsil 2007 määras kohtueelne menetleja raamatupidamisekspertiisi K. Kanguriga, Baltic Investment and Holding Company Ltd-ga ja OÜ-dega Ikaros Grupp, Mell, Iru Jõekääru, KV-Tarantel ning Woody seotud majanduslike küsimuste selgitamiseks (kokku 22 küsimuses) (KrTo, kd 187, tl 1 jj). Selle määruse alusel tehtud ekspertiisi akt valmis 25. juulil 2007 (KrTo, kd 187, tl 4 jj). 77. 15. ja 16. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ-s Rimess MRI 4. ja 18. oktoobril 2006 toimunud läbiotsimistel ära võetud dokumente ja CD-plaate (KrTo, kd 164, tl 8 jj; kd 165, tl 13 jj). 78. 16. märtsil 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ-s Rimess MRI läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 164, tl 8 jj). 79. 26. märtsil 2007 määras Riigiprokuratuur kinnisvara hindamise komisjoniekspertiisi, kontrollimaks, kas OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn ja selle tütarettevõtjad hindasid Maa-ameti tellimusel koostatud hindamisaktides teatud kinnistuid turuväärtuse kohaselt (KrTo, kd 188, tl 1 jj). Selle määruse alusel koostati eksperdihinnangud kokku 4 kinnisasja väärtuse kohta ja 8. mai 2007. a ekspertiisiakt (KrTo, kd 188, tl 10 jj). 80. 2.-5. aprillini 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ-s Saarte Investeering ja Heli Raamatupidamise OÜ-s ära võetud arvutite kõvaketastest tehtud koopiaid, tehes tõendusliku väärtusega failidest (ekirjad) väljatrükid (KrTo, kd 154, tl 102 jj). 81. 9.-10. aprillil 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud A. T. kasutuses olnud arvuti kõvakettast tehtud identset koopiat (KrTo, kd 89, tl 1 jj). 82. 10. aprillil 2007 vaatles kohtueelne menetleja OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud E. K. kasutuses olnud arvuti kõvakettast tehtud koopiat (KrTo, kd 98, tl 1 jj). 83. 12. aprillil 2007 vaatles kohtueelne menetleja identset koopiat kõvakettast, millele Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ-s toimunud läbiotsimisel olid kopeeritud selle äriühingu serveris olnud failid (KrTo, kd 31, tl 181). 84. 13. aprillil 2007 saatis Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus kohtueelse menetleja päringule vastates teabe trükkimisseadme päritolu kohta ja seda kinnitava Europoli vastuse (KrTo, kd 185, tl 114 jj). 85. 16. aprillil 2007 vaatles kohtueelne menetleja Heli Raamatupidamise OÜ-s läbiotsimisel ära võetud arvutist kopeeritud faile, samuti AS-i Saarte Investeering pearaamatu digitaalset koopiat (KrTo, kd 155, tl 10 jj). 86. 21. mail 2007 vaatles kohtueelne menetleja Maa-ameti töötaja U. U. arvuti kõvaketta koopiat. Läbi vaadati kõvakettal olevad failid ja võimaliku tõendusliku väärtusega dokumentidest tehti väljatrükid, mis vaatlusprotokollile lisatuna paigutati kriminaaltoimikusse (KrTo, kd 52-66). 87. 22. mail 2007 vaadeldi notar T. T. büroo läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 86, tl 9 jj). 88. 29. mail 2007 vaadeldi K. Kanguri arvuti kõvaketta koopiat ja K. Kanguri USB-pulgalt DVDplaadile kopeeritud andmeid (dokumendid, e-kirjad jmt). Menetlustoimingu käigus vaadati läbi kõvakettal olevad failid, samuti mälupulgal olevad andmed. Vaadeldud dokumentidest ja kokku 683 e-kirjast (koos manustega) tehti väljatrükid, mis lisati vaatlusprotokollile. (KrTo, kd 18, tl 1-30.) Väljatrükkide maht oli kokku 11 köidet (KrTo, kd 18-28). 89. 16. juulil ja 12. septembril 2007 nõudis kohtueelne menetleja Maa-ametilt andmeid ja dokumentide koopiaid ostueesõiguse rakendamise või rakendamata jätmise kohta erinevate kinnistute lõikes. Maaamet täitis uurimisasutuse nõuded vastavalt 19. juulil ja 14. septembril 2007 (KrTo, kd 81, tl 2 jj ning 49 jj). 90. 8. augustil 2007 nõudis kohtueelne menetleja Maa-ametilt koopiat T. Pedjasaare avaldusest Uttika kinnistu vahetamiseks, samuti koopiaid kaitseala valitseja arvamusest, kinnisasja hindamisaktidest. Maa-amet saatis nõutud dokumendid 15. augustil 2007 (KrTo, kd 85, tl 1 jj). 91. 19. septembril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise K. L.-i elukohas (KrTo, kd 171, tl 23 jj). 92. 19. septembril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise AS-is Almes (KrTo, kd 171, tl 70). 93. 20. septembril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise Keskkonnaministeeriumis, leidmaks teabekandjaid, mis on seotud maadevahetustega aastatel 2003-2006, samuti maadevahetusega seotud ametiisikute majanduslikku olukorda ja suhteid kajastavaid teabekandjaid (KrTo, kd 171, tl 73 jj). 94. 20. septembril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise Põllumajandusministeeriumis, leidmaks teabekandjaid, mis on seotud Põllumajandusministeeriumidele uute üüripindade saamiseks hanke korraldamisega 2006. aastal (KrTo, kd 171, tl 86-88 jj). 95. 20. septembril 2007 toimetas kohtueelne menetleja läbiotsimise E.L.L. Kinnisvara AS-is (Järvevana tee 9g), leidmaks Põllumajandusministeeriumile uute ruumide saamiseks hanke korraldamisega seotud teabekandjaid (KrTo, kd 171, tl 111-113 jj). 96. 24. septembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Põllumajandusministeeriumi läbiotsimisel välja antud CD-plaate, millel oli I. G., K. P. ja E. Tuiksoo kirjavahetus (KrTo, kd 172, tl 1 jj). 97. 24. septembril 2007 määras kohtueelne menetleja raamatupidamisekspertiisi V. Reiljani tulude ja kulude tasakaalu kohta (KrTo, kd 186, tl 1 jj). Selle määruse alusel tehtud ekspertiisiakt valmis 31. detsembril 2007 (KrTo, kd 186, tl 3 jj). 98. 8. oktoobril 2007 kuulati K. Kangur üle kahtlustatavana KarS § 294 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes (KrTo, kd 2, tl 64 jj). 99. 8. oktoobril 2007 kuulati T. Pedjasaar üle kahtlustatavana KarS
§ 22lg 3 ja § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes (Kr
To, kd 2, tl 103 jj). 100. 9. oktoobril 2007 kuulati T. Liblik üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 151 jj). 101. 9. oktoobril 2007 kuulati E. Tuiksoo üle kahtlustatavana KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 1 jj). 102. 11. oktoobril 2007 kuulati A. S.-i üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 164). Kahtlustuse sisu puudutas väidetavat altkäemaksu andmist V. Reiljanile vastutasuna V. Reiljani poolt looduskaitseseaduse (LKS) § 19 rakendamisel toime pandavate ametialaste tegude eest. 103. 15. oktoobril 2007 kuulati E. Vettus üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 132 jj). 104. 15. oktoobril 2007 esitas kohtueelne menetleja Põllumajandusministeeriumile nõude Põllumajandusministeeriumi uute rendipindade leidmist puudutavate dokumentide väljastamiseks. Ministeerium vastas nõudele 17. oktoobril 2007 (KrTo, kd 173, tl 100 jj). 105. 15. ja 18. oktoobril ning 13. novembril 2007 kuulati T. Annus üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 2 ja § 289 (§ 2172 järgi) järgi kvalifitseeritavates kuritegudes (KrTo, kd 2, tl 177 jj). 106. 15. ja 19. oktoobril 2007 kuulati AS Merko Ehitus (esindaja T. K.) üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 210 jj). 107. 16. oktoobril 2007 kuulati V. Reiljan üle kahtlustatavana KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 12 jj). 108. 18. oktoobril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Keskkonnaministeeriumis toimunud läbiotsimisel salvestatud V. Reiljani e-posti arhiivi seisuga kuni 29. märts 2007, tehes sellest väljatrükke (KrTo, kd 171, tl 78 jj). 109. 23. oktoobril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Põllumajandusministeeriumi läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 173, tl 6 jj). 110. 1. novembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja internetis avalikult kättesaadavaid aruandeid Rahvaliidu kulude kohta 2007. ja 2003. a valimistel (KrTo, kd 186, tl 135 jj). 111. 1. novembril 2007 esitas E. Tuiksoo kaitsja taotluse lõpetada E. Tuiksoo suhtes kriminaalmenetlus (KrTo, kd 193, tl 51 jj). Riigiprokuratuuri 30. novembri 2007. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata (KrTo, kd 193, tl 56). 112. 5. novembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja E.L.L. Kinnisvara AS-is 20. septembril 2007 toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 173, tl 103 jj). 113. 8. novembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja K. L.-i elukohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumente (KrTo, kd 171, tl 44 jj). 114. 13. novembril 2007 kuulati E.L.L. Kinnisvara AS (esindaja A. D.) üle kahtlustatavana KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (KrTo, kd 2, tl 232 jj). 115. 23. novembril 2007 esitas E. Vettuse kaitsja Riigiprokuratuurile ja Kaitsepolitseiametile taotluse E. Vettusele esitatud kahtlustuse täpsustamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks (KrTo, kd 193, tl 59 jj). Riigiprokuratuuri 28. jaanuari 2008. a vastuses selgitati kahtlustuse sisu ja märgiti, et taotlus täiendavate tõendite kogumiseks on võimalik lahendada alles pärast kriminaaltoimiku tutvustamist kaitsjatele (KrTo, kd 193, tl 64 jj). 116. 26. novembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja dokumente, millelt leiti K. Kanguri ja V. V.-i papilaarkurrustiku jälgi (KrTo, kd 185, tl 42 jj). 117. 7. detsembril 2007 esitas V. Reiljani kaitsja Riigiprokuratuurile ja Kaitsepolitseiametile taotluse V. Reiljani kahtlustuse täpsustamiseks (KrTo, kd 193, tl 67 jj). Prokuratuur vastas kaitsja taotlusele selgitusega 7. jaanuaril 2008 (KrTo, kd 193, tl 77 jj). 118. 21. detsembril 2007 vaatles kohtueelne menetleja Riigikogu kantselei haldusteenistuse poolt Riigiprokuratuurile edastatud V. Reiljani kuludokumente (KrTo, kd 186, tl 112 jj). 119. 27. detsembril 2007 esitas E. Tuiksoo kaitsja riigi peaprokurörile kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale, millega oli kriminaalmenetlus E. Tuiksoo osas jäetud lõpetamata (KrTo, kd 193, tl 82 jj). Riigi peaprokuröri 28. jaanuari 2008. a määrusega jäeti see kaebus rahuldamata (KrTo, kd 193, tl 90 jj). 120. 9. jaanuaril 2008 nõudis kohtueelne menetleja Maa-ametilt kokku 64 kinnistu riigi omandisse jätmise käskkirjad ja seletuskirjad (KrTo, kd 31, tl 1-2). Tegemist oli süüdistuses nimetatud riigi kinnistutega, mis vahetati looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade vastu. Maa-amet saatis nõutud dokumentide koopiad 17. jaanuaril 2008 (KrTo, kd 31, tl 3-120). 22. jaanuaril 2008 nõudis kohtueelne menetleja Maa-ametilt samade kinnistute kohta käivaid maa riigi omandisse jätmise taotlusi (KrTo, kd 31, tl 121-122). Maa-amet saatis nõutud dokumentide koopiad 29. jaanuaril 2008 (KrTo, kd 31, tl 123-180). 121. 28. jaanuaril 2008 vaatles kohtueelne menetleja juriidiliste isikute Kardal Haldus, PREFORIX, Woody, KV-Tarantel, Mell, Ikaros Grupp, Iru Jõekääru, ICI Trust, Baltic Investment and Holding Company Ltd., Lexington Consolidated & Sales Company Inc., Rimess, Rahamaa, Saarte Investeering, VIP Reisid, Eesti Talleks ning füüsiliste isikute P. K., L. K., E. A., K. U., V. Reiljani, A. Reiljani, A. S.-i, K. Kanguri ja T. Pedjasaare pangakontode väljavõtteid (KrTo, kd 189, tl 1 jj). 122. 11. veebruaril 2008 koostas Kaitsepolitseiamet kohtueelse menetluse kokkuvõtte (KrTo, kd 193, tl 93
- jj)ja saatis kriminaalasja materjalid prokuratuuri (KrTo, kd 194, tl 1). 123. 14. märtsil 2008 lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse osas, milles A. S.-i kahtlustati KarS § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmises V. Reiljanile ja V. Reiljanit A. S.-ilt altkäemaksu võtmises (KrTo, kd 193, tl 152 jj). 124. Ajavahemikul 17.-24. märtsini 2008 andis prokuratuur süüdistatavate kaitsjatele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 223 ja § 224 alusel tutvumiseks kriminaaltoimiku koopia (191 köidet). Kaitsjate taotlused toimikuga tutvumise aja osas olid erinevad, arvestades ka erinevust nende kaitsealuseid puudutava toimikumaterjali mahus. T. Libliku kaitsja soovis toimikuga tutvumiseks vähemalt 6 kuud (KrTo, kd 194, tl 14); V. Reiljani kaitsja 7 kuud (KrTo, kd 194, tl 18); E. Vettuse kaitsja 4 kuud (KrTo, kd 194, tl 23); T. Pedjasaare kaitsja 8 kuud (KrTo, kd 194, tl 26); E. Tuiksoo kaitsja 3 kuud (KrTo, kd 194, tl 29); T. Annuse kaitsja 7 kuud (KrTo, kd 194, tl 32), K. Kanguri kaitsjad 10 kuud (KrTo, kd 194, tl 35). Riigiprokuratuuri 13. mai 2008. a määrusega anti kaitsjatele toimikuga tutvumiseks aega 3. novembrini 2008 (KrTo, kd 194, tl 36). 125. 1. aprillil 2008 esitas T. Annuse kaitsja prokuratuurile taotluse T. Annuse ja AS-ide Merko Ehitus ning E.L.L. Kinnisvara suhtes tehtud kõikide jälitustoimingute aluseks olevate määrustega tutvumiseks (KrTo, kd 194, tl 37 jj). Riigiprokuratuuri 7. mai 2008. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus osaliselt, lubades kaitsjal prokuratuuri ruumides tutvuda riigisaladust sisaldavate jälituslubadega, kuid keelduti nende koopiate väljastamisest. Riigisaladuseta dokumentidest nõustus prokuratuur tegema kaitsjale koopiad (KrTo, kd 194, tl 40). 126. 22. aprillil 2008 kohaldas Riigiprokuratuur T. Annuse suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu (KrTo, kd 194, tl 2 jj). 127. 25. aprillil 2008 esitasid K. Kanguri kaitsjad prokuratuurile taotluse kõrvaldada KrMS § 223 lg 2 alusel kriminaaltoimikust materjal, mille kohtulikku uurimist prokuratuur ei taotle, ja näidata ära, milliste konkreetsete tõenditega on K. Kangurile esitatud kahtlustuse aluseks olevad asjaolud prokuratuuri arvates tõendatud, seostades tõendid konkreetsete asjaoludega. Toimikust kõrvaldatud materjali puhul piisanuks kaitsjate hinnangul nimekirjast, mille alusel saaks kaitsjad kontrollida, kas nad soovivad ühe või teise tõendiga tutvuda või mitte. Kriminaaltoimiku läbitöötamine olemasoleval kujul võtaks tohutu aja, mille eest kaitsealune ei ole võimeline tasuma. See tekitab kahtluse, et riigi eesmärk on muuta kaitseõiguse teostamine võimatuks (KrTo, kd 194, tl 41 jj). Riigiprokuratuuri 12. mai 2008. a määrusega jäeti kaitsjate taotlus rahuldamata. Prokuratuur põhjendas oma otsustust sellega, et kohtueelse menetluse lõpuleviimisel antakse kaitsjale tutvumiseks kõik menetluse käigus kogutud tõendid, et kaitsja saaks hinnata, milliseid tõendeid peab ta kaitseõiguse teostamise seisukohalt oluliseks (KrTo, kd 194, tl 44). 128. 28. aprillil 2008 esitas T. Annuse, AS-i Merko Ehitus ja E.L.L. Kinnisvara AS-i kaitsja (edaspidi T. Annuse kaitsja) prokuratuurile taotluse tõendamiseseme konkretiseerimise kohta, paludes muu hulgas kõrvaldada kriminaaltoimikust materjalid, millele prokuratuur ei soovi kohtus tugineda, samuti täpsustada, millise tõendiga millist asjaolu prokuratuur soovib tõendada. Kaitsja taotles ka seda, et alles pärast nende toimingute tegemist määrataks uus toimikutega tutvumise tähtaeg (KrTo, kd 194, tl 46 jj). Riigiprokuratuuri 8. mai 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Muu hulgas märgiti määruses, et kuna KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad prokuratuur ja uurimisasutus kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud, oleks ebaseaduslik jätta toimikusse vaid neid tõendeid, mida prokuratuur kavatseb kasutada süüdistatava vastu. Kaitseõiguse tagamiseks tuleb kaitsjale anda kõik kohtueelses menetluses kogutud tõendid, et kaitsja saaks teha valiku, milliseid tõendeid oma kaitsealuse huvides esitada (KrTo, kd 194, tl 54 jj). 129. 5. mail 2008 esitas T. Annuse kaitsja prokuratuurile taotluse jälitustoimingute alustamise otsuste saamiseks (KrTo, kd 194, tl 56 jj). Riigiprokuratuuri 15. mai 2008. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata (KrTo, kd 194, tl 59). 130. 16. juunil 2008 esitas T. Annuse kaitsja prokuratuurile taotluse kriminaaltoimikust puuduva köite 170, samuti kõikide jälitustoimingute aluseks olnud määruste ärakirjade saamiseks (KrTo, kd 194, tl 61 jj). Riigiprokuratuuri 20. juuni 2008. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus osaliselt ja otsustati väljastada kaitsjale koopiad jälituslubadest ja jälituslubade väljavõtetest. Koopiat kriminaaltoimiku köitest 170 otsustas prokuratuur kaitsjale mitte anda, kuid lubas kaitsjal tutvuda sellega prokuratuuris. Määruses märgiti, et köide 170 on toimikust kõrvaldatud kui kriminaalasja seisukohast tähtsusetu materjal, mistõttu pole selle koopia andmine kaitsjale põhjendatud. (KrTo, kd 194, tl 63
- jj)131. 4. augustil 2008 esitas E. Vettuse kaitsja prokuratuurile taotluse kohtueelse menetluse kokkuvõtte täiendamiseks. Kaitsja palus täpsustada E. Vettusele etteheidetava teo kirjeldust, samuti seda, millised kriminaaltoimikus olevad tõendid puudutavad E. Vettusele süüksarvatavat tegu (KrTo, kd 194, tl 65 jj). Riigiprokuratuuri 14. augusti 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata (KrTo, kd 194, tl 68 jj). 132. 14. augustil 2008 esitas T. Libliku kaitsja prokuratuurile taotluse kohtueelse menetluse kokkuvõtte täiendamiseks (KrTo, kd 194, tl 70 jj). Riigiprokuratuuri 25. augusti 2008. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata (KrTo, kd 194, tl 73 jj). 133. 28. oktoobril 2008 esitas T. Annuse kaitsja prokuratuurile kokku 7 taotlust, sh taotluse tema kaitsealuste suhtes kriminaalmenetlus lõpetada (KrTo, kd 194, tl 75-154). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus jälitustoimingu lubade kriminaaltoimikusse lisamiseks. Muus osas jäeti kaitsja taotlused rahuldamata (KrTo, kd 194, tl 155 jj). 134. 31. oktoobril ja 3. novembril 2008 esitas K. Kanguri kaitsja prokuratuurile kokku 4 taotlust, sh taotluse K. Kanguri suhtes kriminaalmenetlus lõpetada (KrTo, kd 194, tl 243-252 ja kd 195, tl 1-4). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus jälitustoimingu lubade kriminaaltoimikusse võtmiseks. Ülejäänud osas jäeti taotlused rahuldamata. (KrTo, kd 195, tl 5
- jj)135. 3. novembril 2008 esitas E. Vettuse kaitsja taotluse E. Vettust puudutavas osas kriminaalmenetlus lõpetada (KrTo, kd 195, tl 20 jj). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata (KrTo, kd 195, tl 29 jj). 136. 3. novembril 2008 esitas T. Libliku kaitsja prokuratuurile taotluse kriminaalmenetlus tema kaitsealust puudutavas osas lõpetada (KrTo, kd 195, tl 43 jj). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata (KrTo, kd 195, tl 49 jj). 137. 4. novembril 2008 esitas T. Pedjasaare kaitsja prokuratuurile taotluse oma kaitsealuse suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, lisaks veel mitmeid alternatiivseid taotlusi (KrTo, kd 195, tl 10 jj). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus jälitustoimingu lubade kriminaaltoimikusse võtmiseks. Ülejäänud osas jäeti taotlused rahuldamata. (KrTo, kd 195, tl 15
- jj)138. 4. novembril 2008 esitas E. Tuiksoo kaitsja prokuratuurile taotluse täiendavate dokumentide kriminaalasja materjalide juurde võtmiseks ja E. Tuiksoo osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks (KrTo, kd 195, tl 31 jj). Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata (KrTo, kd 195, tl 39 jj). 139. 5. novembril 2008 esitas V. Reiljani kaitsja prokuratuurile taotluse V. Reiljani suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks, sellega mittenõustumise korral aga kahtlustuse täpsustamiseks ja selle aluseks olevate tõendite seostamiseks tõendamiseseme asjaoludega, ebaseadusliku jälitustegevusega kogutud tõendite eemaldamiseks ning jälitustoimingu lubade toimikusse lisamiseks, samuti prokurör Inna Ombleri taandamiseks (KrTo, kd 194, tl 164 jj). 13. novembril 2008 esitas kaitsja täiendava taotluse V. Reiljani eraelu puutumatust ebaproportsionaalselt riivanud jälitustegevusega kogutud tõendite eemaldamiseks (KrTo, kd 194, tl 226 jj). I. Ombleri taandamistaotluse jättis riigi peaprokurör 10. novembri 2008. a määrusega rahuldamata (KrTo, kd 194, tl 224 jj). Kaitsja ülejäänud taotlused lahendati Riigiprokuratuuri 10. detsembri 2008. a määrusega. Prokuratuur otsustas lisada kriminaalasja materjalide juurde jälitustoimingute load. Muus osas jäeti kaitsja taotlused rahuldamata. (KrTo, kd 194, tl 234
- jj)140. 12. detsembril 2008 esitas Riigiprokuratuur õiguskantslerile taotlused teha Riigikogule KrMS § 378 lg-s 1 nimetatud ettepanek anda nõusolek V. Reiljani ja E. Tuiksoo kohta süüdistusakti koostamiseks (KrTo, kd 195, tl 51 jj). 141. 24. märtsi 2009. a otsustega andis Riigikogu nõusoleku V. Reiljani ja E. Tuiksoo kohta süüdistusakti koostamiseks (KrTo, kd 195, tl 65-66). 142. 31. märtsil 2009 koostas Riigiprokuratuur süüdistusakti, mis samal päeval saadeti Harju Maakohtusse (KrTo, kd 195, tl 82). (2.) KOHTUMENETLUS (A) MENETLUS MAAKOHTUS 143. 13. mail 2009 toimus Harju Maakohtus eelistung (KoTo, kd 1, tl 285 jj). Pärast kaitsjate esitatud taotluste
- novembrit 2009, ent kuna see V. Reiljani kaitsjale ei sobinud, määrati esimene istungipäev
- novembriks
- Prokuratuur esitas ettepanekud kohtulikuks uurimiseks (KoTo, kd 1, tl 294 jj ning 307 jj), paludes erinevateks menetlustoiminguteks planeerida aega järgmiselt: KrMS §-des 285 ja 286 sätestatud menetlustoiminguteks 7 päeva; prokuratuuri taotletud 87 tunnistaja ülekuulamiseks kokku 42 päeva; jälitustoimingute salvestiste uurimiseks 2 nädalat; ekspertiisiakti uurimiseks 3 päeva; kirjaliku materjali vahetuks uurimiseks umbes 1,5 kuud; kohtuvaidluste ettevalmistamiseks ja kohtuvaidluseks 2,5 kuud. Kokkuvõttes pidas prokuratuur võimalikuks arutada kriminaalasi maakohtus ära 7 kuuga, millele lisanduks kaitsjate esitatavate tõendite uurimise aeg. Prokuratuur lähtus arvestusest, et ühes kuus on 20 tööpäeva. K. Kanguri kaitsja, keda toetas ka V. Reiljani kaitsja, leidis, et 5-päevane töönädal ei ole mõeldav. V. Reiljani kaitsja märkis, et igal nädalal peab olema ka üks ettevalmistav tööpäev, mil on võimalik kirjutada taotlusi, valmistada ette järgmisteks kohtuistungiteks. Kaitsja tegi ettepaneku, et kohtuistungid võiksid olla planeeritud teisipäevast kuni neljapäevani või siis vähemalt sellise arvestusega, et 3 tööpäeva nädalas, mitte rohkem. Sama seisukohta toetasid ka E. Tuiksoo ja T. Annuse kaitsjad (KoTo, kd 1, tl 295 pöördel-296). Pärast arutelu kohtumenetluse pooltega ja ühele või teisele kaitsjale ebasobivate päevade istungiaegade hulgast välistamist (1.-
- veebruar 2010 ei sobinud V. Reiljani kaitsjale, 3.-
- märts 2010 T. Pedjasaare kaitsjale, 15.-
- märts T. Annuse kaitsjale, 13.-
- aprill 2010 ühelegi kaitsjale kaitsjatele, lisaks jäeti aprillis ja mais üks vaba nädal teiste kohtuasjade jaoks) otsustas maakohus arutada kriminaalasja teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti algusega kell 10.00 järgmistel kuupäevadel: 12., 17.-
- ja 24.-
- novembril ning 1.-
- ja 8.-
- detsembril 2009; 12.-14., 19.-21., 26.-
- jaanuaril, 9.-11., 16.-
- veebruaril, 6.-8., 20.-
- ja 27.-
- aprillil, 4.-6., 18.-
- ja 25.-
- mail ning 1.-
- juunil 2010 (kokku 49 istungipäeva). Edaspidi otsustati asja arutada samuti teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti, kuid kohus pidi kuupäevad kindlaks määrama hiljem. Prokuratuuri soovile määrata ära ka järgmised istungiajad, vältimaks sinna teiste asjade planeerimist, vaidlesid vastu nii E. Vettuse, T. Pedjasaare, V. Reiljani kui ka T. Libliku kaitsjad, leides, et sedavõrd pikaks ajaks on raske planeerida. Ka E. Tuiksoo ja T. Annuse kaitsjad toetasid seda, et istungiaegu ei planeeritaks kauemaks kui aastaks (KoTo, kd 1, tl 297 pöördel - 298 pöördel).
- mail 2009 jättis Harju Maakohus rahuldamata kaitsjate taotlused süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile (KoTo, kd 1, tl 311 jj).
- augustil 2009 toimus Harju Maakohtus täiendav eelistung T. Libliku ja E. Vettuse kaitsjate poolt
- ja
- mail ning
- ning
- juunil 2009 esitatud taotluste, samuti E. Tuiksoo kaitsja ühe varem esitatud taotluse lahendamiseks (KoTo, kd 1, tl 347 jj). Muu hulgas arutati eelistungil taotlusi eraldada T. Liblikut, E. Vettust ja E. Tuiksood puudutav süüdistus menetlemiseks eraldi kriminaalasjadesse, et tagada süüdistatavate õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul. T. Libliku, E. Vettuse ja E. Tuiksoo kaitsjad tuginesid kriminaalasja eraldamist taotledes kaitsealustele esitatud süüdistuse väikesele mahule ja osalt ka sellele, et puudub kattuvus teistele süüdistatavatele esitatud süüdistusega, mistõttu pole ohtu, et eraldamine rikuks teiste isikute õigusi. K. Kanguri ja V. Reiljani kaitsjad nõustusid kriminaalasja eraldamisega E. Tuiksood puudutavas osas, ent mitte E. Vettust ja T. Liblikut puudutavas osas. Kaitsjad osutasid sellele, et K. Kanguri ja V. Reiljani süüdistus on seotud nii E. Vettuse kui ka T. Libliku süüdistusega ja kriminaalasja eraldamine nende süüdistatavate osas rikuks teiste süüdistatavate kaitseõigust. Muu hulgas peaksid K. Kangur ja V. Reiljan osalema paralleelselt kahes kohtumenetluses, mis käsitlevad sisuliselt sama süüdistust, samuti oleks äärmiselt keeruline nende kahe menetluse paralleelne korraldamine. T. Annuse kaitsja E. Tuiksoo osas kriminaalasja eraldamisele vastu ei vaielnud, leides, et nii eraldamine kui ka eraldamata jätmine on seaduslik ja jättis küsimuse kohtu otsustada. (KoTo, kd 1, tl 348-349) Prokuratuur vaidles eraldamisele vastu kõigi kolme süüdistatava puhul (KoTo, kd 1, tl 350351).
- Harju Maakohtu
- septembri
- a määrusega anti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses kohtu alla ja määrati kohtuistungi ajad vastavalt
- mail 2009 eelistungil kokkulepitule (KoTo, kd 1, tl 356-357). Samal kuupäeval tehtud teise määrusega jättis maakohus
- augusti
- a kohtuistungil arutatud kaitsjate taotlused läbi vaatamata või rahuldamata. Kriminaalasjade eraldamata jätmist põhjendas maakohus teiste süüdistatavate õiguste tagamisega (KoTo, kd 1, tl 358 jj).
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 1 jj). Esmalt lahendas kohus kaitsjate taotlused. Seejärel alustati kohtulikku uurimist. Prokurör kandis ette süüdistuse avakõne, misjärel andsid süüdistatavad ja kaitsjad süüdistuse kohta oma arvamuse. Pärast seda määras maakohus tõendite uurimise järjekorra. Alates esimesest istungipäevast määras kohus iga istungipäeva lõpus ka selle, millistel süüdistatavatel ja kaitsjatel tuleb (millisel kellaajal) järgmisel istungipäeval ilmuda. Nii võimaldas kohus jätta kohtusse ilmumata menetlusosalistel, keda konkreetsel istungil uuritavad tõendid ei puudutanud. Samuti lubati menetlusosalistel lahkuda istungipäeva keskel, kui edaspidi arutatavad küsimused neid ei puudutanud.
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 69 jj). Esmalt esitas V. Reiljani kaitsja taotluse, et prokuratuur täpsustaks süüdistust ega esitaks ajakirjanduses süütuse presumptsiooni rikkuvaid väiteid. Seejärel arutasid kohtumenetluse pooled korralduslikke küsimusi. Järgnevalt kuulati prokuratuuri taotlusel üle üks tunnistaja. Pärast tunnistaja ülekuulamist, milleks kulus planeeritust vähem aega, taotles prokuratuur, et asutaks avaldama kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Kohus sellega ei nõustunud, leides, et dokumentaalseid tõendeid saab uurida alles pärast seda, kui käsitletava teo osas on tunnistajad üle kuulatud (KoTo, kd 2, tl 83).
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 95 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 5 tunnistajat.
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 107 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle üks tunnistaja. Istungipäeva lõpul märkis kohus, et senise ülekuulamistempo jätkudes ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kohtuotsuse tegemiseni jõuda. Seetõttu tuleb ühel istungipäeval ülekuulatavate tunnistajate arvu suurendada ja
- detsembriks 2009 tuleks kõik tunnistajad üle kuulata. Prokuratuur leidis, et see on võimatu. Prokuratuuri hinnangul võiks menetlust kiirendada tunnistajate ülekuulamise vahel kirjalikke tõendeid avaldades. Kohus määras, et alates detsembrikuust tuleb tihendada tunnistajate ülekuulamise ajakava: ennelõunal kuulata üle 10-12 tunnistajat, pärastlõunal 56 tunnistajat. Ühtlasi teatas kohus, et
- novembril 2009 planeeritud kohtuistungit ei toimu, sest üks rahvakohtunik peab viibima tööülesannete täitmisel väljaspool kohtumaja.
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 129 jj). Kohtuistungi alguses arutati korralduslikke küsimusi. Prokuratuur esitas taotluse, et tal lubataks esitada omapoolseid tõendeid, sh kriminaaltoimikus olevaid kirjalikke tõendeid enda valitud järjekorras. Kohus leidis, et kõigepealt tuleks üle kuulata tunnistajad ja alles siis uurida kirjalikke tõendeid. Prokuratuur ja kaitsjad peavad kokku leppima detsembrikuu tunnistajate ülekuulamise ajakava. Tunnistajate ülekuulamise ajakava tuleb tihendada. Järgnevalt kuulati prokuratuuri taotlusel üle 3 tunnistajat.
- november 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 143 jj). Istungile ei ilmunud E. Vettus, kes oli haigestunud. Prokuratuuri taotlusel kuulati üle üks tunnistaja küsimustes, mis ei puudutanud E. Vettust. Istungi lõpus vaidlesid pooled menetluse edasise korraldamisega seotud küsimuste üle.
- detsember 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 172 jj). T. Pedjasaare kaitsja haigestumise tõttu istungile ei ilmunud, samuti puudus T. Pedjasaar ise. Nende menetlusosaliste puudumise tõttu jäi üle kuulamata üks kohtusse kutsutud tunnistaja. Kohus otsustas nõuda T. Pedjasaare kaitsjalt asenduskaitsja määramist järgmiseks istungipäevaks. Kohtuistung jätkus kell 13.00, mil kuulati prokuratuuri taotlusel üle kolm tunnistajat. Pärast tunnistajate ülekuulamist ja täiendavat korralduslike küsimuste arutelu, otsustas kohus prokuratuuri ettepanekul ja kaitsjate nõusolekul asuda avaldama kriminaaltoimikus olevaid kirjalikke tõendeid. Kaitsjad taotlesid, et prokuratuur näitaks iga avaldatava dokumendi puhul ära, kuidas see süüdistusega haakub ja mida sellega tõendada soovitakse. Prokuratuur vaidles sellele vastu, leides, et tõendite analüüs tuleb esitada kohtuvaidluses (KoTo, kd 2, tl 180-184).
- detsember 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 186 jj). Istungile ei ilmunud E. Vettus, kes oli haigestunud. Seetõttu jäi ära kella 10-13-ni planeeritud 4 tunnistaja ülekuulamine. Kohtuistung jätkus 13.33 prokuratuuri taotlusel tunnistaja ülekuulamisega. Pärast ülekuulamist taotles prokuratuur istungi jätkamist kirjalike tõendite avaldamisega, millele eelnes kaitsjate ja prokuröride diskussioon küsimuses, kas ja kui, siis millisel määral peab prokuratuur tõendit avaldades põhjendama selle seost tõendamiseseme asjaoludega. Kohus otsustas prokuratuuri taotluse dokumentide avaldamiseks rahuldada. Samuti määras kohus, et prokuratuur peab dokumente avaldades ära nimetama toimiku ja toimikulehe numbri, avaldatava dokumendi sisu lühikokkuvõte, näidates ära, kas avaldatav dokument on tõend süüdistuse kinnitamiseks või mitte. Seejärel asus kohus prokuratuuri taotlusel kriminaaltoimiku materjale avaldama. Istungipäeva lõpus tegi T. Annuse kaitsja ettepaneku toimetada dokumentide avaldamine selliselt, et prokurörid esitavad nimekirja toimiku lehtedest, mida nad avaldada soovivad, kaitsjad vaatavad need üle ja annavad oma arvamuse. Senisel kohtusaalis toimuval ühislugemisel kaitsja mõtet ei näinud. Prokuratuur vaidles kaitsja ettepanekule vastu, põhjendades seda sellega, et tõend peab kohtusaalis kõlama ja kui seda pole tehtud, võib kõrgema astme kohus teha sellekohase etteheite. Kohus määras, et pooled otsustavad omavahel tõendite uurimise jätkamise korra ja teevad kohtule selle kohta ettepaneku.
- detsember 2009,
- istungipäev (KrTo, kd 2, tl 200 jj). Esmalt kuulati prokuratuuri taotlusel üle üks tunnistaja. Seejärel avaldati prokuratuuri taotlusel kriminaaltoimiku materjale.
- detsember 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 229 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 5 tunnistajat. Üle jäi kuulamata üks tunnistaja, kes ei ilmunud kohtusse. Järgnevalt arutasid pooled selle üle, kas haiguse tõttu kohtuistungilt puuduva E. Vettuse ja tema kaitsja osavõtuta on võimalik üle kuulata tunnistaja M. Pork. Prokuratuur pidas seda võimalikuks, kaitsjad mitte. Kohus otsustas jätta tunnistaja sel istungipäeval üle kuulamata. Seejärel arutasid pooled edasist töökorraldust, eeskätt küsimust, kuidas tagada, et süüdistatavad ja kaitsjad ei peaks viibima kohtuistungil sel ajal, mil ei käsitleta konkreetset süüdistatavat puudutavaid tõendeid, samuti seda, kas jaanuarikuust alates peaksid kõik kaitsjad ja süüdistatavad kogu aeg istungisaalis viibima (KoTo, kd 2, tl 247p-249p). T. Annuse ja V. Reiljani kaitsjad esitasid kohtule kirjalikult taotlused dokumentaalsete tõendite avaldamise viisi muutmiseks selliselt, et prokuratuuri kohustataks põhjendama iga avaldatava tõendi juures, miks tõend on asjakohane ja millist tõendamiseseme asjaolu sellega tõendada soovitakse (KoTo, kd 2, tl 252 jj).
- detsember 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 266 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle kaks tunnistajat. Kolmandat tunnistajat ei olnud võimalik sel päeval üle kuulata E. Vettuse haiguse tõttu. Prokuratuur taotles istungi jätkamist A. T. arvuti kõvaketta vaatlusprotokolli avaldamisega. T. Annuse kaitsja märkis, et ta ei vaidlusta tõendite avaldamist, kuid vaidlustab senist avaldamise viisi. Esiteks tuleb esitada põhistused tõendi asjakohasuse kohta ja teiseks näidata, kuidas ja millises episoodis soovitakse seda kasutada konkreetse süüdistatava vastu ja millise konkreetse süüdistuses nimetatud asjaolu tõendamiseks. Ei piisa vaid üldsõnalistest selgitustest. Sellele järgnes prokuratuuri ja kaitsjate vaidlus küsimuses, kuivõrd üksikasjalikult tuleb prokuratuuril iga avaldatava dokumendi puhul selgitada dokumendi seotust süüdistuse sisuga. T. Annuse kaitsja arvamusega sarnast seisukohta väljendasid ka istungil viibinud V. Reiljani ja K. Kanguri kaitsjad. Kohus leidis, et prokuratuuril tuleks lähtuda V. Reiljani ja T. Annuse
- detsembri
- a taotluste seisukohtadest ja iga süüdistatava puhul peaks välja tooma, millise tõendiga selle süüdistatava süü tõendatud on. Prokurörid vaidlesid sellele vastu, leides, et nad on senini piisavalt selgitanud, kuidas avaldatav vaatlusprotokoll süüdistuses toodud asjaolusid tõendab ja miks see tõend kriminaalasjas tähtis on. Samuti väljendas prokuratuur seisukohta, et kohtuliku uurimise käigus tulebki avada üksnes tõendi sisu - see ette lugeda või näidata. V. Reiljani, T. Annuse ja K. Kanguri kaitsjad prokuratuuriga ei nõustunud, leides, et tõendi tähenduse avamine peab toimuma juba kohtulikul uurimisel, mitte alles kohtuvaidluses, ja et juba kohtulikul uurimisel tuleb iga tõendi puhul selgitada, millise süüdistuseepisoodiga see seotud on ja millist asjaolu sellega tõendada soovitakse. Kohus jättis prokuratuuri taotluse A. T. arvuti kõvaketta vaatlusprotokolli ja selle lisade uurimise jätkamiseks rahuldamata. Ühtlasi määras kohus, et esmalt tuleb kõik prokuratuuri taotletud tunnistajad üle kuulata, seejärel kutsutakse kõik süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad kohtuistungile ja hakatakse kirjalikke tõendeid avaldama. Prokuratuur märkis, et nende plaani kohaselt pidanuks pärast tunnistajate ülekuulamist algama jälitustegevusega seotud tõendite uurimine. Prokuratuur leidis, et kirjalike tõendite uurimise edasilükkamine võib osutuda menetlusökonoomiat rikkuvaks, kuna pole teada, kas ja kui palju isikuid võib haigestuda, mis tooks kaasa istungite ärajäämise. Kohus asus seisukohale, et
- jaanuari
- a toimuvale kohtuistungile tuleb kutsuda kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad. Ühtlasi lubas kohus prokuratuuril planeerida üheks istungipäevaks vähem kui 10 tunnistajat, kui on alust arvata, et tunnistajate ülekuulamine võtab kauem aega. Pärast vaheaega kuulati prokuratuuri taotlusel üle 4 tunnistajat.
- detsember 2009,
- istungipäev (KoTo, kd 2, tl 287 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 6 tunnistajat. Istungipäeva lõpul arutati korralduslikke küsimusi. Prokuratuur esitas taotluse, et kohus kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust enne seda, kui hakatakse uurima jälitustoimingutega kogutud tõendeid.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 4 jj). E. Vettus puudus haiguse tõttu kohtuistungilt, tema kaitsja ei ilmunud samuti istungipäeva alguseks kohtusse, ehkki pidi kohal viibima. E. Tuiksoo kaitsja R. Laus esitas taotluse muuta tunnistajate ülekuulamise ajakava, sest ta viibib 5.-
- jaanuarini 2010 puhkusel. Kaitsja palus viia E. Tuiksood puudutavate tunnistajate ülekuulamine jaanuari lõppu või veebruari. Kaitsja ei pidanud võimalikuks, et E. Vettust kaitseb kaaskaitsja V. Särgava, sest viimane osaleb menetluses üksnes abistavas rollis. Prokuratuur vaidles kaitsjale vastu, viidates mh sellele, et jaanuarikuised istungiajad olid E. Tuiksoo kaitsjatele teada ja et varem on kaitsja osutanud üksnes E. Tuiksoo jaanuarikuisele komandeeringule, mitte aga enda puhkusele. Kuna V. Särgava on ka varem üksinda E. Tuiksood kaitsnud, suudab ta seda teha ka kahel päeval jaanuaris, mil toimub E. Tuiksoo süüdistust puudutavate tunnistajate ülekuulamine. 17 tunnistaja kohtusse kutsumise aja muutmine R. Lausi puhkuse tõttu on ebamõistlikult keerukas. E. Tuiksoo avaldas soovi, et tunnistajate ülekuulamisel viibiks tema kaitsjana R. Laus. Kohus määras, et R. Lausil on objektiivne põhjus kohtuistungile mitte tulla.
- ja
- jaanuariks 2010 planeeritud 17 tunnistajat kuulatakse üle
- jaanuaril ja
- veebruaril. Järgnevalt kuulati
- jaanuari
- a istungipäeval prokuratuuri taotlusel üle 8 tunnistajat.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 25 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle kolm tunnistajat. Pärast seda arutati kaitsjate taotlusi, mis puudutasid dokumentaalsete tõendite avaldamise korda. Toimus pikem diskussioon kaitsjate ja prokuratuuri vahel. Kaitsjad leidsid kokkuvõtlikult, et prokuratuur peaks iga avaldatava tõendi puhul selgitama, millise süüdistatava millise süüdistuse millist asjaolu sellega tõendada soovitakse. Prokuratuur leidis, et avaldamine on tõendi sisu suuline esitamine, mitte aga analüüsimine, millisel viisil, kuidas on sellega põhjendatud ja tõendatud süüdistus. Samas kinnitas prokuratuur, et selleks, et tõendit avaldada, seotakse see ära konkreetse süüdistusega ja tagatakse, et need isikud, kellele esitatud süüdistust tõend puudutab, on kohtuistungil kohal. Kohus vaidlusaluses küsimuses ühest seisukohta ei võtnud, määrates vaid, et
- ja
- jaanuari istungipäevadel jätkatakse dokumentaalsete tõendite avaldamist.
- jaanuariks 2010 planeeritud kohtuistungi jättis kohus ära, sest sel päeval oli Riigikohtu
- aastapäev ja kõik kohtunikud olid kutsutud Riigikohtu esimehe vastuvõtule (KoTo, kd 3, tl 46 pöördel).
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 60 jj). Esmalt arutati korralduslikke küsimusi. Muu hulgas teatas K. Kanguri kaitsja M. Mugu, et ei saa viibida kohtus
- jaanuari pärastlõunal ega
- jaanuaril. Varasema ajakava alusel ei saanud ta arvestada, et sel ajal toimub dokumentaalsete tõendite uurimine ja et K. Kanguril ning tema kaitsjatel on vaja kohtus olla. Prokuratuur vaidles kaitsja taotlusele vastu, märkides, et
- jaanuaril ilmnes, et seoses E. Tuiksoo kaitsja puhkusega toimub ajakavas muudatus, ja
- jaanuaril määras kohus, et
- ja
- jaanuaril avaldab ta dokumentaalsed tõendid. Kohtumenetlust juhib kohus. K. Kanguril on kolm kaitsjat, taotlusest jääb arusaamatuks, miks K. Kangur ega ükski tema kolmest kaitsjast ei saa kohtuistungil viibida. Kohus märkis, et
- jaanuari määrusele jätkata
- ja
- jaanuaril dokumentaalsete tõendite avaldamisega vastuväiteid ei esitatud, kuid leidis, et
- jaanuari pärastlõunal ja
- jaanuaril tuleb istung ära jätta. Pärast jätkas kohus kriminaaltoimikus olevate dokumentide avaldamist prokuratuuri taotlusel.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 84 jj). Jätkati kriminaaltoimikus olevate dokumentide avaldamist prokuratuuri taotlusel. Istungipäeva lõpus käsitleti korralduslikke küsimusi. Muu hulgas taotles prokuratuur uute istungiaegade planeerimist ja määramist
- juunile 2010 järgnevaks ajaks. Kohus määras, et veebruarikuus toimuvad kohtuistungid 9., 16.,
- ja
- kuupäeval. 10.-
- veebruaril istungeid ei toimu, andmaks kaitsjatele aega taotluste esitamiseks seoses jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga.
- veebruaril viibib kohtunik Riigikohtus. Samuti määras kohus, et
- veebruari
- a istungil, kuhu peavad ilmuma kõik süüdistatavad ja kaitsjad, arutatakse kaitsjate taotlusi, mis on seotud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga ja mis tuleb esitada hiljemalt
- veebruariks. Lisaks määras kohus, et
- veebruaril 2010 planeeritakse istungite ajakava
- juunile 2010 järgneva perioodi kohta.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 101 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 8 tunnistajat.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 117 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 10 tunnistajat.
- jaanuar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 147 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 8 tunnistajat.
- veebruar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 172 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle 8 tunnistajat.
- veebruar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 298 jj). Istungipäeva algul käsitleti uute istungiaegade määramist pärast
- juunit 2010, arvestades mh T. Annuse ja V. Reiljani kaitsjate seotust teise mahuka kriminaalasjaga, milles pidi lähiajal algama istungiaegade planeerimine. T. Pedjasaare ja T. Annuse kaitsjad leidsid, et täiendavate istungiaegade planeerimine oleks ennatlik ja seda võiks vajadusel teha maikuus. Kohus pakkus pooltele võimalust alustada uute istungiaegade planeerimist
- septembrist
- Mitmele kaitsjale see ei sobinud. Kohtumenetluse pooled leidsid, et enne
- septembrit 2010 ei ole võimalik uusi istungiaegu määrata. Prokuratuuri ettepanekule määrata kindlaks kogu oktoobrikuu istungipäevad vaidles vastu V. Reiljani kaitsja, märkides: "Me ei saa nüüd niimoodi teha, et me kogu aeg määrame ainult seda asja. Me peame jätma ka selliseid perioode, kus kaitsjatel on võimalik oma teiste seotud asjadega tegeleda." Kohus määras kokkuleppel pooltega uued istungiajad järgmisteks päevadeks: 28.-
- september ja 5.-
- ning 12.-
- oktoober
- Ühtlasi avaldas kohus lootust, et selleks ajaks on kohtuvaidlused lõppenud. Järgnevalt käsitleti kohtuistungil T. Annuse, E. Tuiksoo, K. Kanguri, V. Reiljani ja T. Libliku ning T. Pedjasaare taotlusi jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Arutati, kuidas peaks jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll toimuma. Kaitsjad esitasid taotlused mõnede süüdistatavate suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu tühistamiseks.
- veebruar 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 3, tl 325 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle üks tunnistaja. Samal päeval tehtud määrusega tühistas Harju Maakohus K. Kanguri, T. Annuse, T. Pedjasaare, E. Vettuse ja T. Libliku suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelu (KoTo, kd 3, tl 336).
- aprill 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 39 jj). Seoses jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga selgitas kohus pooltele järgmist: "[K]ohtunik käis Kaitsepolitseiametis toimikuid vaatamas. Toimikud on kohtuniku käes, kohus ei ole jõudnud neid läbi vaadata, kui kohtunik vaatab need toimikud läbi, siis arutame neid asju kohtuistungil edasi, olete nõus sellega. On neli mahukat toimikut üle vaadata." Prokuratuur leidis, et enne kui asuda jälitustegevusega kogutud tõendeid uurima, oleks vaja kohtu seisukohta, kas üks või teine uuritav jälitusprotokoll kajastab teavet, mis on kogutud seaduslikult. V. Reiljani kaitsja väljendas samasugust arvamust ja leidis, et kohtu seisukoha kujundamiseni võiks jätkata kirjalike tõendite avaldamisega. Teised kaitsjad olid sellega nõus. Prokuratuur vaidles ettepanekule vastu, märkides, et varem paika pandud tõendite uurimise järjekorra kohaselt pidi toimuma jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkuse kontroll ja uurimine, millega prokuratuur on ka arvestanud. Seepeale avaldas kohus, et "jälitustegevuseks väljaantud load on antud vastavalt jälitustegevuse seadusele. Nii eeluurimise kohtuniku poolt kui ka prokuratuuri poolt väljaantud load on seaduslikul alusel välja antud. Kohus leiab, et ei ole takistusi, miks ei saaks alustada jälitusprotokollide uurimist. Kohtu arvates saaks hakata uurima jälitusprotokolle alustades protokollide uurimist 3.-ndast köitest." Sellele järgnes pikem arutelu, mille käigus kaitsjad viitasid oma varasematele kirjalikele taotlustele, mis puudutasid jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli, mh taotlusele võimaldada süüdistatavatel ja kaitsjatel tutvuda vähemalt teatud osaga jälitustoimiku materjalidest, samuti taotlusele nõuda välja logifailid pealtkuulatud telefonikõnede kohta. Arutati jälitustegevuse seaduslikkuse edasist kontrolli. Maakohus lükkas kaitsjate taotluste kohta seisukoha kujundamiseks kriminaalasja arutamise edasi
- aprilliks
- aprillil 2010 tegi kriminaalasja arutava kohtukoosseisu eesistuja Valeri Lõõnik ainuisikuliselt määruse, millega otsustas osaliselt rahuldada kaitsjate taotlused jälitustoimingute dokumentidega tutvumiseks ja lubada neil tutvuda "piirangutega märgitud dokumentidega". Sama määrusega otsustas kohtunik välja nõuda logifailid, tõdedes, et kohtu ja prokuratuuri load jälitustoimingute tegemiseks olid seaduslikud, jälitustoimingute proportsionaalsust hindab kohus aga otsuses (KoTo, kd 4, tl 4748).
- aprillil 2010 tegi kriminaalasja arutav kohtukoosseis tervikuna määruse, millega tühistas kohtuniku
- aprilli
- a määruse osas, millega anti kaitsjatele luba jälitustoimiku materjalidega tutvumiseks. Kaitsjate taotlused jäeti rahuldamata. Määruse põhistustes märgiti, et
- aprilli
- a määrus on mitmeti mõistetav ja et tegelikult ei pidanud kohus selles silmas juurdepääsupiiranguga dokumente, vaid dokumente, millelt oli märge "piiratud" kustutatud (KoTo, kd 4, tl 47-53). Maakohtu selle määruse peale esitasid V. Reiljani, T. Annuse ja K. Kanguri kaitsjad määruskaebused, mis Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrusega jäeti läbi vaatamata, sest KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale määruskaebust esitada. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud kaitsjate määruskaebused jättis Riigikohus oma
- juuli
- a määrusega menetlusse võtmata (KoTo, nummerdamata lisaköide).
- aprill 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 79 jj). Kohus selgitas pooltele
- ja
- aprilli
- a määruste tegemise asjaolusid. Järgnevalt arutati istungipäeva lõpuni T. Annuse ja V. Reiljani kaitsjate taotlusi, mis olid seotud maakohtu
- ja
- aprilli määrustega, samuti jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli ja logifailide väljanõudmisega seotud küsimusi. Kohus otsustas, et kõigepealt nõuab ta ise logifailid välja ning uurib neid ja seejärel otsustab, kas neid ka pooltele tutvustada või mitte. Kaitsjad taotlesid, et seni, kuni toimub jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll, jätkataks teiste tõendite uurimist. Prokuratuur nõustus sellega.
- aprill 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 92 jj). Jätkus kriminaaltoimiku materjalide avaldamine prokuratuuri taotlusel. Kirjalike tõendite avaldamise vahepeal selgitas kohus tulemusi, milleni ta on jõudnud jälitustegevuse seaduslikkust kontrollides. Kohus kinnitas, et Kaitsepolitseiamet kasutab pealtkuulamiseks rahvusvaheliselt sertifitseeritud süsteemi ja selle puhul ei ole võltsingud võimalikud. Kõik pealtkuulatud kõned on täies mahus salvestatud ja salvestistelt nähtub sekundilise täpsusega ka kõnede pealtkuulamise kellaaeg ja kestus. Kriminaaltoimikutes olevad stenogrammid langevad salvestistega täielikult kokku, ehkki salvestised on pikemad. Kaitsjate soovil võidakse kuulata ka salvestiste osi, mida pole protokolli kantud. Toimus poolte diskussioon. Kohus määras, et logifailide kohta kutsutakse kohtuistungile selgitusi andma nii Kaitsepolitseiamet kui ka sõltumatu sideoperaatorfirma spetsialist.
- aprill 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 154). Kuulati üle kohtu poolt spetsialistina kutsutud AS-i EMT töötaja A. Õ. ja Kaitsepolitseiameti töötaja J. K., selgitamaks logifailide ja Kaitsepolitseiameti keskse pealtkuulamissüsteemiga seotud tehnilisi küsimusi. Kohus märkis, et pärast spetsialistide ärakuulamist on ta jõudnud järeldusele, et kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus logifailide väljanõudmiseks. Kaitsjate sellekohase taotluse jättis kohus rahuldamata. Seepeale esitasid T. Annuse ja V. Reiljani kaitsjad uuesti taotluse logifailide väljanõudmiseks, samuti taotlesid kaitsjad, et neil võimaldataks kohtusse kutsuda oma spetsialist, sest varem üle kuulatud spetsialistide ütlustes olid kaitsjate hinnangul vastuolud. Ülejäänud kaitsjad toetasid neid taotlusi. Kohus otsustas tutvuda Riigiprokuratuuris oleva kriminaalasjaga, mis puudutas osa logifailide kaotsiminekut, samuti kuulata ära kaitsjate kutsutava spetsialisti ja seejärel otsustada lõplikult, kas nõuda logifailid välja või mitte.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 190 jj). Logifailidega seotud temaatika täiendavaks selgitamiseks kuulati tunnistajana üle kaitsjate kutsutud spetsialist K. L. Pärast seda taotles T. Annuse kaitsja uuesti logifailide väljanõudmist ja kõigi ülejäänud süüdistatavate kaitsjad toetasid seda taotlust. Prokuratuur vaidles taotlusele vastu. Sellele järgnes poolte diskussioon. Pärast seda vaidlesid pooled pikalt selle üle, kas kohtu käsutuses olevaid materjale lõpetatud kriminaalasjas, mis puudutas osa logifailide kaotsiminekut, tuleb kõigile seda soovivatele menetlusosalistele tutvustada või mitte. Kohus selgitas, et jätab jõusse
- aprilli 2010 määruse punkti selle kohta, et logifailid tuleb välja nõuda. Selle määruse peale on T. Annuse, V. Reiljani ja K. Kanguri kaitsjad esitanud määruskaebused, mis on ringkonnakohtus. Pärast seda avaldas prokuratuur soovi alustada jälitustoimingutega kogutud tõendite uurimist, juhtides tähelepanu sellele, et jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll on kestnud juba veebruarikuust ja jätkuvalt oodatakse kohtu seisukohta. Kaitsjad vaidlesid sellele vastu, leides, et enne tuleb uurida logifaile. Järgnes pikem diskussioon poolte vahel. Kohus otsustas, et jälitustoimingutega kogutud tõendeid ei saa hakata avaldama enne, kui on logifailid kohtu käsutuses ja need on ära kontrollitud. Samuti leidis kohus, et laekumata on ringkonnakohtu määrus maakohtu
- aprilli
- a määrusele esitatud määruskaebuste kohta. Prokuratuur märkis, et ringkonnakohtu lahendi äraootamine pole vajalik, sest ringkonnakohus ei ole maakohtu määruse täitmist peatanud. V. Reiljani kaitsja vaidles prokuratuurile vastu, leides, et määruskaebemenetluse tulemus on vaja ära oodata. Kohtu määramisel jätkati kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel. T. Pedjasaare kaitsja esitas kohtule taotluse, et enne K. Kanguri arvuti kõvaketta koopialt leitud dokumentide vaatlusprotokolli lisade avaldamist kontrollitaks kõvaketta koopia identsust. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida tõendite päritolu. Seda taotlust toetas ka K. Kanguri kaitsja. Kohus rahuldas taotluse ja katkestas arvuti kõvakettalt välja trükitud kirjalike tõendite uurimise.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 235 jj). Jätkus kriminaaltoimikus olevate dokumentaalsete tõendite avaldamine prokuratuuri taotlusel. Avaldati tõendeid, mis ei pärinenud elektroonilistelt andmekandjatelt.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 250 jj). Jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine prokuratuuri taotlusel.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 265 jj). T. Pedjasaare kaitsja taotlusel ilmus kohtusse Kaitsepolitseiameti IT-töötaja, kes hakkas uuritavate dokumentide päritolukohaks oleva arvuti kõvaketta koopialt seinale kuvama kõvaketta sisu, et näidata, kas kõvaketta koopial on olemas need materjalid, mis on kriminaalasja toimikus. T. Pedjasaare kaitsja esitas mitu taotlust demonstreeritava kõvaketta koopia autentsuse kontrollimiseks. Teda toetasid ka K. Kanguri ja T. Annuse kaitsjad. Kaitsjate taotlusel tuvastati kõvaketta koopia hash-väärtus (räsiväärtus). See ei langenud kokku vaatlusprotokollis toodud kõvaketta koopia identifitseerimisnumbriga. IT-spetsialist selgitas, et erinevus võib olla tingitud kõvaketta vahepealsest vaatlemisest. Toimus pikem diskussioon kõvaketta autentsuse üle. Kohus määras, et kohtusse tuuakse samast kõvakettast tehtud puutumatu koopia, mida ei ole vaadeldud, ja lõpetas istungi.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 283 jj). Uuriti K. Kanguri arvuti kõvakettast tehtud puutumatut koopiat, tuvastati kõvaketta räsiväärtust. Ilmnes, et kõvaketta räsiväärtus langeb kokku kõvaketta vaatlusprotokollis oleva räsiväärtusega. Kohus määras jätkata dokumentide avaldamisega. Alates sellest istungist toimus elektroonilistele andmekandjatelt pärinevate tõendite avaldamine ITspetsialisti juuresolekul. Poolte taotlusel avati toimikus olevate väljatrükkide aluseks olevad failid elektroonilisel andmekandjal ja kuvati ekraanile (nt e-kirjade manused). Kohtuistung jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega prokuratuuri taotlusel.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 330 jj). Istungipäeva algul otsustati T. Pedjasaare kaitsja taotlusel, et
- mai
- a istung jääb e-toimiku konverentsi tõttu ära. Kohus jätkas kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel.
- mai 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 4, tl 356 jj). Jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine prokuratuuri taotlusel. T. Pedjasaare kaitsja taotlusel ja V. Reiljani, K. Kanguri ja T. Annuse kaitsjate toetusel otsustas kohus
- juuniks 2010 planeeritud istungi advokatuuri õppepäeva tõttu ära jätta.
- juuni 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 2 jj). Istungipäeva alguses planeeriti uusi istungiaegu
- a sügiseks. Mitmed kohtu pakutud ajad ühele või teisele poolele ei sobinud, sest samaks ajaks olid juba planeeritud teised kohtumenetlused või muud töökohustused. Kohus määras pooltega kokkuleppel täiendavateks istungiaegadeks 1., 2., 7., 8., 9., 14., 15., ja
- detsembri
- Seejärel jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine prokuratuuri taotlusel. Kaitsjate poolt varasemal kohtuistungil esitatud taotluse alusel kontrolliti läbiotsimisel ära võetud ja turvaplommidega kokku köidetud originaaldokumente.
- juuni 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 24 jj). Esmalt toimus U. U. arvuti kõvaketta puutumatu koopia identifitseerimine (räsiväärtuse kontroll), kohus teavitas pooli Elisa Eesti AS-ist saadud vastusest kohtu poolt nõutud logifailide puudumise kohta. Pärast kõvaketta identifitseerimist jätkas kohus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel. Kohtu ettepanekul leppisid pooled kokku uued kohtuistungi ajad. Kohus teatas, et aasta lõpuni on määratud 16 istungipäeva ja sellest võiks kohtuvaidluseni piisata. Prokuratuur taotles istungipäevade määramist ajavaruga, millele T. Pedjasaare kaitsja vastu vaidles. Prokuratuur palus ka kaitsjatel teatada, kui kaua nad planeerivad enda esitatavate tõendite uurimiseks. Kaitsjad selget prognoosi ei esitanud. Mitu kohtu poolt
- a jaanuariks, veebruariks või märtsiks pakutud istungiaega ei sobinud V. Reiljani või T. Annuse kaitsjatele, seda kas teiste kohtumenetluste või välisreiside tõttu. Samuti teatas V. Reiljani kaitsja, et on teise kriminaalasjaga hõivatud 2.-
- maini
- Kohus määras uued istungipäevad 8.-
- ja 15.-
- veebruariks ning 12.-14., 19.-
- ja 26.-
- aprilliks
- T. Pedjasaare kaitsja palus, et aegade planeerimine lõpetataks. Kohus avaldas arvamust, et kui aprilliks jõuab kohtulik uurimine lõpule, võiks juuniks 2011 planeerida kohtuvaidlusi.
- juunil 2010 edastas AS EMT Harju Maakohtule viimase nõutud logifailid säilinud mahus (KoTo, kd 5, tl 47).
- september 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 120 jj). Kohtuistungilt puudus K. Kangur, kes oli haigestunud. Seetõttu planeeritud uurimistoiminguid ei tehtud. Kohus võttis kriminaalasja juurde V. Reiljani, T. Annuse ja E. Vettuse kaitsjate kirjalikud taotlused.
- oktoobril 2010 lükkas maakohus K. Kanguri haigestumise tõttu edasi 5.-
- oktoobrile 2010 planeeritud kohtuliku arutamise (KoTo, kd 5, tl 145).
- oktoober 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 156 jj). Istungi algus lükati kella 14-ks, sest kohtusaali helisalvestustehnika oli korrast ära. E. Vettuse kaitsja oli haigestunud, mistõttu E. Vettust puudutavaid tõendeid ei olnud võimalik uurida. Prokuratuur taotles kohtuliku uurimise jätkamist jälitustegevusega kogutud tõendite uurimisega. Seejärel arutati T. Annuse ja V. Reiljani kaitsjate täiendavaid taotlusi, mis puudutasid jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli. Maakohus kandis ette oma seisukoha jälitustegevusega kogutud tõendite kõlblikkuse kontrolli kohta, märkides, et KrMS § 110 nõuete järgimist ja jälitustoimingute proportsionaalsust saab ta hinnata alles kohtuotsuses, olles eelnevalt ära kuulanud prokuratuuri ja kaitsjate argumendid. Kohus jättis kaitsjate taotlused rahuldamata ja määras, et kohtulikku uurimist jätkatakse jälitusprotokollide uurimisega. Sellele järgnes poolte diskussioon küsimuses, kuidas peab avaldamine toimuma. Kohus võttis selle kohta seisukoha. Sedastati, et järgmisel päeval jääb istung ära, sest T. Pedjasaare ja E. Tuiksoo kaitsjad viibivad teises kriminaalasjas Riigikohtu istungil ja K. Kanguri kaitsjal on samuti mõjuv põhjus istungile mitte tulla. K. Kangur ei nõustunud sellega, et teda kaitseks järgmise päeva istungil üksnes S. Soolo. Kohus tegi ettepaneku leida novembrikuusse uued istungiajad. Prokuratuur oli sellega nõus, ent V. Reiljani kaitsja avaldas, et tal on kõik ajad kinni. Järgnevalt alustati jälitustoimingutega kogutud tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel.
- oktoober 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 172). Jätkati jälitustoimingutega kogutud tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel.
- detsember 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 208 jj). Jätkati jälitustoimingutega kogutud tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel.
- detsember 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 233 jj). Jätkati jälitustoimingutega kogutud tõendite avaldamist prokuratuuri taotlusel ja sellega jõuti ka lõpule. Kohtuistung jätkus muude kriminaaltoimiku materjalide avaldamisega prokuratuuri taotlusel.
- detsember 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 266 jj). Lähedase haigestumise tõttu ei ilmunud kohtuistungile süüdistatav T. Pedjasaar, teavitades kohut, et ei saa kohtuistungile ilmuda ka järgmisel ja ülejärgmisel planeeritud istungipäeval. Kuna tõendid, mida prokurörid soovisid avaldada, puudutasid ka T. Pedjasaarele esitatud süüdistust, lükati kohtulik arutamine edasi. Järgmisel istungipäeval plaaniti siiski üle kuulata üks tunnistaja, kelle ütlused ei olnud seotud T. Pedjasaare süüdistusega.
- detsember 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 5, tl 270 jj). Prokuratuuri taotlusel kuulati üle üks tunnistaja.
- detsember 2010,
- istungipäev (KoTo, kd 105, tl 287 jj). Kohtuistungile jäi ilmumata süüdistatav T. Pedjasaar, olles esitanud kohtule tõendi, et ei saa lähedase isiku haiguse tõttu ei sel ega ka kahel järgmisel planeeritud istungipäeval (
- ja
- detsember 2010) kohtumenetluses osaleda. Ära jäänud istungite pärast leppisid pooled kokku uutes istungipäevades. Mitu kohtu pakutud istungiaega ei sobinud V. Reiljani, T. Annuse, K. Kanguri, T. Libliku ja T. Pedjasaare kaitsjatele eeskätt hõivatuse tõttu teiste kohtuistungitega. Mõni pakutud päevadest ei sobinud ka prokuratuurile. Kokkuleppel pooltega määras kohus täiendavad istungipäevad 14.,
- (võimalusel) ja
- jaanuariks,
- veebruariks ning
- aprilliks
- Lisaks planeeris kohus kokkuleppel pooltega kohtuvaidluseks 23.-
- mai ja 20.-
- juuni
- jaanuar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6, tl 2 jj). Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega prokuratuuri taotlusel.
- jaanuar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6, tl 64 jj). Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega prokuratuuri taotlusel. Lisaks otsustas kohus prokuratuuri taotlusel võtta kriminaalasja toimiku juurde ja avaldada uuendatud äriregistri väljavõtted erinevate äriühingute kohta. Järgnevalt vaidlesid pooled ekspertiisiakti KP 25-07 avaldamisega seotud küsimuste üle.
- jaanuar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6, tl 155 jj). Kohus avaldas ekspertiisiakti KP 25-07 (osaliselt).
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 33 jj). Esmalt avaldas kohus prokuratuuri taotlusel kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Seejärel esitas prokuratuur KrMS § 268 lg 2 korras täpsustatud süüdistuse, nimetades süüdistuses tehtud muudatused eraldi nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kohus määras, et jätkatakse kaitsjate tõendite uurimisega ja kui kaitsjad soovivad seoses süüdistuses tehtud muudatustega mingeid täiendavaid tõendeid avaldada, saavad nad seda hiljem teha. Kohus asus avaldama kriminaaltoimikus olevaid tõendeid T. Pedjasaare ja T. Annuse kaitsjate taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 70 jj, parandatud protokoll tl 92 jj). Kohtulikku uurimist jätkati kriminaaltoimiku materjalide avaldamisega T. Annuse kaitsja taotlusel. Seejärel avaldati kriminaaltoimikus olevaid tõendeid E. Tuiksoo, E. Vettuse ja T. Libliku kaitsjate taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 84 jj ning 108 jj). Kohus avaldas kriminaaltoimikus olevaid tõendeid K. Kanguri taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 119 jj). Kohus jätkas kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega K. Kanguri taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 129 jj). Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega V. Reiljani kaitsja taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 151 jj). T. Annuse kaitsja taotlusel kuulati üle kolm tunnistajat. Pärast seda jätkas kohus kriminaaltoimiku materjalide avaldamist V. Reiljani kaitsja ja K. Kanguri taotlusel.
- veebruar 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 6.1, tl 174 jj). Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimiku materjalide avaldamisega K. Kanguri taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 46 jj). T. Annuse kaitsja taotlusel kuulati üle kolm tunnistajat.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 69 jj). T. Annuse kaitsja taotlusel kuulati üle kolm tunnistajat.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 101 jj). T. Annuse kaitsja taotlusel kuulati üle kuus tunnistajat.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 139 jj). E. Tuiksoo kaitsja taotlusel kuulati üle kolm tunnistajat ja K. Kanguri kaitsja taotlusel üks tunnistaja. Seejärel jätkus kohtulik uurimine kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega K. Kanguri taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 159 jj). K. Kanguri kaitsja taotlusel kuulati üle kaks tunnistajat. Seejärel jätkus kohtulik uurimine kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega K. Kanguri taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 179 jj). Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega K. Kanguri taotlusel. Kirjalike tõendite uurimise vahepeal kuulati K. Kanguri kaitsja taotlusel üle ka kaks tunnistajat.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 8, tl 201). Jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine K. Kanguri taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 9, tl 94 jj). Esmalt arutas kohus pooltega täiendavate istungipäevade määramist. Mitu kohtu pakutud võimalikku istungiaega septembri-, oktoobri- ja novembrikuuks ei sobinud V. Reiljani, T. Annuse ja T. Pedjasaare kaitsjatele. Kokkuleppel pooltega määras kohus uuteks istungipäevadeks
- ja
- septembri,
- oktoobri, 1., 17.,
- novembri, 12., 13.,
- ja
- detsembri
- Seejärel jätkus kohtulik uurimine kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega V. Reiljani kaitsja taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 9, tl 127 jj). Jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine K. Kanguri taotlusel.
- aprill 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 9, tl 144 jj). Jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine K. Kanguri taotlusel.
- mai 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 59 jj). Esmalt rahuldas kohus T. Libliku, E. Tuiksoo ja T. Pedjasaare kaitsjate taotlused täiendavate tõendite kriminaalasja juurde võtmiseks ja ühe täiendava tunnistaja ülekuulamiseks. Siis jätkus kohtulik uurimine kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega esmalt V. Reiljani kaitsja, seejärel K. Kanguri taotlusel.
- mai 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 77 jj); Kohtulik uurimine jätkus kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamisega K. Kanguri taotlusel. Seejärel asus kohus avaldama kriminaaltoimiku materjale T. Pedjasaare taotlusel. Samuti avaldas kohus T. Pedjasaare taotlusel tema poolt
- mail 2011 kohtule esitatud täiendavad tõendid. Pärast seda esitas K. Kangur kohtule taotluse kontrollida salajase pealtkuulamise protokollide vastavust salvestiste sisule (KoTo, kd 10, tl 91 jj). Prokuratuur vaidles taotlusele vastu, osutades mh sellele, et prokuratuur soovis jälitusprotokollid avaldada koos salvestistega, kuid kohus otsustas teisiti. Kohus rahuldas K. Kanguri taotluse.
- mai 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 106 jj). E. Tuiksoo kaitsja taotlusel kuulati üle üks tunnistaja.
- mai 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 149 jj). E. Tuiksoo kaitsja taotlusel kuulati üle üks tunnistaja. Samaks päevaks planeeritud V. Reiljani kaitsja taotletud tunnistaja ülekuulamine jäi ära, sest tunnistaja viibis välismaal ja pidi saabuma alles järgmisel päeval. Järgnevalt arutas kohus kaitsjate esitatud taotlusi.
- mai 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 158 jj). V. Reiljani kaitsja taotlusel kuulati üle üks tunnistaja. Seejärel avaldas maakohus T. Pedjasaare kaitsja taotlusel T. Pedjasaare kohtueelses menetluses antud ütlused, sest kohtus ütluste andmisest T. Pedjasaar loobus. Järgnevalt kuulati süüdistatavana üle E. Tuiksoo. T. Liblik ja E. Vettus loobusid kohtus ütluste andmisest. Pärast seda arutas kohus prokuratuuri taotlusi täiendavate tõendite kriminaalasja juurde võtmiseks.
- juuni 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 10, tl 173 jj). Ilmnes, et K. Kangur ei saa tervislikel põhjustel sel ega järgmisel päeval kohtuistungist osa võtta, mistõttu tuleb kohtulik arutamine edasi lükata. Kohus ja pooled arutasid uute istungiaegade määramist. Kohtu poolt augusti- ja septembrikuuks (välja arvatud
- septembriks) pakutud istungiajad ei sobinud kas E. Vettuse, T. Libliku, T. Pedjasaare või V. Reiljani kaitsjale. Kokkuleppel pooltega määras kohus täiendavad istungiajad
- septembriks ja
- ning
- oktoobriks
- september 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 11, tl 46 jj). Kohus arutas kohtumenetluse poolte taotlusi, sh T. Annuse kaitsja taotlust täiendava tunnistaja ülekuulamiseks. Järgnevalt kuulati süüdistatavana üle V. Reiljan ja alustati T. Annuse süüdistatavana ülekuulamist.
- september 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 11, tl 78 jj, parandatud protokoll, tl 191 jj). Jätkati T. Annuse ülekuulamist.
- september 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 11, tl 111 jj, parandatud protokoll 221 jj). Esmalt jätkati T. Annuse ülekuulamist ja viidi see lõpule. Seejärel kuulati T. Annuse kaitsja taotlusel üle üks tunnistaja. Pärast seda alustati K. Kanguri süüdistatavana ülekuulamist.
- oktoober 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 11, tl 132 jj). Jätkati K. Kanguri ülekuulamist ja see lõpetati. Seejärel arutas ja lahendas kohus kohtumenetluse poolte taotlusi, sh taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks. Istungi lõpus määras kohus, et
- novembril 2011 jätkatakse prokuratuuri süüdistuskõnega.
- november 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 11, tl 258 jj). Haigestumise tõttu ei ilmunud kohtuistungile T. Pedjasaar. Seepärast lükati kohtulik arutamine edasi. Kohus ja pooled arutasid uute istungiaegade määramist. Mitu kohtu pakutud aega ei sobinud kas prokuratuurile või kaitsjatele. Kohus määras täiendavateks istungiaegadeks
- detsembri 2011 ja 16.-
- jaanuari
- detsember 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 12, tl 1 jj). Kohus lõpetas kohtuliku uurimise ja alustas kohtuvaidlust. Prokurörid asusid esitama süüdistuskõnet.
- detsember 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 13, tl 179 jj). Prokurörid jätkasid süüdistuskõne esitamist.
- detsember 2011,
- istungipäev (KoTo, kd 14, tl 1 jj). Prokuratuur lõpetas süüdistuskõne. Kuna süüdistuskõne esitamine võttis planeeritud ühe istungipäeva asemel kaks ja pool, määras kohus uued istungipäevad 23., 25., 27., ja
- jaanuariks, samuti
- ja
- veebruariks
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 15, tl 6 jj). Haigestumise tõttu puudus kohtuistungilt süüdistatav E. Tuiksoo, kuid tema kaitsja nõusolekul jätkati kohtuvaidluse pidamist nendes süüdistuse osades, mis ei olnud E. Tuiksooga seotud. Samas jäeti E. Tuiksoo haigestumise tõttu ära järgnevaks päevaks planeeritud kohtuistung. Pärast korralduslike küsimuste lahendamist esinesid kaitsekõnega E. Vettuse ja T. Libliku kaitsjad.
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 24, tl 1 jj). V. Reiljani kaitsja alustas kaitsekõne pidamist.
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 24, tl 5 jj). V. Reiljani kaitsja lõpetas kaitsekõne.
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 24, tl 7 jj). T. Pedjasaare kaitsja alustas kaitsekõne pidamist.
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 17, tl 1 jj). E. Tuiksoo kaitsja esitas kaitsekõne. Kohus määras uuteks istungiaegadeks 13.,
- ja
- veebruari ning
- ja
- märtsi
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 18, tl 1 jj). T. Annuse kaitsja alustas kaitsekõne pidamist.
- jaanuar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 18, tl 8 jj). T. Annuse kaitsja lõpetas kaitsekõne. Seejärel jätkas oma kaitsekõnet T. Pedjasaare kaitsja.
- veebruar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 20, tl 1 jj). T. Pedjasaare kaitsja lõpetas kaitsekõne. Seejärel alustas kaitsekõne pidamist K. Kanguri kaitsja.
- veebruar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 20, tl 59 jj). K. Kanguri kaitsja lõpetas kaitsekõne. Kohtuvaidlus jätkus esmalt prokuratuuri, seejärel T. Libliku, E. Vettuse, E. Tuiksoo, T. Pedjasaare ja T. Annuse kaitsjate ning T. Pedjasaare repliikidega. Istungipäeva lõpus selgus, et
- veebruaril ei saa kohtuistungit pidada, kuna T. Libliku ja E. Tuiksoo kaitsjatel pole võimalik sel päeval istungil osaleda. Kohus määras uuteks istungipäevadeks
- ja
- märtsi
- veebruar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 21, tl 1 jj). Kohtuvaidlus jätkus V. Reiljani kaitsja ja K. Kanguri repliigiga. Seejärel lõpetas kohus kohtuvaidluse ja andis viimase sõna T. Liblikule.
- veebruar 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 21, tl 91 jj). T. Annuse viimane sõna.
- märts 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 22, tl 16 jj). E. Vettuse, E. Tuiksoo, T. Pedjasaare ja V. Reiljani viimane sõna.
- märts 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 23, tl 1 jj). K. Kangur alustas viimase sõnaga.
- märts 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 23, tl 6 jj). K. Kangur lõpetas viimase sõna. Pärast seda esines sõnavõtuga kohtukoosseisu eesistuja, kes lõpetuseks teatas, et esialgne aeg kohtuotsuse kuulutamiseks on
- juuni
- juuni 2012,
- istungipäev (KoTo, kd 25, tl 1 jj). Harju Maakohus kuulutas kohtuotsuse tervikteksti. Maakohtu otsusega mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 352 jj). (B) APELLATSIOONIMENETLUS
- juulil 2012 esitas Riigiprokuratuur Harju Maakohtu
- juuni
- a otsuse peale apellatsiooni (KoTo, kd 26, tl 4 jj).
- juulil 2012 saatis Tallinna Ringkonnakohus kaitsjatele kirja, milles palus
- augustiks 2012 teatada ringkonnakohtule neile sobivad kuupäevad, et saaks oktoobriks, novembriks ja detsembriks määrata ringkonnakohtu istungi (KoTo, kd 28, tl 3).
- augustil 2012 saatis ringkonnakohus kaitsjatele uue kirja, milles märkis, et kaitsjate väljapakutud kuupäevade hulgast ei olnud võimalik leida kõigile menetlusosalistele sobivaid istungipäevi, ja palus anda teada, millised päevad sobivad ringkonnakohtu istungiks
- a jaanuari-, veebruari ja märtsikuus (KoTo, kd 28, tl 21).
- augustil 2012 tegi Tallinna Ringkonnakohus kaitsjatelt saadud vastuste alusel määruse, milles määras, et kriminaalasja arutamine toimub 14.-
- ja 21.-
- jaanuaril ning 4.-
- veebruaril
- Sama määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus kontrollida ringkonnakohtus jälitustegevuse seaduslikkust ja nõuti prokuratuurilt välja jälitustoimikud, samuti andmed jälitustoimingute faktilise tegemise aja kohta (KoTo, kd 28, tl 36).
- detsembril 2012 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega otsustas võtta kohtuasja materjalide juurde kokku 21 Harju Maakohtu ja 44 prokuratuuri jälitustoimingu luba, nõudes prokuratuurilt nende lubade esitamist hiljemalt
- detsembriks
- Sama määrusega nähti ette, et kaitsjatel ja nende vahendusel süüdistatavatel on alates
- detsembrist 2012 õigus ringkonnakohtu kantseleis lubadega tutvuda. Määruses esitati ka põhistused selle kohta, miks jälitustoimikute ülejäänud materjale kaitsjatele ei tutvustata (KoTo, kd 28, tl 100 jj). Riigiprokuratuur edastas ringkonnakohtu nõutud materjalid
- detsembril 2012 (KoTo, kd 28, tl 109 jj).
- jaanuaril 2013 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega jättis rahuldamata K. Kanguri kaitsja täiendava taotluse jälitustoimikute ja prokuratuuri jälitustaotlustega tutvumiseks (KoTo, kd 29, tl 12 jj).
- 14., 15., 17.,
- ja
- jaanuaril ning
- ja
- veebruaril 2013 toimus ringkonnakohtu istung. (KoTo, kd 29, tl 61 jj; kd 30, tl 48 jj; kd 30, tl 50 jj; kd 31, tl 82 jj; kd 32, tl 66 jj; kd 34, tl 15 jj).
- juunil 2013 tegi Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasjas otsuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu õigeksmõistva otsuse ja tunnistas kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 421 jj). (C) KASSATSIOONIMENETLUS
- Ajavahemikus 17.-
- juulini 2013 esitasid kõigi süüdistatavate kaitsjad ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonid kogumahus 773 lehekülge (sh T. Annuse kaitsja kassatsioon 323 lk, V. Reiljani kaitsja kassatsioon 195 lk, K. Kanguri kaitsja kassatsioon 134 lk, T. Libliku kaitsja kassatsioon 51 lk, E. Vettuse kaitsja kassatsioon 30 lk, T. Pedjasaare kaitsja kassatsioon 23 lk ja E. Tuiksoo kaitsja kassatsioon 17 lk) (KoTo, kd 36-39).
- augustil 2013 edastas ringkonnakohus kassatsioonid koos kriminaal- ja kohtutoimikuga Riigikohtule (KoTo, kd 40, tl 6).
- Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a määrustega võeti kõigi kaitsjate kassatsioonid menetlusse (KoTo, kd 40, tl 73 jj).
- jaanuaril 2014 andis Riigikohus kassatsioonimenetluse pooltele kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja
- märtsini 2014 (KoTo, kd 40, tl 80 jj).
- jaanuaril 2014 nõudis Riigikohus Riigiprokuratuurilt välja jälitustoimiku (KoTo, kd 40, tl 93).
- aprilli
- a määrusega anti kriminaalasi läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, sest kriminaalasja lahendamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused, mis võisid viia vajaduseni muuta kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta.
- aprillil 2014 määras Riigikohus kassatsioonimenetluse pooltele kirjalike seisukohtade esitamise tähtajaks
- mai
- Riigikohus teeb käesolevas asjas otsuse
- juunil
- (II) SÜÜDISTUS
- Käesolevas kriminaalasjas anti kohtu alla Villu Reiljan süüdistatuna KarS § 294 lg 2 p 1 järgi; Kalev Kangur süüdistatuna KarS § 294 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; Toomas Annus süüdistatuna KarS § 298 lg 2 järgi; Tarmo Pedjasaar süüdistatuna KarS §
§ 22lg 3 ja § 298 lg 1 järgi; Einar Vettus süüdistatuna Kar
S § 298 lg 1 järgi; Ester Tuiksoo süüdistatuna KarS § 294 lg 1 järgi; AS Järvevana (endise ärinimega AS Merko Ehitus) süüdistatuna KarS § 298 lg 4 järgi ning E.L.L. Kinnisvara AS süüdistatuna KarS § 298 lg 3 järgi.
- Süüdistuse sisu oli kokkuvõtlikult järgmine. (1.) V. REILJAN JA K. KANGUR VÕTSID ALTKÄEMAKSU NING T. ANNUS JA AS JÄRVEVANA (AS MERKO EHITUS) ANDSID NEILE SEDA (A) V. REILJAN JA K. KANGUR OLID AMETIISIKUD
- V. Reiljan, olles
- aprillist 2003 kuni
- oktoobrini 2006 keskkonnaminister, ja K. Kangur, olles alates
- jaanuarist 1996 Maa-ameti peadirektor, olid ametiisikud KarS § 288 tähenduses. (B) VARA JA VARALINE SOODUSTUS T. ANNUSELT V. REILJANILE
- V. Reiljan nõustus talle vara ja varalise soodustuse lubamisega ning võttis vastu vara T. Annuselt ning T. Annus lubas V. Reiljanile vara ja soodustust ning andis vara järgmiselt.
- (1.)
- novembril
- a küsis V. Reiljan T. Annuselt määramata ajaks Lea K. tasuta kasutusse AS-i Merko Ehitus ehitatud ja müüdavat korterit. Esmalt soovis V. Reiljan korterit asukohaga Tallinn, Xxxxx xxx XXXX-XX, kuid kohapeal tutvudes see korter L. K.-le ei meeldinud. Seejärel,
- a detsembrikuu alguses, nõustus T. Annus, et L. K.-le antakse tasuta kasutada korter asukohaga Tallinnas Xxxxxx xxx XX-XX (müügiväärtusega 1 624 650 krooni).
- oktoobril 2005 anti see korter V. Reiljaniga seotud L. K.-le, kes hakkas korterit elukohana kasutama. Korteri müügihinda ega kasutamistasu L. K. AS-ile Merko Ehitus ei tasunud. Arvestades keskmisi üürihindu, tulnuks selle korteri kasutamise eest ajavahemikul
- novembrist 2005 kuni
- oktoobrini 2006 tasuda vähemalt 108 252 krooni. Pärast AS-is Merko Ehitus toimunud läbiotsimist müüdi korter ja selle juurde kuuluv parkimiskoht 3 176 000 krooni eest L. K.-le.
- (2.)
- augustil
- a Tallinnas Mustamäe tee / Sõstra 2 asuvas pubis Kamikaze nõustus V. Reiljan T. Annuse poolt varalise soodustuse lubamisega. Nimelt lubas T. Annus V. Reiljanile, et viimane võib tulevikus, kindlaksmääramata ajal omandada osaluse juriidilises isikus. Selleks lubas T. Annus asutada juriidilise isiku ja suurendada endaga seotud äriühingu vara arvel selle juriidilise isiku vara. T. Annus lubas ja nõustus sellega, et niikaua kui V. Reiljan seda ei soovi, ei ole ta äriühingu osalusega seostatav ja äriühingu osanikuks ning juhatuse liikmeks on T. Annuse määratud isik. T. Annuse ja V. Reiljani kokkuleppe kohaselt pidi V. Reiljan või tema määratud isik omandama V. Reiljani määratud ajal osaluse äriühingus või muu varalise hüve äriühingu vara arvel. (C) VARA JA VARALINE SOODUSTUS T. ANNUSELT JA AS-ILT JÄRVEVANA K. KANGURILE
- K. Kangur nõustus talle vara ja varalise soodustuse lubamisega ning võttis vastu vara T. Annuselt ning T. Annus lubas K. Kangurile vara ja soodustust ning andis vara järgmiselt.
- (1.) K. Kangur nõustus ja võttis vastu T. Annuse poolt
- a teisest poolest
- a esimese pooleni korraldatud ja finantseeritud sisekujunduse lahenduse koostamise ja sisustuse eest tasumise korterile asukohaga Tallinnas Xxxxx XX / Xxxxx X-XX summas 281 209 krooni.
- a algusest K. Kanguri kasutuses olnud ja AS-i Merko Ehitus ehitatud Xxxxx XX / Xxxxx X-XX korter koos garaažiga müüdi
- detsembril 2003 AS-ile Hansa Liising Eesti. Sõlmiti liisinguleping summas 1 000 000 krooni. Liisinguvõtjaks vormistati OÜ Sootel, varjamaks K. Kanguri seost AS-iga Merko Ehitus ning AS-i Merko Ehitus poolt soodustuse tegemist K. Kangurile. Korteri müümisel AS-ile Hansa Liising ei arvanud AS Merko Ehitus korteri sisustuse ja sisekujunduslahenduse maksumust korteri müügihinna sisse.
- veebruaril 2005 vormistati K. Kangur Xxxxx XX / Xxxxx X-XX korteri liisinguvõtjaks.
- (2.) Aastatel 2000-2006 sõlmitud kokkulepete alusel andis T. Annus K. Kangurile võimaluse suunata alates aastast 2000 enda huvides varjatult AS-i Merko Grupp kontserni kuuluva OÜ KVTarantel majandustegevust. Aastatel 2000-2003 tegi K. Kangur seda A. S.-i kaudu ja alates
- aastast T. Annuse kaudu. Kokkuleppe kohaselt lubas T. Annus K. Kangurile, et viimane saab tulevikus enda määratud tingimustel ja ajal kasu OÜ KV-Tarantel varast. OÜ KV-Tarantel ostis kokku looduskaitseliste piirangutega kinnisasju, vahetas neid riigile kuuluvate kinnisasjade vastu ja müüs need kinnistud edasi. OÜ KV-Tarantel poolt kinnisasjade soetamist, samuti OÜ KV-Tarantel jooksvaid kulutusi, mis olid aastatel 2000-2003 ligikaudu 20 000 krooni kuus, finantseeris AS-i Merko Grupp tütarettevõte E.L.L. Kinnisvara AS. T. Annus lubas K. Kangurile, et OÜ KV-Tarantel ainukene osa antakse
- a sügisel K. Kanguri määratava isikule.
- (3.)
- a oktoobris võttis K. Kangur T. Annuselt vastu võimaluse otsustada, kellele ja millistel tingimustel võõrandada Harju Maakonnas Harku vallas Tiskre külas asuv Jaani 2 kinnisasi, mille K. Kangur lisas AS-i Merko Ehitus tütarettevõtte OÜ Woody maadevahetus-menetlusse (vahetusväärtusega 4 910 000 krooni). T. Annus võimaldas K. Kanguri määratud isikul omandada riigi kinnisasja, mis talle huvi pakkus, ilma avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta.
- (4.) Ajavahemikus jaanuarist märtsini 2005 võttis K. Kangur T. Annuselt vastu võimaluse otsustada, kellele ja millistel tingimustel võõrandada Lääne maakonnas Noarootsi vallas Dirhami külas asuv Rannametsa kinnisasi, mille K. Kangur lisas AS-i Merko Ehitus tütarettevõtte OÜ Woody maadevahetus-menetlusse (vahetusväärtusega 350 000 krooni). T. Annus võimaldas K. Kanguri määratud isikul omandada riigi kinnisasja, mis talle huvi pakkus, ilma avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta. (D) V. REILJANI JA K. KANGURI AMETIALANE TEGU, MILLE NAD PANID OMA AMETISEISUNDIT ÄRA KASUTADES ÜHISELT JA KOOSKÕLASTATULT TOIME T. ANNUSE LUBATUD VÕI ANTUD VARA VÕI SOODUSTUSE EEST
- V. Reiljan ja K. Kangur nõustusid neile vara ning varalise soodustuse lubamisega ja võtsid vastu vara ning T. Annus lubas ja andis neile vara ja varalist soodustust selle eest, et V. Reiljan ja K. Kangur kasutasid ja lubasid kasutada ebaseaduslikult oma ametiseisundit looduskaitseseaduse (LKS) § 19 rakendamisel.
- V. Reiljan ja K. Kangur, kasutades ära oma ametiseisundit, seisid
- aprillist 2003 kuni
- oktoobrini 2006 ühiselt ja kooskõlastatult selle eest, et looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade vahetamisel riigile kuuluvate kinnisasjade vastu saaksid T. Annuse ja AS-i Merko Ehitus huvid seotud isikute OÜ Woody, OÜ KV-Tarantel, OÜ Käibevara, K. U. ja E. L.-i kaudu võimalikult suures ulatuses järgitud ja et neile oleks tagatud võimalikult suur majanduslik kasum ning et majanduslikud riskid looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade kokkuostmisel ning hiljem nendega tehingute tegemisel oleksid võimalikult väikesed. Teistele isikutele, kes soovisid maid vahetada, selliseid eeliseid ei tagatud ja nende huvidega sellisel viisil ei arvestatud.
- V. Reiljan ja K. Kangur andsid T. Annusele ja AS-i Merko Ehitus töötajatele enne seda, kui toimus T. Annuse ja AS-i Merko Ehitus huvides looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade ja looduskaitseliste piirangutega maade nõudeõiguste omandamine, informatsiooni, kas neid kinnisasju saab vahetusmenetluse käigus LKS § 19 järgi vahetada riigile kuuluvate kinnisasjade vastu. K. Kangur andis teavet ka selle kohta, milliseks hinnataks vahetusmenetluse käigus kinnisasja hind.
- V. Reiljan seisis oma ametiseisundit kasutades selle eest, et AS-iga Merko Ehitus seotud isikutel ei tekiks maareformi käigus looduskaitseliste piirangutega maade tagastamisel takistusi. Selleks jättis süüdistatav kasutamata võimaluse jätta maid tulenevalt nende looduskaitselistest piirangutest riigi omandisse. Samal ajal oli V. Reiljan teadlik, et samu maid kavatsetakse kasutada maadevahetuseks riigiga. Muu hulgas jättis V. Reiljan vastamata Tallinna abilinnapea
- oktoobri
- a kirjale, milles paluti keskkonnaministri seisukohta looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade tagastamise kohta. Sellele kirjale vastates oleks V. Reiljan pidanud andma tagastamise suhtes eitava seisukoha. Samuti seisis V. Reiljan selle eest, et keskkonnateenistused ei teeks looduskaitselistel eesmärkidel takistusi maareformi käigus Tallinnas Narva mnt 180, Vabaõhukooli tee 15, Vabaõhukooli tee 17, Vabaõhukooli tee 108 kinnistute tagastamisele, teades, et AS Merko Ehitus kavatseb kasutada neid maid enda määratud isiku kaudu maadevahetuseks riigiga.
- K. Kangur jättis OÜ Woody, K. U. ja E. L.-i poolt nõudeõiguste omandamisel ja neile maade tagastamisel kasutamata maareformi seaduse (MaaRS) § 38 lg 2 p-s 3 Maa-ametile antud õiguse teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutusi, et maad ei tagastataks, vaid see jäetaks MaaRS § 31 lg 1 p 2 alusel riigi omandisse.
- K. Kangur tegi OÜ Woody, OÜ KV-Tarantel ja K. U. poolt looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamisel keskkonnaministrile ettepaneku jätta hinnast tulenevalt kasutamata kaitstavate loodusobjektide seaduse (KLOS) §-s 91 ja LKS §-s 16 sätestatud ostueesõigus. Seejuures oli K. Kangur teadlik, et maadevahetuse käigus hinnatakse nende kinnisasjade väärtus soetushinnast kõrgemaks.
- V. Reiljan ei kasutanud OÜ