← Eesti

3-2-1-154-00

3-2-1-154-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril
  2. a AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi AS Hiiu Kaubahoov, M. M ja Aina Halduse OÜ vastu 335 258 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. novembril
  4. a läbi M. M kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/420/
  7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt andis AS Eesti Maapank
  8. augusti
  9. a laenulepinguga AS-le Aina & PM laenu 310 000 krooni intressimääraga 26 % aastas. Laenulepingut käendas alates
  10. augustist
  11. a M. M.
  12. märtsil
  13. a sõlmiti võla ülekandmise leping, mille alusel AS Aina & PM laenukohustuse summas 350 258 krooni 53 senti võttis üle AS Hiiu Kaubahoov, kes kohustus laenu tagastama graafiku alusel alates
  14. juunist
  15. a kuni
  16. märtsini
  17. a. Võla ülekandmise lepingut tagati M. M ja Aina Halduse OÜ
  18. märtsi
  19. a käendustega. AS Hiiu Kaubahoov pankrotimenetlus lõpetati Hiiu Maakohtu
  20. veebruari
  21. a määrusega raugemise tõttu. Hageja leidis, et seda kuupäeva tuleb lugeda lepingu täitmise tähtpäevaks. Kohtuistungil hageja täpsustas, et kuna AS Aina & PM pankrotimenetlusest laekus 15 000 krooni, siis palub ta kostjatelt solidaarselt välja mõista 335 258 krooni 53 senti. Hiiu Maakohtu jättis
  22. detsembri
  23. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et
  24. märtsist
  25. a pärinevad kaks käenduslepingut, mille kohaselt on AS Hiiu Kaubahoov laenu käendajateks M. M ja Aina Halduse OÜ. Hiiu Maakohus kuulutas
  26. novembri
  27. a otsusega välja AS Aina & PM pankroti. AS Eesti Maapank (pankrotis) nõue selles pankrotimenetluses on summas 305 150 krooni 76 senti tunnustatud I rahuldamisjärgus. Tegemist on sama laenu põhiosaga, mis
  28. märtsil
  29. a sõlmitud võla ülekandmise lepinguga läks üle AS-le Hiiu Kaubahoov. Seega valis hageja laenu tagasimaksjaks AS Aina & PM, mitte
  30. märtsi
  31. a lepingu järgselt AS Hiiu Kaubahoov. Hagejal puudub seaduslik alus laenu põhiosa teistkordseks sissenõudmiseks. Võla ülekandmise leping on sõlmitud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Tegemist on TsÜS § 69 järgi tühise tehinguga. Nõude aluseks saab pidada
  32. augusti
  33. a laenulepingut, mille täitmise tähtpäev oli
  34. märts
  35. a. AS Aina & PM pankrotimenetluses ongi laenu põhiosa tunnustatud. Hagi selle laenulepingu käendaja M. M vastu on TsK § 211 p 2 järgi aegunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis M. M-lt ja Aina Halduse OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks välja 350 258 krooni 53 senti.
  36. märtsil
  37. a võttis AS Hiiu Kaubahoov (likvideerimisel) kolmepoolse lepinguga üle AS Aina & PM laenulepingu järgse võlakohustuse. Selle tagatiseks jäi hageja ja AS Aina & PM vahel
  38. augustil
  39. a sõlmitud pandileping. Täiendavalt sõlmiti AS Hiiu Kaubahoov poolt laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingud M. M-ga ja Aina Halduse OÜ-ga. Pärast
  40. märtsi
  41. a oli võlgnik AS Hiiu Kaubahoov ning kohustise täitmise tagamiseks oli sõlmitud 3 lepingut: üks pandi- ja kaks käenduslepingut. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et võla ülekandmise leping oleks sõlmitud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Seega on väärad maakohtu põhjendused hagi aegumise kohta.
  42. märtsil
  43. a sõlmitud võla ülekandmise lepingu alusel on lepingu täitmise lõpptähtpäev
  44. märts
  45. a. Laenu tagamiseks oli panditud AS-le Aina & PM kuuluv garaažikompleks. Hagejal oli õigus AS Aina & PM pankrotimenetluses esitada pandi realiseerimise nõue ja saada selles ulatuses nõude rahuldamist. Pandi realiseerimise arvelt saadud 15 000 krooni on võlanõudest maha arvatud. Kuna AS Hiiu Kaubahoov suhtes on pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetatud ja laenu tasumist pole tõendatud, siis kuulub hagi TsK § 206 ja § 207 lg-te 2 ja 3 alusel käendajate vastu rahuldamisele. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja M. M palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus tuvastas vääralt, et hageja esitas AS Aina & PM pankrotimenetluses ainult pandi realiseerimise nõude. Hageja esitas nõude kogu võlasumma saamiseks eesõigusnõudena. Hageja nõue on kaitstud eesõigusnõudena täies ulatuses esialgse laenulepingu ja seda tagava pandilepingu alusel. Kui hageja arvates toimus
  46. märtsil
  47. a võla ülekandmine, siis puudus tal õigus esitada pankrotimenetluses pandi realiseerimise alusena AS Aina & PM ning AS Eesti Maapank vahelist laenulepingut. Ringkonnakohtu järeldus nõude olemusest on oletuslik ega tugine asjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohus pole otsuses märkinud, millisele tõendile tuginedes jõudis ta maakohtus tuvastatust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt vara välja näiliku tehingu alusel. Ringkonnakohus ei ole hinnanud kostjate vastuväiteid. Hageja esitas nõude, mis on juba läbi vaadatud ja rahuldatud AS Aina & PM pankrotimenetluses. Otsuse tulemusel on lubatud esitada kaks teineteist välistavat nõuet erinevate väidetavate võlgnike vastu. Apellatsioonkaebuses viitas hageja, et AS Aina & PM on nõude osaliselt rahuldanud. Kui kohustus kuulub täitmisele ositi, aegub iga osa täitmise nõue TsÜS § 118 kohaselt eraldi.
  48. juunil
  49. a ja
  50. detsembril
  51. a täitmisele kuulunud kohustuste käendus oli TsK § 211 lg 2 mõttes aegunud ja kostjalt on seetõttu põhjendamatult välja mõistetud 87 564 krooni 80 senti. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja 350 258 krooni 53 senti, kuigi hageja nõue oli 335 258 krooni 53 senti. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast on ühemõtteliselt võimalik aru saada, miks hagejal oli pankrotimenetluses nõude esitamise õigus. Võla ülekandmine
  52. märtsi
  53. a on tehtud AS Aina & PM osavõtul ning märkega, et
  54. augustil
  55. a sõlmitud pandileping jääb kehtima. Nõue esitatigi pandilepingu alusel ning AS Aina & PM jaoks ei muutunud tema pankrotimenetluses midagi. Ringkonnakohtu järeldus nõude olemusest tugineb asjas kogutud tõenditele. Käenduse aegumise kohta käivaid väiteid ei ole varem esitatud ning seetõttu ei saa neile kassatsioonkaebuses tugineda. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni on summade käsitlemisel sattunud viga. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja palus asjas maakohtult 335 258 krooni 53 sendi väljamõistmist. Sellise suurusega nõude jättiski maakohus rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis aga M. M-lt ja Aina Halduse OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks välja 350 258 krooni 53 senti. Seega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 229 lg-t 1, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  56. oktoobri
  57. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-96 on asutud seisukohale, et TsK § 211 p-s 2 sätestatud 3-kuuline tähtaeg pole mitte käendaja vastu esitatud hagi aegumistähtaeg, vaid käenduse lõppemise alus. Kolleegium soostub selle seisukohaga. Seega käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäevast arvates ei esita hagi käendaja vastu. Apellatsioonikohus on käendajate vastutust põhjendanud ainult lepingu täitmise lõpptähtpäeva
  58. märtsi
  59. a arvestades. Kuna võla tagasimaksmine pidi võlakohustuse ülekandmise lepingu kohaselt toimuma alates
  60. juunist
  61. a osade kaupa ning hagi käendajate vastu esitati
  62. detsembril
  63. a, pidi ringkonnakohus otsuses võtma seisukoha, kas käenduslepingute pooled leppisid kokku käenduskohustise ositi lõppemises tulenevalt laenuosade tagasimaksmise tähtpäevadest või mitte. Selles osas ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Ekslik on kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus mõistis kostjatelt raha välja näiliku tehingu järgi. Apellatsioonikohus asus põhjendatult seisukohale, et võlakohustuse ülekandmise leping polnud näilik tehing, kuna asjas ei esitatud tõendeid selle kohta, et tehing oleks tehtud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Nõude esitamine esialgse võlgniku pankrotimenetluses ei muuda võlakohustuse ülekandmise lepingut näilikuks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  64. mai
  65. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada M. M-le
  66. juunil
  67. a tasutud kautsjon 3502 (kolm tuhat viissada kaks) krooni 60 senti. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.