3-1-1-14-14

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-14-14

1. september 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos Kohtuasi Kriminaalasi Villu Reiljani süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi; Kalev Kanguri süüdistuses KarS § 294 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; Toomas Annuse süüdistuses KarS § 298 lg 2 järgi; Tarmo Pedjasaare süüdistuses KarS § 298 lg 1 ja § 294 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi; Einar Vettuse süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi; Tullio Libliku süüdistuses KarS § 298 lg 2 järgi; Ester Tuiksoo süüdistuses KarS § 294 lg 1 järgi; AS-i Järvevana (endise ärinimega AS Merko Ehitus) süüdistuses KarS § 298 lg 4 järgi ja E.L.L. Kinnisvara AS-i süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi Taotluse esitaja ja Tarmo Pedjasaare kaitsja vandeadvokaat taotluse liik Jüri Leppiku taotlus ilmsete ebatäpsuste parandamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsuses asjas nr 3-1-1-14-14 Taotluse läbivaatamise
4. september 2014, kirjalik menetlus kuupäev ja viis RESOLUTSIOON
5. Jätta rahuldamata taotlus asjas nr 3-1-1-14-14 tehtud Riigikohtu
6. juuni
7. a otsuse põhiosa punkti 574 parandamiseks.
8. Rahuldada taotlus Riigikohtu otsuse põhiosa punkti 575 parandamiseks ja täiendada seda punkti pärast sõnu "ja T. Annuse" sõnadega "ning T. Pedjasaare".
9. Rahuldada taotlus Riigikohtu otsuse põhiosa punkti 723 parandamiseks ja täiendada punkti teist lauset pärast sõnu "Kohtumenetluse pooled" sõnadega ", välja arvatud T. Pedjasaare kaitsja, ". ASJAOLUD JA KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. juunil 2014 tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-14-
12. Selle kohtuotsusega vaatas Riigikohus muu hulgas läbi Tarmo Pedjasaare kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsiooni Tallinna Ringkonnakohtu
13. juuni
14. a otsusele kriminaalasjas nr 1-094486, rahuldades kassatsiooni osaliselt.
16. juulil 2014 esitas T. Pedjasaare kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik Riigikohtule taotluse parandada eelmises punktis nimetatud Riigikohtu otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
17. Esmalt osutab taotluse esitaja Riigikohtu otsuse punktile 574, milles on märgitud, et prokuratuur taotleb kassatsioonivastuses kõigi kassatsioonide rahuldamata jätmist. Kaitsja leiab, et see väide on ebatäpne. Viidates kassatsioonivastuse lõpposale, leiab taotluse esitaja, et prokuratuur ei vaielnud vastu T. Pedjasaare kaitsja kassatsioonile. Seega võiks kohtuotsuse punkt 574 olla kaitsja arvates sõnastatud järgmiselt: "Kassatsioonivastuses taotleb prokuratuur Ester Tuiksoo kaitsjate, Tullio Libliku kaitsja, Einar Vettuse kaitsjate, Kalev Kanguri kaitsja, Villu Reiljani kaitsja ning Toomas Annuse, AS E.L.L. Kinnisvara ja AS Merko Ehitus kaitsja kassatsioonide rahuldamata jätmist. Tarmo Pedjasaare kaitsja kassatsioonile prokuratuur vastuväiteid ei esitanud."
18. Kolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Prokuratuuri kassatsioonivastuses esitatud taotlus on sõnastatud järgmiselt: "
19. Jätta menetlusse võtmata süüdistatavate: Ester Tuiksoo kaitsjate vandeadvokaatide Viktor Särgava ja Raivo Lausi, Tullio Libliku kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa, Einar Vettuse kaitsjate vandeadvokaadi abi Oliver Nääsi ja vandeadvokaat Üllar Talviste, Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu, Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve ning Toomas Annuse, AS E.L.L. Kinnisvara, AS Merko Ehitus kaitsja vandeadvokaat Leon Glikmani kassatsioonid
20. Juhul, kui otsustatakse anda esitatud kassatsioonidele menetlusluba, siis jätta kõik esitatud kaebused rahuldamata." Seega vastab tõele, et kassatsioonivastuse taotleva osa esimeses punktis, mis käsitleb kassatsioonide menetlusse võtmist, pole kassatsioonide loetelus nimetatud T. Pedjasaare kaitsja kassatsiooni. Samas palutakse taotluse teises punktis jätta rahuldamata "kõik esitatud kaebused". Kassatsioonivastuse sisu tervikuna viitab üheselt prokuratuuri soovile, et Tallinna Ringkonnakohtu
21. juuni
22. a otsus jääks tervikuna muutmata. Mitte miski kassatsioonivastuse tekstis ei viita võimalusele, et prokuratuur nõustus mingis osas T. Pedjasaare kaitsja kassatsiooniga. Vastupidist ei saa järeldada ka sellest, et ka kassatsioonivastuse põhjendustes konkreetselt T. Pedjasaare kaitsja kassatsioonile ei viidata. Kassatsioonivastuse maht on 6 lehekülge ja selles käsitletakse vaid üksikuid kassaatorite argumente ning sedagi valdavalt üldistatult, konkreetseid kassatsioone välja toomata. Täpsed viited on tehtud vaid mõnede kassatsioonide üksikutele väidetele. Seega ei saa ka kassatsioonivastuse põhiosast järeldada, nagu oleks prokuratuur T. Pedjasaare kaitsja kassatsiooni rahuldamisega nõustunud või nagu puudunuks prokuratuuril selles osas seisukoht. Ka hilisemas menetluses ei avaldanud prokuratuur arvamust, nagu võiks T. Pedjasaare kaitsja kassatsioon mingis osas põhjendatud olla. Seegi kinnitab järeldust, et kassatsioonivastuses "kõigi kaebuste" rahuldamata jätmist taotledes pidas prokuratuur silmas ka T. Pedjasaare kaitsja kassatsiooni. Järelikult tuleb kaitsja taotlus Riigikohtu otsuse punkti 574 täpsustamiseks rahuldamata jätta.
23. Teiseks osutab taotluse esitaja ebatäpsusele Riigikohtu otsuse punktis 575, milles on märgitud, et prokuratuuri kassatsioonivastuse kohta esitasid kirjalikud seisukohad V. Reiljani, K. Kanguri ja T. Annuse kaitsjad. T. Pedjasaare kaitsja märgib, et ta esitas
24. märtsil 2014 Riigikohtule menetlusdokumendi, mille punktis 1 on märgitud, et riigiprokurörid ei ole pidanud vajalikuks enda vastuses kassatsioonidele T. Pedjasaare kaitsja poolt esitatud väiteid käsitleda ja seega tuleb lähtuda sellest, et prokurörid on nõustunud kassatsioonis toodud põhjendustega. Seega võiks Riigikohtu otsuse punkt 575 kaitsja hinnangul kõlada järgmiselt: "Prokuratuuri kassatsioonivastuse kohta esitasid kirjalikud seisukohad V. Reiljani, K. Kanguri, T. Annuse ja T. Pedjasaare kaitsjad."
25. Kolleegium nendib, et T. Pedjasaare kaitsja esitas
26. märtsil 2014 koos riigi õigusabi tasu määramise taotlusega Riigikohtule KrMS § 352 lg-s 2 sätestatud korras tõepoolest ka täiendavad kirjalikud seisukohad. See fakt on jäänud Riigikohtu otsuse punktis 575 ekslikult märkimata. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu, ja tuleb seega KrMS § 352 lg 1 ja § 306 lg 5 alusel parandada.
27. Kolmandaks on taotluse esitaja väitel ebatäpne Riigikohtu otsuse punkt 723, kus on muu hulgas märgitud, et kohtumenetluse pooled ei ole ringkonnakohtu istungil tõendite avaldamise viisi vaidlustanud ning järelikult on nad sellega vaikimisi nõustunud. Viidates ringkonnakohtu istungi
28. jaanuari
29. a protokollile, selgitab T. Pedjasaare kaitsja, et erinevalt teiste süüdistatavate kaitsjatest esitas tema ringkonnakohtule vastuväite, mille kohaselt ei saa apellatsioonimenetluses kohtuliku uurimise käigus lihtsalt viidata toimikus asuvatele maakohtu istungi protokollidele, ning nõudis, et kohtulik uurimine viidaks läbi KrMS § 335 lg 1 reeglite järgi, arvestades apellatsiooni piire. Kaitsja taotleb Riigikohtu otsuse punkti 723 teise ja kolmanda lause täpsustamist ja sõnastamist näiteks järgmiselt: "Kohtumenetluse pooled ei ole ringkonnakohtu istungil tõendite avaldamise viisi vaidlustanud, väljaarvatud T. Pedjasaare kaitsja. T. Pedjasaare kaitsja esitas vastuväite, et ei saa kohtuliku uurimise käigus lihtsalt viidata toimikus asuvatele protokollidele ja nõudis, et kohtulik uurimine viiakse läbi KrMS § 335 lg 1 reeglite järgi (mis viitab I astme kohtuliku uurimise sätetele) ja arvestaks apellatsiooni piire. Järelikult on kõik teised kaitsjad, peale T. Pedjasaare kaitsja, sellega vaikimisi nõustunud."
30. Ühtlasi märgitakse taotluses, et juhul kui ilmsete ebatäpsuste parandamise tõttu võivad ilmneda asjaolud, mis võisid kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, peaks Riigikohus kaaluma õiguslikke võimalusi menetluse taasalustamiseks. Juhul kui menetlusseadus seda ei võimalda, peaks Riigikohus kaaluma, kas seadus võib selles osas olla põhiseadusvastane või on lünka võimalik täita KrMS § 2 p 4 kohaselt.
31. Riigikohtu otsuse punktis 723 on märgitud järgmist: "Kohtuistungi protokollil on kahene tähendus: ühelt poolt on tegemist menetluskäiku kajastava menetlusdokumendiga, teisalt jäädvustatakse selles kohtus toimunud tõendite vahetu uurimise tulemused. Kohtumenetluse pooled ei ole ringkonnakohtu istungil tõendite avaldamise viisi vaidlustanud. Järelikult on nad sellega vaikimisi nõustunud. Ei ole alust arvata, et kohtumenetluse pooled ei saanud aru, et kohus avaldas protokollid tõendite avaldamiseks, mitte menetluslike asjaolude tuvastamiseks. Pooled said maakohtus avalikul ja suulisel uurimisel enda seisukohad esitada, mistõttu ei olnud vaja neid ringkonnakohtus uuesti ja täies mahus suuliselt ette lugedes avaldada. Sellise menetlemise kasuks räägib ka mõistliku menetlusaja põhimõte, mida nõnda mahukas asjas oleks vastasel juhul olnud raske kui mitte võimatu järgida."
32. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu
33. jaanuari
34. a protokollist on T. Pedjasaare kaitsja tõepoolest vaielnud vastu prokuratuuri taotlusele maakohtu istungi protokoll avaldada ja leidnud, et kohtulik uurimine ringkonnakohtus peab KrMS § 335 lg 1 kohaselt toimuma üldjoontes samamoodi nagu esimese astme kohtus. Ringkonnakohus jättis kaitsja selle taotluse rahuldamata, märkides, et ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu istungil kontrollitud ja avaldatud tõendite alusel. Teised kaitsjad peale T. Pedjasaare kaitsja maakohtu istungi protokolli avaldamisele vastu ei vaielnud.
35. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohtu otsuse punktis 723 nenditu, et kohtumenetluse pooled ringkonnakohtu istungil tõendite avaldamise viisi ei vaidlustanud, õige osas, mis puudutab V. Reiljani, K. Kanguri, T. Annuse, AS-i Järvevana, E.L.L. Kinnisvara AS-i, E. Vettuse, T. Libliku ja E. Tuiksoo kaitsjaid. T. Pedjasaare kaitsja vaidles tõendite avaldamise viisile vastu ja temale sellist nõustumist omistada ei saa. Tegemist on ebatäpsusega, mis kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud Riigikohtu otsuse sisu. Seetõttu on kõnealune viga võimalik KrMS § 306 lg 5 alusel parandada.
36. Kuna T. Pedjasaare kaitsja taotluses osutatud ebatäpsused ei mõjutanud menetluse lõpptulemust, s.o Riigikohtu
37. juuni
38. a otsuse resolutiivosa, ei ole ka põhjust käsitleda küsimust, kas see, et kriminaalmenetluse seadustik ei anna alust käsitletava kriminaalasja menetluse taasavamiseks, on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Saale Laos