3-2-1-131-14

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-131-14
3. Erinevalt kolleegiumi enamusest oleksin ringkonnakohtu ning maakohtu otsused muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata jätnud.
4. ÜVVKS § 6 lõigetes 10-12 on keelatud korduva või täiendava liitumistasu võtmine, v.a samas sätestatud erijuhud. Praeguses asjas neid erijuhte ei esine. Seega on keskne küsimus, kas selle kinnistu liitumise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on juba liitumistasu makstud või mitte.
5. Maa- ja ringkonnakohus pole oma otsust faktiliste asjaolude tuvastamise osas rajanud ei ainult ega isegi mitte peamiselt ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsusele samas asjas. See otsus on olnud ainult üheks põhjuseks, miks kohtud sellise otsuseni jõudsid. Seega kolleegiumi otsuse p 17 esimeses lõigus märgitu on iseenesest õige, kuid selle minetuse tõttu ei olnud alust kohtuotsuseid tühistada. Seega saab praegu küsimus olla liitmislepingu täitmises ja ÜVVKS § 8 lõikes 3 nimetatud lepingu tingimustes.
8. Maa- ja ringkonnakohus on vastavalt otsuse lk-l 10 ja 10-11 piisavalt hinnanud tõendeid ja vajalikul määral põhjendanud järeldust, et vaidlusaluse kinnistu osas on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu makstud ja liitumisleping sõlmitud.
9. Ringkonnakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oli kanalisatsiooni liitumise tasuks määratud 1860 krooni ja selle summa tasus Eha tee 44 kinnistu (krundi nr 37) eest
10. a S. Tikerpäe, kes oli kinnistu eelmine omanik. Samuti on kohtud tuvastanud, et hageja on kostjaga
11. jaanuaril 2000.a sõlminud lepingu, milles kostja on võtnud kohustuse tagada kinnistu varustamine tarbeveega kinnistu piirini ja heitvee ärajuhtimine, ning hageja on teenust ka tarbinud. Seda, et hageja kinnistu oli ühendatud kostja ühisveevärgiga ja et veega varustamine toimus, tõendab kostja juhatuse volitatud isiku 1.08.2006 koostatud akt Eha tee 44 peaveemõõtja nr 0286 plommimise ja näidu fikseerimise kohta. Sellele, et tehnovõrguga on liitutud, viitab mh MTÜ põhikiri, mille p 1.4 kohaselt on ühingu eesmärgiks liikmete ühise tegevuse tulemusena välja ehitada väikeelamukvartali tehnovõrgud ja platsid, luua paremad tingimused nende edaspidiseks hooldamiseks, ühingule kuuluva ja kasutuses oleva maa ja tehnovõrkude valdamine, kasutamine ja käsutamine, teeninduslepingute alusel oma liikmetele teenuste osutamine ja vahendamine, samuti muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamine. Põhikirja p 2.5 kohaselt on ühingu liikmesus seotud sisseastumismaksuga, liitumistasu ning liikmemaksudega, mille suuruse otsustab juhatus. Sellele, et liitumistasu selle kinnistu eest oli makstud, viitab kaudselt seegi, et hageja arvati MTÜ liikmeskonnast välja osamaksete tasumata jätmise tõttu, ning puuduvad tõendid, et liitumistasu oli maksmata.
12. Iseenesest õige on seisukoht, et MTÜ liikmeks olek ei ole samastatav ÜVK-ga liitumisega (otsuse p 18 esimene lõik). Liitumistasu maksmine ja liitumislepingu sõlmimine järeldub aga eriarvamuse ps 5 toodud asjaoludest. Otsuse p 18 teises lõigus on tehtud etteheide ringkonnakohtule, et selgitamata on jäetud, kas liitmistasuks nimetatud tasu maksmisega täitis S. Tikerpäe enda kui kostja liikme kohustust või oli tegemist kostja liikmeksolekust sõltumatu liitumistasu maksmisega. Millistest õigusaktidest sellise vaheteo vajadus tuleneb ja kas ning mis sellest üldse oleneb, sellest kolleegiumi enamus vaikib, kuigi vähemalt kohalduva õiguse määramine on Riigikohtu pädevuses ja selle otsuses märkimine TsMS § 689 lg 4 järgi ka vajalik. Minu jaoks tuleneb sellise vaheteo tarbetus ÜVVKS § 6 lõigetest 10-
14. Kuna kohtud jõudsid minu hinnangul põhjendatud järeldusele, et liitumistasu on makstud, liitumisleping sõlmitud ja pooled olid sõlminud ka teeninduslepingu, siis eelnevast järeldub, et määratud oli ka liitumispunkt kanalisatsiooniga. Seetõttu pean põhjendatuks ka kohtute seisukohta, et kanalisatsioonitorustiku väidetavalt puuduva osa (3 m), mis kuulub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hulka, peab paigaldama hageja, kuna hagejal on teenuse saamiseks kohustus tagada kanalisatsioonitorustiku korrashoid kuni liitumispunktini. Henn Jõks