3-2-1-71-14

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-71-14 Määruse kuupäev Tartu,

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Mati Makkari vastu võla ja viivise saamiseks ning Mati Makkari vastuhagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu elektri väljalülitamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-10352 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Makkari kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Kostja Mati Makkar, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas
8. märtsil 2012 Harju Maakohtule Mati Makkari (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5951 eurot 46 senti, intressi 73 eurot 29 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1261 eurot 44 senti ja tulevikus sissenõutava viivise 0,1% tasumata põhivõlast päevas kuni täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
9. aprillil 2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu (võrguleping). Lepingu osaks oleva Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimuste (tüüptingimused) p 9.7 järgi on kostjal kohustus maksta talle esitatud arvete alusel võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvetel märgitud tähtpäevadeks. Kostjal tekkis elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi võlg, mis on hagi esitamise seisuga kokku 5951 eurot 46 senti.
10. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on õigusvastane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal ei ole õigust nõuda maksegraafiku järgi intressi 23% aastas ja viivist 0,1%, sest võla tasumise kokkulepe on tühine. Hageja on monopoolne üldhuviteenuse osutaja piiratud elektrituruga liikmesriigis. Kostja oli võla tasumise kokkuleppe sõlmimise ajal sundseisus, kuna ta ei saanud valida endale teist elektriettevõtjat ning pidi leppima hageja tingimustega. Samuti ei ole hagejal alust nõuda taastuvenergia tasu. Pooled ei ole sõlminud lepingut taastuvenergia tasu maksmise kohta. Taastuvenergia tasu on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu art-ga
12. Kostja esitas
13. augustil 2012 vastuhagi, milles palus tunnistada õigusvastaseks hageja
14. jaanuaril 2012 elektri väljalülitamise ning mõista hagejalt välja saamata jäänud üüritulu 1917 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis.
15. Harju Maakohus rahuldas
16. mai
17. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7215 eurot 90 senti, sh põhivõla 5951 eurot 46 senti ja viivise 1261 eurot 44 senti ning viivise 0,1% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Maakohus tunnistas hageja elektri väljalülitamise
18. jaanuaril 2012 õigusvastaseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Lisaks mõistis maakohus kostjalt riigi kasuks välja vastuhagilt tasumata riigilõivu 175 eurot. Muu hulgas leidis maakohus, et hageja esitatud arvetes sisalduva taastuvenergia tasu nõue on seaduslik. Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist (elektrituruseaduse (ELTS) § 59, § 591, § 592), ning seda koguvad jaotusvõrguettevõtjad. Asjakohased ei ole kostja väited Euroopa Liidu õiguse kohta. Asjal ei ole piiriülest mõõdet, sest nii hageja kui ka kostja asuvad Eestis. Kohalduvad Eesti õigusaktid ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus.
19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagi, ja mõistis kostjalt välja riigilõivu. Kostja palus saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata osas, milles kostja nõuet ei tunnista, ja rahuldada kostja mittevaralise kahju ja saamata jäänud üüri hüvitamise nõue. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
20. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
21. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
22. detsembri
23. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt riigi tuludesse riigilõiv 175 eurot. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et asjas kohaldub Eesti õigus, sest vaidlusel ei ole piiriülest mõõdet, ning Eesti õigusaktid on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Maakohus ei pidanud küsima asja lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtud jätsid hindamata, kas mõõtekohaks kokku leppimata kohta sai lugeda legitiimseks mõõtekohaks, ning ei hinnanud õigesti tõendeid kostja elektritarbimise kohta. Ringkonnakohus oleks pidanud omal algatusel hindama tüüptingimuste tühisust ning lugema
25. veebruari 2011 võla tasumise kokkuleppe täies ulatuses tühiseks. Kohtud ei hinnanud, kas elektriga varustamise lõpetamine talvel oli kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ lisaga I ja art 9 lg-ga
26. Samuti jätsid kohtud hindamata tõendid, mis kinnitavad kostjale varalise kahju tekkimist. Kohtud järeldasid valesti, et kostja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu. Lisaks leidsid kohtud valesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt taastuvenergia tasu. Need tasud ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja kohtud oleksid pidanud selles osas küsima Euroopa Liidu Kohtult eelotsust.
27. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.
28. Kohtukoosseis andis
29. oktoobri
30. a määrusega asja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel üle anda Riigikohtu üldkogule. Kolleegiumi enamusel tekkis asja lahendades kahtlus, et taastuvenergia tasu maksmisega kaasnev tarbija põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive ELTS § 592 lg 1 koosmõjuS § 59 lg 1 ja 2 regulatsiooniga võib olla vastuolus põhiseadusega. ELTS § 592 lg 1 järgi kannab sama seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Toetuse rahastamise kulu hõlmab ka §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise kulu. Pooled ei vaidle selle üle, et ELTS §-s 59 sätestatud taastuvenergia toetus on riigiabi (vt Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-262/12). ELTS § 592 lg 1 järgi on taastuvenergia toetuse rahastamine pandud täielikult tarbijale sõltumata sellest, kas ja kui palju tema ja kõik tarbijad kokku taastuvenergiat tarbivad. Sisuliselt on tarbijatelt arvete alusel kogutav taastuvenergia tasu avalik-õiguslik rahaline kohustus, mis ei laeku küll riigieelarvesse, kuid mille põhivõrguettevõtja jagab riigiabina taastuvenergia tootjatele. Kehtiva seaduse järgi peab tarbija taastuvenergia toetuste kaudu rahastama nii palju taastuvatest allikatest Eestis toodetud elektrienergiat, kui on tootjatel initsiatiivi ja võimalust toota võrgueeskirja tingimustele vastavat elektrienergiat. Ainus piirang kehtib tuuleenergia osas, kuna ELTS § 591 lg 5 järgi võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Teiste taastuvate energiaallikate kohta ei ole sellist toetusepiirangut kehtestatud. Arvestades asjaolu, et Eestis avanes elektriturg täielikult alates
32. jaanuarist 2013, mis tõi kaasa elektrienergia ja võrguteenuste hüppelise hinnatõusu, on praegusel ajal problemaatiline ka taastuvenergia tasude mitteseotus elektrienergia börsihinnaga. See tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas börsihind on osal perioodidel madalam või ebaharilikult kõrge. Eeltoodust tulenevalt on PS § 32 mõttes eelkõige problemaatiline, et kuna taastuvate energiaallikate (v.a tuuleenergia) kohta ei ole sätestatud toetuse ülempiiri, võib tarbija olla kohustatud rahastama taastuvenergia toetusi rohkem, kui on põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud arvete järgi arvutatuna on kostjalt nõutud taastuvenergia tasu (ümardatult kokku 347 eurot) elektrienergia ja võrguteenuse tasust (kokku 4395 eurot) ligikaudu 8%. Kolleegiumi hinnangul võib see olla omandipõhiõiguse ebaproportsionaalne riive, arvestades muu hulgas asjaoluga, et tarbija peab lisaks taastuvenergia tasule maksma ka elektriaktsiisi. Kostjale esitatud arvete järgi on nõutud elektriaktsiis (ümardatult kokku 239 eurot) elektrienergia ja võrguteenuse tasust ligikaudu 5,4%. Kolleegiumi hinnangul tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses asjassepuutuvaks lugeda nii tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1, kui ka tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg
33. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu