3-2-1-152-14

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsusele kohtuasjas nr 3-21-152-14 Leian, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust vääralt kohaldanud ja menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud.
3. Hagiavalduse kohaselt purunes purjejahi teki vorm vedamise käigus haagisega üle kivide sõitmise tagajärjel. Kindlustuse üldtingimuste (ÜU 20021) järgi on kindlustuskaitse kindlustusandja kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist (ÜU 20021 p 5). Veosekindlustuse üldtingimuste (TC 20031) ja nende tingimuste täiskaitse kindlustusriskide (TCT 20031) järgi on kindlustusjuhtumiks mh ka kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine kindlustusobjekti vedava vee- või maismaasõiduki kokkupõrke tagajärjel mistahes välise objektiga, v.a vesi (TC p-d 7 ja 7.4 ning TCT 20031 p 1.4). Seega peab hageja kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et kindlustusobjekti (purjejahi vormi) vedamisel sõideti üle kivide ning et selle kokkupõrke tagajärjel purjejahi vorm purunes.
4. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, kui kohus on otsuse tegemisel hinnanud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 436 lg 1 ja § 232 lg 1). Maakohus märgib otsuse põhjendustes, et kostja asjatundjate arvamuse järgi võis purjejahi vorm puruneda peamiselt paindekoormuse tõttu, kuid purustavat paindekoormust vedamisel tekkida ei saa ning paindekoormusega purustuste tekkimise viis pidi olema muu, nt tungrauaga lõhkumine. Nimetatud arvamus põhineb sündmuskoha ja kahjustatud vormi uuringute ning tehniliste katsete tulemustel. Tuginevalt hageja asjatundjate kahtlustustele ei pidanud aga maakohus seda arvamust purjejahi vormi purunemise põhjuste hindamisel adekvaatseks tõendiks! Siinkohal nõustun kolleegiumi otsuses rõhutatuga, et menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus maakohtu lahendi tühistama omal algatusel sõltumata sellest, kas pooled on sellele tuginenud.
5. VÕS § 423 lg 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kui käsitada kindlustusriski realiseerumist põhjuse ja tagajärje protsessina (sündmusena), siis ilmneb, et kindlustusobjekt on kindlustatud kahjustumise või hävimise ohu vastu (TC 20031 p-d 7 ja 7.4). Selle ohu realiseerumise üheks põhjuseks võib olla kindlustusobjekti vedava sõiduki kokkupõrge mistahes välise objektiga, v.a vesi (TCT 20031 p 1.4). Seega võib küll haagisega üle kivide sõitmist nimetata kokkupõrkeks, kuid seaduse järgi on kindlustusrisk realiseerunud üksnes juhul, kui see kokkupõrge põhjustas purjejahi vormi kahjustumise. Purjejahi vorm võis ju olla purunenud või lõhutud enne vedamist.
6. Minu arvates on lahendatavas asjas õiguslike ja faktiliste asjaolude käsitlused süsteemitud, mõisted ebamäärased ning põhjendused vastuolulised. Nii leidis ringkonnakohus, et üle kivide sõitnud sõidukil kahjustuste puudumise tõttu ei ole tegemist kokkupõrkega kindlustuslepingu mõttes. Ilmselt tahtis kohus öelda, et sõidukil kahjustuste puudumine tõendab, et üle kivide ei ole sõidetud, mistõttu ei saanud purjejahi vorm ka sel põhjusel puruneda. Tautoloogiline on ringkonnakohtu lause, et kui pidada kirjeldatud juhtumit kindlustusjuhtumiks, ei ole selle toimumine tõendatud. Asjaolude tuvastatuse konteksti arvestades tahtis ringkonnakohus väita, et kui asuda seisukohale, et üle kivide sõideti, ei ole sel põhjusel purjejahi vormi purunemine tõendatud. Alusetu on kolleegiumi juhis, et asja uuel arutamisel saab ringkonnakohtus võtta seisukoha, kas purjejahi vormi kahjustumine hageja väidetud viisil oli välistatud või vähetõenäoline, st siiski võimalik. Ringkonnakohus on järeldust, et purjejahi vormi kahjustumine hageja kirjeldatud asjaoludel ei olnud tehniliselt võimalik, ammendavalt ja igati korrektselt põhjendanud. Tuvastatu kontekstis on alusetu ka kolleegiumi etteheide, et ringkonnakohus ei ole tunnistaja V. Kalme ütlusi otsuses üldse käsitlenud. Ringkonnakohus on ju otsuses märkinud, et kuna purjejahi vormi purunemine hageja kirjeldatud ajal ja asjaoludel ei olnud tehniliselt võimalik, ei ole muudel asja kohta esitatud kaudsetel tõenditel vaidluse lahendamisel tähtsust.
7. Kolleegium arvates on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et kindlustusjuhtumi põhjustas kindlustusvõtja poolne kohustuse rikkumine (nt veose puudulik vedamiseks ettevalmistamine või laadimine). Kui purjejahi vormi kahjustumine hageja kirjeldatud viisil on tehniliselt välistatud, on purjejahi vormi kahjustumise tuvastamine kindlustusvõtja poolse kohustuste rikkumise tõttu mõeldav üksnes juhul, kui kohus teeb hagejale ja tunnistajale ettepaneku tunnistada, et nad on purjejahi vormi purunemise asjaolude kohta kohtule valetanud, mistõttu võib hageja esitada nende asjaolude kohta usutavama legendi. Lõpetuseks leian, et tõendeid seadusest juhindudes hinnates ja materiaalõigust õigesti kohaldades puudub hagi rahuldamiseks alus. Jaak Luik