← Eesti

3-2-1-135-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-135-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. november
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi M. G hagi Hiiuvaru OÜ vastu kahjuhüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-43292 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. G kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja M. G, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja Hiiuvaru OÜ (registrikood 11249978) Asja läbivaatamise kuupäev
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda asi lahendada tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. M. G (hageja) esitas
  8. augustil 2009 Pärnu Maakohtule hagi Hiiuvaru OÜ (kostja I) ja Home Entertainment Group Osaühingu (kostja II) vastu kahjuhüvitise 15 977 euro 91 sendi (250 000 krooni) väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt. Pärnu Maakohus rahuldas hagi
  9. oktoobri
  10. a tagaseljaotsusega, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 15 977 eurot 91 senti. Kostja I esitas
  11. novembril 2010 kaja ning maakohus rahuldas
  12. juuni
  13. a määrusega kaja ja taastas kostja I osas tsiviilasjas menetluse. Kostja II kustutati
  14. aprillil 2012 äriregistrist. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja ajavahemikul
  15. oktoober 2007 kuni
  16. mai 2008 kostja I juures klienditeenindajana. Töösuhte ajal rikkus kostja I pidevalt oma seadusjärgseid kohustusi, jättes mh deklareerimata töötuskindlustushüvitise saamiseks 9-kuulisest ajavahemikust kuus kuud. Kostja I rikkumise tõttu jättis Eesti Töötukassa
  17. detsembri
  18. a otsusega (edaspidi töötukassa otsus) rahuldamata hageja töötuskindlustushüvitise avalduse, kuna hagejal ei olnud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Tegelikult oli hagejal vajalikku staaži 13 kuud. Kostja I rikkumise tõttu jäi hagejal saamata töötuskindlustushüvitis 351 eurot 96 senti. Kuna hageja jäi ilma töötuskindlustushüvitisest, sattus hageja kostja I tegevuse tõttu majanduslikult raskesse olukorda. Kuivõrd hagejal ei olnud sissetulekut, ei suutnud ta täita oma laenukohustust. Seetõttu ütles laenuandja talle laenulepingu üles ja pöördus kohtutäituri poole, kes algatas täitemenetluse 14 699 euro 68 sendi suuruse võla väljanõudmiseks. Täitemenetluses müüdi hageja laenu tagatiseks olnud korter hinnaga 11 550 eurot. Pärast korteri müüki kaotas hageja oma kodu ning jäi laenuandjale võlgu veel 3149 eurot 68 senti. Lisaks mõisteti hagejalt välja täitemenetluse kulud 853 eurot 75 senti. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hageja võla suurusest laenuandjale laenulepingu ülesütlemise ajal, s.o 14 699 eurot 68 senti. Kostjalt I saab nõuda poolt sellest summast, s.o 7349 eurot 84 senti. Kostja I käitumine ja hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses, kostja I rikkus seadust ja käitus hageja suhtes pahatahtlikult. Kui kostja I oleks oma kohustusi täitnud, oleks hageja saanud töötuskindlustushüvitist ning suutnud tasuda laenumakseid, tema kodu oleks alles ja talle ei oleks tekkinud täitemenetlusega kaasnevaid kulutusi. Kokku on hagejale tekkinud kahju 7701 eurot 79 senti.
  19. Kostja I ei vastanud hagiavaldusele.
  20. Hageja esitas
  21. oktoobril 2012 maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus peatada hagi tagamise korras kostja I kustutamine äriregistrist. Avalduse kohaselt on maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
  22. mai
  23. a määrusega otsustatud kostja I äriregistrist kustutada, kuna ta ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas kuni kohtumenetluse lõpuni kostja I kohta registrikande tegemise kohtunikuabi
  24. mai
  25. a otsuse alusel, millega otsustati kostja I äriregistrist kustutada.
  26. Pärnu Maakohus jättis
  27. novembri
  28. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt töötas hageja enda väitel kostja I juures
  29. oktoobrist 2007 kuni
  30. maini
  31. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hagejal oli saamata töötasu
  32. a oktoobrist kuni
  33. a aprillini, kuid kostja I maksis hagejale kogu töötasu välja enne töövaidluskomisjoni istungit. Samuti nähtub otsusest, et hageja töölepingut ei ole lõpetatud. Hageja ei esitanud kohtule töölepingut ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et ta töötas kostja I juures kuni
  34. maini
  35. Töötukassa keeldus
  36. detsembri
  37. a otsusega hagejale töötuskindlustushüvitist määramast, kuna hageja ei vastanud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusele, st tal ei olnud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja esitatud asjaolud on vastuolulised, ta ei tõendanud, et tal oli töötuskindlustusstaaži 13 kuud, mis annaks TKindlS § 6 lg 1 p 2 järgi õiguse saada töötuskindlustushüvitist, ning et kostja I deklareeris tema töötuskindlustusmakset ainult ühe kuu eest. Maksu- ja Tolliametile esitatud taotlus kinnitab, et kostja I jättis deklareerimata kolme kuu töötuskindlustusmakse. Kuna hageja ei esitanud tõendeid, mis võimaldaks kontrollida, milliste tööandjate juures töötatud ajast tuli kokku töötukassa otsuses märgitud kümme kuud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kui palju kostja I juures töötatud ajast on arvestatud töötuskindlustusstaaži hulka. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 10 kuud. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega on hageja töötuskindlustushüvitise nõue tõendamata. Hageja väitel jäi ta laenuandjale võlgu, kuna ta ei saanud töötuskindlustushüvitist. Hageja esitatud laenulepingu p 1.1 järgi andis laenuandja talle laenu 100 000 krooni, millelt tuli lepingu p 2.1 järgi maksta intressi 216 980 krooni. Hageja jättis
  38. detsembril 2008 laenukohustuse täitmata, mistõttu ütles laenuandja
  39. jaanuaril 2009 laenulepingu üles ja pööras kogu nõude täitmisele. Täitemenetluse tõttu tekkis hagejale kahju 7349 eurot 83 senti. Kostja II koondas hageja
  40. novembril 2008, makstes hagejale hüvitisena tema kahe kuu keskmise töötasu ning lõpparve ja kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja pidi
  41. novembril 2008 aru saama, et vaatamata töölepingu lõppemisele peab ta laenulepingut täitma. Hageja ei saanud laenumakse tasumisel arvestada töötuskindlustushüvitisega, kuna tema töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise ajaks ei olnud hüvitise määramise otsuse tegemise aeg saabunud (TKindlS § 11 lg-d 1 ja 5). Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis
  42. detsembriks 2008 laenulepingujärgse kohustuse osaliselt. Töötuskindlustushüvitisest ei piisanud ilmselgelt laenumaksete tegemiseks. Mõistlik inimene ei saa arvestada, et ta suudab 5310-kroonist osamakset tasuda töötuskindlustushüvitisega, mis ei ole iga kuu nii suur nagu laenu osamakse. Kostja I ei ole süüdi, et hagejale öeldi laenuleping kohustuste täitmata jätmise tõttu üles. Kostja I käitumise ja hagejale laenulepingu ülesütlemise vahel ei ole põhjuslikku seost.
  43. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt I välja 7701 eurot 79 senti või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  44. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  45. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  46. aprilli
  47. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Ühtlasi rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse ja võttis asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kostja I ja kostja II rikkusid hageja tööandjatena kohustust maksta hagejale õigel ajal töötasu. Hageja töötas kostja I juures alates
  48. oktoobrist 2007 ning tööleping lõppes töövaidluskomisjoni
  49. juuni
  50. a otsuse alusel enne
  51. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 järgi
  52. mail 2008, s.o 7 kuud ja 17 päeva. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu, ei tasunud kostja I sellelt ka õigel ajal tulumaksu, sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakseid. Kostja I ei maksnud töötasu alates
  53. a oktoobrist kuni
  54. a maini. Eelnevast saab järeldada, et kostjal I tekkis töötasu maksmise kohustus alates
  55. a novembrist, seega ei tasunud ta töötuskindlustusmakseid 6 kuud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I maksis kogu töötasu hagejale mais 2008, tasudes sellelt ka vajalikus ulatuses töötuskindlustusmakseid. Kostja II juurde asus hageja hagiavalduse kohaselt tööle
  56. mail 2008 ning töötas seal kuni
  57. novembrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Hagiavalduse kohaselt rikkus ka kostja II oma kohustusi, kuna ei maksnud ettenähtud ajal töötasu ja töötuskindlustusmakseid. Täpsustatud hagiavalduses tugines hageja sellele, et kostja II ei tasunud töötasu korrektselt vähemalt 3 kuud ega teinud nendel kuudel ka töötuskindlustusmakseid. Kostja II on registrist kustutatud ning maakohus taastas menetluse ainult kostja I suhtes. Hageja tugines töötuskindlustushüvitise kostjalt I kahjuna väljamõistmise nõudes töötukassa otsusele, mille kohaselt jäeti hüvitis määramata TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel, sest hagejal ei olnud selleks vajalikku 12-kuust töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul. Selle otsuse kohaselt tuvastati avaldusele lisatud tõendite alusel, et hagejal on töötuskindlustusstaaži 10 kuud. Maakohus leidis otsuses põhjendatult, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus täitis selgitamiskohustuse, juhtides hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole välja toonud, kuidas kujunes tema nõue kahe kostja vastu ning milline on mõlema kostja osa kahju tekitamises. Hageja ei täitnud maakohtu nõudmisi. Töötukassa otsusest ei nähtu, mitu kuud töötuskindlustusstaaži on arvestatud kostja I juures töötatud aja eest. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma kohustust maksta iga kuu töötasu ja töötuskindlustusmakseid, oleks hagejal töötuskindlustusstaaži kokku 13 kuud ja tal oleks õigus saada TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitist. Kostjad saaksid hageja ees vastutada kahju tekitamisel osavõlgnikena võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 järgi. Ka kohustuse täitmise nõue on võlausaldajal iga osavõlgniku vastu eraldi. Hageja väide, et kostja I maksis kogu töötasu ja töötuskindlustusmaksed mais 2008, andes sellega hagejale töötuskindlustusstaaži vaid ühe kuu, on vastuolus hageja enda esitatud asjaoludega. Isegi kui arvestada vastuolus hagiavalduses tooduga, et kostja II täitis oma kohustuse ja tasus töötuskindlustushüvitist kuue kuu eest, on kostja I osas arvestatud töötuskindlustusstaaži siiski tagasiulatuvalt vähemalt neli kuud, mitte üks kuu, nagu on seletanud hageja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, millised tõendid esitas hageja töötukassale. Kui kostja I maksis kogu seitsme kuu töötasu välja maikuus ja tasus ühe korraga ka töötuskindlustusmakse, siis ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt töötukassa võttis arvesse vaid need kuud, mil tegelikult töötuskindlustusmakse tehti. Siis oleks kostja I juures töötatud aja eest töötuskindlustusstaaž ainult üks kuu. Hageja on hagi täpsustuses kinnitanud, et kostja II jättis deklareerimata kolme kuu töötasu. Töötukassa otsusega tuvastati, et hageja töötuskindlustusstaaž on kahe kostja juures kokku 10 kuud. Sellisel juhul ei ole kostja I rikkunud kohustust tasuda hagejale arvestatud töötasult töötuskindlustusmakseid ja tema staažiks on arvutatud seitse kuud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli töötuskindlustusstaaži 13 kuud. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli töötuskindlustusstaaži 10 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud. Hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu ei tõenda ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu saamata jäänud töötuskindlustushüvitise saamiseks jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata, jääb rahuldamata laenulepingul ja selle ülesütlemisel põhinev nõue. Hageja kahju hüvitamise nõuded on omavahel seotud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  58. Hageja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud 12-kuulist staaži ja hagist ei selgu, mitu kuud staaži arvestati kostja I juures töötamise eest. Samas on ringkonnakohus viidanud, et hageja töötas kostja I juures
  59. oktoobrist 2007 kuni
  60. maini 2008, s.o 7 kuud ja 17 päeva, ning et kostja II juures töötas hageja
  61. maist 2008 kuni
  62. oktoobrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Seega on hageja staaž kokku 13 kuud ja 19 päeva. See on tõendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse, hageja tööraamatu, töölepingu ülesütlemise avalduse ja kostja I vastusega. Lisaks jättis ringkonnakohus põhjendamatult hindamata hageja laenulepingu ülesütlemisest tingitud kahju hüvitamise nõude. Kui hageja oleks saanud laenukohustust osaliselt täita, oleks tema kohustust olnud võimalik ajatada ja sõlmida kokkulepe laenupuhkuse kohta. Ilma ajutise sissetulekuta (töötuskindlustushüvitiseta) ja kohe uut töökohta leidmata muutus hageja maksejõuetuks ja tema vastu algatati täitemenetlus.
  63. Kostja I vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, lisades, et ta on äriregistrist kustutatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  64. Kolleegium leiab, et asi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 1 alusel anda lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.
  65. Hageja palub mõista kostjalt I välja hüvitise kahju eest, mis tekkis sellest, et töötukassa keeldus talle töötuskindlustushüvitist maksmast. Hageja väitel on kostja I rikkunud oma kohustust maksta iga kuu töötasu ja pidada sellelt kinni töötuskindlustusmaksed. Töötukassa arvutas TKindlS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale töötuskindlustusstaaži üksnes nende kuude eest, millal kostja I maksis hagejale töötasu ja lõpparve ning pidas kinni töötuskindlustusmaksed. Seetõttu ei läinud hageja kindlustusstaaži hulka aeg, millal pooled olid töösuhtes, kuid kostja I ei maksnud hagejale töötasu ega pidanud sellelt kinni töötuskindlustusmakseid.
  66. Riigikohtu halduskolleegiumi
  67. novembril 2011 haldusasjas nr 3-3-1-27-11 tehtud otsuses (p 14) on märgitud järgmist: „TKindlS § 7 lähtub põhimõttest, et töötuskindlustusstaaž on isikul, kellele makstud tasu pealt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Erand on sätestatud sama seaduse § 6 lg-ga 5 kindlustatu jaoks, kes kasutas sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust. Sellisel kindlustatul pikendatakse 36kuulist perioodi nimetatud puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Mõlemal juhul on töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine. Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei arvata."
  68. Tsiviilasjas tuleb lahendada küsimus, kas tööandja peab hüvitama töötajale töötuskindlustushüvitisest ilmajäämisega tekkinud kahju vaatamata sellele, et tööandja on töötasu maksnud lõpparvega ja pidanud sellelt kinni ka töötuskindlustusmaksed. Asja läbivaatava kohtukoosseisu arvates võib asja lahendamisel tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu halduskolleegiumi eespool viidatud seisukohast. Sellest tulenevalt leidis kolleegium, et asi tuleb anda TsMS § 19 lg 1 alusel lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.