Obsah (4)

§ 4891§ 489§ 663§ 4892

Riigikohtunike Villu Kõve, Saale Laose, Henn Jõksi, Peeter Jerofejevi, Tambet Tampuu ja Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, mille punktidega 1 – 5 ja 8 on ühinenud Hannes Kiris 1. Er

§ 4891lg 5 piirang vastuolus PS §-ga 15 ja § 24 lg-ga 5.

PS §-st 15 tuleneva ausa õigusemõistmise tagamiseks oleks tulnud

§ 4891lg 5 kehtetuks tunnistada ja määruskaebus läbi vaadata.

1. PS § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. See säte kaitseb põhiõigust kohtulikule kaitsele. Edasikaebeõiguse eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll, et vältida eksimusi ja vigu kohtulahendites.
2. Maksekäsu määrus on hagita menetluses tehtav lõpplahend, millega otsustatakse lõplikult isiku varaliste õiguste üle ja millele võib järgneda täitemenetlus. Niisuguse lahendi võib maakohus teha maksekäsu kiirmenetluses lihtsustatud vormis põhjendusi esitamata (

§ 489

lg 3) ning lahendi peale esitatud määruskaebuse võib ringkonnakohus lahendada samuti lihtsustatud vormis määrusega, mis kirjeldavat ja põhjendavat osa ei sisalda (

§ 663lg 5 ja § 667 lg 1).

Vaidlusaluses asjas ongi tehtud lihtsustatud vormis maksekäsu määrus võlgnikult rahasumma sissenõudmise kohta, maksekäsu peale esitatud võlgniku määruskaebuse on maakohus saatnud edasi ringkonnakohtule seda põhjendatud määrusega lahendamata ja ringkonnakohus omakorda on määruskaebuse lahendanud resolutsioon-määrusega. Nii ei ole määruskaebuse esitaja saanud kohtutelt temalt väljamõistetud nõude kohta ühtegi põhjendatud lahendit. See on vastuolus PS §-st 15 tuleneva ausa õigusemõistmise põhimõttega.

1. Vastuväide makseettepanekule ja määruskaebus maksekäsu peale on teineteisest sõltumatud õiguskaitsevahendid, millel on erinevad eesmärgid ja tagajärjed. Määruskaebuse esitamine ei eelda vastuväite esitamist. Vastupidi, kui vastuväide esitatakse, siis ei kerki määruskaebuse esitamise küsimust, sest vastuväite esitamise tulemusena maksekäsku ei tehta ja vaidlus võidakse (nõude esitaja soovil) läbi vaadata hagimenetluses. Pärast maksekäsu tegemist ei ole võlgniku vastuväitel tähendust, sest maksekäsu näol on maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude kohta olemas lõpplahend, mille õigusjõudu vastuväide ei kõrvaldaks. Maksekäsku on võimalik vaidlustada üksnes määruskaebuse esitamisega. Kui määruskaebust ei esitata, siis maksekäsk jõustub ja selle võib pöörata sundtäitmisele.
2. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud ja kiirusele suunatud menetlus. Normide loogiline süsteem on üles ehitatud selliselt, et vastuväite esitamiseks antakse eeldatavale võlgnikule lühike tähtaeg ning kui ta selle aja jooksul vastuväidet ei esita, siis tehakse maksekäsk, mida on võimalik vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Seejuures saab võlgnik esitada määruskaebuse muu hulgas asjaoludel, mille tõttu ta ei saanud temast sõltumatu asjaolu tõttu vastuväidet õigeaegselt esitada (

§ 4891lg 2 p-d 1 ja 2).

Need alused kaotaksid igasuguse tähenduse, kui jaatada võlgniku õigust vastuväite esitamise tähtaja ennistamist taotleda. 6. Asja lahendamisel ei tohiks vähemalt Riigikohtu üldkogu arvestada kohtu selgitustega, mis ei põhine seadusel, isegi kui need soosivad menetlusosalist (määruse p-d 71,72,73). Et vastuväite esitamise tähtaja ennistamist ei ole

-s selle normide loogikast tulenevalt (vastuväite tähtaja ennistamise menetlus ja

489 1 lg 2 p 2 järgi samal alusel esitatud määruskaebuse menetlus tekitaks suurt menetluslikku segadust ja takistaks oluliselt asja lahendamist mõistliku ajaga) ette nähtud, siis ei olnud kohtunikuabi selgitusel, nagu võiks võlgnik vastuväite esitamise tähtaja ennistamist taotleda, asja lahendamisel mingit tähendust. Ka siis, kui võlgnikul puuduks mõjuv põhjus tugineda sellele, et ta vastuväidet õigeaegselt esitada ei saanud (

§ 4891

lg 2 p-d 1 ja 2), säiliks tal õigus nõuda maksekäsu tühistamist seetõttu, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või et rikuti muul viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi (

§ 4891lg 2 p 3).

Seega ei ole vastuväite või selle tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmisel mingit tähendust määruskaebuse lahendamisel. 7. Just

§ 4891

lg 2 p-s 3 sätestatud alusele – maksekäsu kiirmenetluse eelduste puudulikkus – on vaidlusaluses määruskaebuses peamiselt tuginetud. Määruskaebuse põhjenduse õigsuse eeldamisel ei oleks maksekäsku võinud teha. Nõustuda ei saa üldkogu otsusest järelduva käsitlusega, et olukorras, kus maksekäsku ei oleks tohtinud teha ja menetlusosaline ei saa temalt sissenõudmiseks esitatud nõude kohta ühtegi põhjendatud lahendit, ei ole

§ 4891

lg-st 5 tulenev edasikaebeõiguse piirang sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles riive eesmärgiks olevad väärtused. Maakohtus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtunikuabi ja kuigi ta ei saa jätta selle peale esitatud määruskaebust ise rahuldamata, ei ole põhjendatud lahendi puudumise tõttu võimalik hinnata seda, kuivõrd on kohtunik, kellele määruskaebus edastatakse, selle põhjendustesse süvenenud. Ringkonnakohtul ei ole küll kohustust lahendada määruskaebus kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kuid seaduses ei ole sätestatud ka kohustust lõpplahendi peale esitatud määruskaebuse kohta tehtavat määrust põhjendada juhul, kui kaebuse esitaja ei ole seni saanud asja kohta ühtegi põhjendatud lahendit. Meelevaldne on üldkogu eeldus, et nii maakohus kui ringkonnakohus on kohtualluvuse küsimust kontrollinud (määruse p 72). Kui ringkonnakohus on vastavalt seaduses sätestatud õigusele jätnud niisuguses olukorras oma määruse põhjendamata, ei ole määruse motiivid menetlusosalistele teada ega mõistetavad. Leiame, et niisuguses olukorras on edasikaebeõiguse piirang ebaproportsionaalselt intensiivne, ei taga kohtulahendite õigsuse kontrolli ega ole kooskõlas PS § 24 lg-ga 5. Üldkogu määruses on vaikides mööda mindud sellest, et tsiviilkolleegium pidas põhiseadusevastaseks just kaebeõiguse puudumist olukorras, kus varasem menetlus ei vasta PS §-le 15. 8. Määruskaebus oleks tulnud läbi vaadata ja põhjendatud määrusega sisuliselt lahendada. Selle käigus oleks muu hulgas tulnud anda hinnang

§ 4892lg 1, § 663 lg 5 ja § 667 lg 1 põhiseaduspärasusele.

Villu Kõve, Saale Laos, Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu, Malle Seppik, Hannes Kiris