Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14 Nõustun kohtulahendi resolutsiooniga. Samas pean vajalikuks viidata vajakajäämistele lahendi põhjendamisel alljärgnevalt.
- Õige on järeldus, et Riigikogu komisjoni salvestise puhul on tegemist teabega, millele juurdepääsu osas Andmekaitse Inspektsioonil kontrollipädevus ja seega ka ettekirjutuse tegemise pädevus puudub. Samas ei ole lahendis hinnatud ühte vastustaja keskset väidet – Riigikogu Kantselei kui ettekirjutuse adressaadi kohasust.
- Andmekaitse Inspektsioon on selles asjas teinud ettekirjutuse Riigikogu Kantseleile, pannes viimasele kohustuse Riigikogu uurimiskomisjoni salvestiste osas tehtud teabenõude lahendamiseks. Riigikogu Kantselei on RKKTS § 1571 kohaselt riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise. Riigikogu Kantselei põhimääruse p 5.2 sätestab, et kantselei teenindab Riigikogu, korraldab tema asjaajamist ning loob Riigikogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused. Põhimääruse p 5.3 järgi osutab kantselei Riigikogule kaasabi suhtlemisel teiste riigiorganitega ja avalikkusega ning korraldab Riigikogu välissuhtlemist, p-st 5.8 tulenevalt esindab aga Riigikogu juhatuse volitusel Riigikogu kohtus ja teistes riigiasutustes. Eelnevast ning ka teistest viidatud õigusaktide sätetest ei tulene kantselei volitusi otsustada Riigikogu ja tema organite tegevuses loodud ja nende valduses oleva teabe avalikustamise üle, seega ka käesolevas vaidluses asjakohase teabe juurdepääsurežiimi üle. Sellekohane vastuväide Riigikogu Kantselei kaebuses halduskohtule on põhjendatud.
- Vaidlus puudub selles, et teabenõude esemeks oli Riigikogu uurimiskomisjoni istungil tehtud salvestised. Riigikogu uurimiskomisjon on Riigikogu tööorgan. Sellest tulenevalt saab uurimiskomisjoni materjalide avaldamise üle otsustada samuti Riigikogu oma organite, sh komisjoni kaudu. Ei ole määrav, kas dokumentide, sh helisalvestiste faktiline valdus kuulus komisjonile või olid materjalid hoiustamiseks üle antud kantseleile. Nimetatud salvestisi ei kanta asutuse dokumendiregistrisse ning ka üleandmisel kantseleile tuleb selline teave lugeda asutusesiseseks teabeks AvTS § 35 lg 2 p 3 mõistes. Asjakohane on siin viidata kohtuasja materjalides olevale Riigikogu juhatuse
- jaanuari
- a otsusele nr 10, millega juhatus tegi kantseleile ülesandeks täita esitatud teabenõuded Riigikogu komisjonide helisalvestiste kohta, tagades sealjuures avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja muudest seadustest tulenevate kohustuste täitmine. Eelnevast järeldub selgelt, et sellise teabenõude rahuldamise üle otsustamine on Riigikogu ja tema organite, mitte aga Riigikogu Kantselei pädevuses. Käesoleval juhul ei olnud Riigikogu organid andnud kantseleile volitusi seoses teabenõude lahendamisega ega ka vaidemenetluses.
- Riigikogu juhatuse ülalnimetatud otsusega on Andmekaitse Inspektsiooni arvates vaide ese ära langenud. Käesoleval juhul ei puuduta Riigikogu juhatuse viidatud otsus sõltumata talle menetlusosalise poolt omistatavast tähendusest siiski kohtuvaidluse põhiküsimust – Andmekaitse Inspektsiooni poolt Riigikogu Kantseleile tehtud ettekirjutuse seaduslikkust.
- Eelnevast tulenevalt on Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutus tehtud ebapädevale organile. See asjaolu oleks ettekirjutuse tühistamise piisavaks aluseks ka juhul, kui Riigikogu komisjonide töödokumentide iseloom ei tuleneks RKKTS §-st
- Kohtulahendist tulenevate õiguslike tagajärgede hindamisel tuleb silmas pidada, et Riigikogu komisjonide töö kinnine iseloom ei välista iseendast võimalust esitada huvitatud isiku poolt teabenõue, kuid selle teabenõude lahendamisel on teabe kinnisest iseloomust erandi tegemise õigus Riigikogu organitel. Teabenõude esitanud isikul peab olema tagatud ka võimalus pöörduda vahetult oma väidetavalt rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Teabenõudega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on tagatud reaalne võimalus kohtulikule kaitsele, ei ole ka üldjuhul kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja ulatusega. Indrek Koolmeister