3-3-1-6-15

Riigikohtunik Viive Ligi eriarvamus Riigikohtu

1. mai
2. a määrusele haldusasjas nr 3-3-16-15 Ma ei saa nõustuda kolleegiumi seisukohaga, et määruskaebemenetluse eripära menetlus​kulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja andmata jätmise kohustuse puudumise kohta tuleneb halduskohtumenetluse seadustiku § 210 lg 4 teisest lausest ning liht​menetluse puhul lisaks HKMS § 136 teisest lausest. Seadusest tuleneb vastupidine seisukoht, mis toetab määruskaebuse esitaja käsitlust. Määruskaebemenetlust reguleerib
3. peatükk, mille § 210 lg 4 esimene lause näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Seeläbi on määruskaebemenetlusele kohalduvad normid selgelt määratletud – kohaldada tuleb kirjalikku menetlust reguleerivaid norme. Menetluskulude kohta kehtib HKMS eriregulatsioon
4. peatükis. Selle peatüki § 109 lg 1 kolmanda lause kohaselt annab kohus kirjalikus menetluses tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Kolleegiumi viidatud HKMS § 210 lg 4 teine lause, mis lubab kohtul vajadusel määruskaebemenetluses uusi tõendeid koguda, ei välista esimese lause ja seeläbi HKMS § 109 lg 1 kolmanda lause kohaldamist. Kuna menetlust lõpetavas määruses tuleb HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, tuleb menetlus​kulusid puudutavaid erinorme igal juhul kohaldada ka osas, mis näevad ette kohtu kohustuse anda määruskaebemenetluses tehtavate menetlust lõpetavate määruste puhul kulu​dokumentide esitamiseks tähtaeg. Ülejäänud määruskaebemenetluste suhtes probleemi ei tõusetu, sest menetluskulude jaotust määrustes, mis menetlust ei lõpeta, kindlaks ei määrata. Lihtmenetluse kohaldamine (siinkohal tuleb märkida, et ringkonnakohus seda ei kohaldanud ja lahendas määruskaebuse, nii nagu seadus ette näeb, kirjalikus menetluses) poleks kaasa toonud teistsugust tulemust. Lihtmenetlust reguleeriva HKMS § 134 lg 3 näeb ette, et liht​menetluses ei või kohus kõrvale kalduda
5. peatüki sätetest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kolleegiumi arvates on siinkohal erinormiks, mis sätestab kõrvalekaldumise menetluskulusid puudutavast regulatsioonist, HKMS § 136 teine lause. Selles sätestatud kohtu õigus nõuda täiendavaid dokumente ei saa oma üldsõnalisuse tõttu nullida ära §-st 109 tulenevat sõna​selget kohustust menetluskulude kindlakstegemiseks enne nende jaotamisele asumist. Kolleegium leiab ekslikult, et lihtmenetluses sõltub kohtu suvast, kas anda tähtaeg menetlus​kulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks või mitte. See ei käi kokku lihtmenetluse põhimõtetega. Olles nõus, et määruskaebemenetlus võiks olla lihtsamini reguleeritud, et hoida näiteks kokku täiendavate määruste kättetoimetamiseks vajalikke kulusid või ka asja menetlemiseks kuluvat aega, ei saa ma olla nõus sellega, et menetlusseadust hakatakse sellise tulemuse saavuta​miseks tõlgendama vastuolus selle tegeliku sisuga. Õige tee oleks menetlusseadustiku muutmine nii, et menetlusosalistel oleks kohustus esitada menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisel koos määruskaebusega või koos vastusega määruskaebusele ka kulude nimekiri ja kuludokumendid. Sellist menetlusosaliste jaoks olulist küsimust – menetluskulude jaotust – puudutav regulatsioon peaks olema seaduses sõnaselgelt sätestatud. Viive Ligi