3-2-1-3-15

Riigikohtunik Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-15, mille p-dega 1, 4, 5 ja 6 on ühinenud riigikohtunik Henn Jõks

1. Ma ei nõustu tsiviilkolleegiumi enamuse seisukohaga, et hagi Piret Torm-Kriisi ja Tarmo Kriisi vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Leian, et nende vastu esitatud hagi oleks tulnud jätta rahuldamata.
2. Nõustuda ei saa otsuse p-des 13 ja 14 kajastatud seisukohaga, nagu annaksid KOS § 10 lg 1, § 12 lg 3 ja EhS § 32 lg 3 hagejatele iseseisva aluse nõuda, et kostjatel keelataks neile kuuluva korteriomandi reaalosa kasutamine, kui see ei vasta ehitise kasutusloas märgitud kasutusotstarbele. Leian, et kasutusloa regulatsiooni ei ole kehtestatud korteriomanikele eraõiguslike nõuete andmise eesmärgil.
3. Minu õigusliku arusaamise kohaselt tuleb KOS § 10 lg-t 1 ja § 12 lg-t 3 kohaldada koosmõjus KOS § 11 lg-ga 1, milles sätestatakse mõjutuste piirid, mida korteriomanikud üksteise suhtes peavad taluma. Ka KOS § 11 lg 1 on seadus, millele vastavat korteriomandi kasutamist võib üks korteriomanik teiselt sama seaduse § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 3 sätestatu kohaselt nõuda. Meelevaldne on pidada eelkõige avalikes huvides antud haldusakti KOS § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 3 märgitud seaduseks, millest korteriomanikud peavad kinni pidama, jättes samas arvestamata KOS § 11 lg 1, mis on kehtestatud selgelt korteriomanike vaheliste suhete reguleerimise eesmärgil. Ringkonnakohtu otsus ei ole selles osas selgelt mõistetav, sest viidanud hagi rahuldamise alusena muu hulgas KOS § 11 lg 1 p-le 1, ei tuvastanud kohus selle sätte kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ehk seda, et kostjate tegevuse toime teistele korteriomanikele ületaks tavakasutusest tekkivad mõjud.
4. Nõustuda ei saa ka käsitlusega, nagu ei eeldaks hagi esitamine korteriomandi reaalosa seadusevastase kasutuse lõpetamiseks hageja subjektiivsete õiguste rikkumist. TsMS § 3 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 3 lgs 2 sätestatud aluseid nõude esitamiseks teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ei ole. Ehitise kaasomanike subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa seisneda üksnes reaalosa kasutamises viisil, mida kasutusloas ei ole märgitud. Lahendatavas asjas ei ole hagejad esitanud mingeid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostjad oma mitteeluruumist korteriomandi reaalosa kasutades hagejate subjektiivseid õigusi rikuksid. Tsiviilasjas nr 2-08-74721 keelati kostjatel norme ületava müra tekitamine ning hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, nagu jätkaksid kostjad ka pärast kohtuotsust müra tekitamist. Seda ei ole ringkonnakohus ka tuvastanud.
5. Isegi kui möönda korteriomaniku õigust nõuda KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 ning EhS § 33 lg 2 alusel, et teine korteriomanik oma korteriomandi reaalosa kasutusloas märgitud kasutusotstarbe vastaselt ei kasutaks (millega ma ei nõustu), ei annaks tsiviilasja asjaolud alust hagi rahuldada, sest kostjate tegevus ei ole kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega vastuolus. Kasutusloas on ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad peavad vaidlusalustes ruumides tantsustuudiot ja annavad tantsutunde. Nõustun kolleegiumi enamuse seisukohaga, et ehitise otstarbe määratlemisel aluseks olevas majandus- ja kommunikatsiooniministri EhS-i alusel välja antud määruses on ehitise kasutamise otstarvete nimetused sõnastatud avaralt ning mõisteid ei ole määratletud, kusjuures sama tegevus võib paigutuda mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla ning kõik hoonete kategooriate loetelud on lahtised, et olukorras, kus mingile tegevusele ei leia kasutamise otstarvete loetelust selget vastet, tuleks lähtuda eelkõige kasutusloa ja kasutamise otstarvete määratlemise eesmärgist ning hinnata, kas ja kuidas erineb vaidlusaluse tegevusega kaasnev mõju kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega kaasnevast mõjust nii ehituslikult kui ka oma mõjult naabritele, ning et isegi kui korteriomaniku tegevus ei ole selgelt paigutatav ühegi loetelus nimetatud kasutusotstarbe alla, ei ole alust tegevust keelata juhul, kui rohkem sobiks küll kasutada mõnda teist loetelus nimetatud kategooriat, kuid korteriomaniku tegevuse mõju ei erine oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust (otsuse p 18). Niisugust mõju analüüsi aga ükski kohtuotsus ei sisalda. Kolleegiumi enamuse järeldus, nagu tuleks tantsutundide andmine keelata seetõttu, et täpsem määratlus tantsustuudiole on „huvialakooli õppehoone“ või „täiendus- või ümberõppeasutuse hoone“, „muu haridus- või teadushoone“ või „muu spordihoone“, on vastuolus eespooltoodud seisukohtadega.
6. Nõustun ringkonnakohtu ja kolleegiumi enamuse seisukohaga, et kostjate tegevus ei käi liigituse „tantsusaal, diskoteek ja ööklubi“ alla. Samas on isikuteenuste kategooria ebamäärane ning võib muu hulgas hõlmata ka tantsu õpetamise kui teenuse. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis võimaldaksid järeldada, nagu erineksid ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte, nagu juuksuritöökoja, solaariumi ja sauna pidamisega kaasnevad mõjud olemuslikult oluliselt tantsustuudio pidamisega kaasnevatest mõjudest. Seetõttu võib ilu- ja isikuteenus hõlmata ka tantsustuudio pidamise. Kohtute tuvastatud asjaolud ei anna alust järeldada, et kostjad kasutavad neile kuuluvat korterit kasutusotstarbe vastaselt. Arvestada tuleb sedagi, et kostjad pidasid tantsustuudiot juba kasutusloa väljaandmise ajal ja miski ei viita sellele, et kasutusloa andmisel oleks soovitud välistada mitteeluruumi senine õiguspärane kasutamine. Malle Seppik, Henn Jõks