← Eesti

3-4-1-23-15

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-23-15 Määruse kuupäev 26. juuni 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister, Jaak Luik

) (RT I, 26.02.2015). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 74 kohaselt jõustub planeerimisseadus

  1. aasta
  2. juulil.
  3. mail 2015 esitas Jõelähtme Vallavolikogu Riigikohtule taotluse tunnistada

§ 131

, § 133 ning § 140 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks või tunnistada põhiseadusevastaseks õigusaktide andmata jätmine. 3. Taotluse esitaja leiab, et

§ 131lõigetega 1 ja 3 on kohalikule omavalitsusele pandud suuremad kohustused kui kehtiva ehitusseaduse (Eh

S) § 13 ette näeb. Samas ei ole

§ 131

lõigetes 1 ja 3 sätestatud, kas need kohustused on kohaliku omavalitsuse üksustele pandud omavalitsuslikud või riiklikud kohustused ning kuidas ja milliste vahendite arvel eraldatakse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid nende täitmiseks. Juhul, kui

§ 131

lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused on omavalitsuslikud ülesanded, riivavad vaidlusalused sätted põhiseaduse (PS) § 154 lõikest 1 tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust piisavatele rahalistele vahenditele. Juhul, kui

§ 131

lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused on aga riiklikud ülesanded, on sätted vastuolus PS § 154 lõike 2 teises lauses nimetatud õigusega saada riiklike kohustuste täitmiseks raha riigieelarvest. 4. Jõelähtme Vallavolikogu palub kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni peatada

§ 131lõigete 1 ja 3 jõustumine.

Planeerimisseaduse jõustumise korral 1. juulil 2015 võivad taotlejale tekkida põhjendamatud rahalised kohustused, kui ta peab omal kulul välja ehitama detailplaneeringukohaseid tehnorajatisi (

§ 131

lõige 1) ja tagama planeeringualalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ja avalikes huvides olevate tehnorajatiste, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, otstarbekohase kasutamise võimalikkuse (

§ 131lõige 3). VAIDLUSALUSED SÄTTED 5. Planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) § 131: „§ 131. Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine

(1)Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. [---]
(3)Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi -kanalisatsiooni arendamise piirkonda." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium lahendab praeguses määruses Jõelähtme Vallavolikogu taotlust

§ 131lõigete 1 ja 3 jõustumise peatamiseks.

Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha, kas Jõelähtme Vallavolikogu 18. mai 2015. a taotlus

§ 131

lõigete 1 ja 3 põhiseadusvastasuse kontrollimiseks on lubatav ning hindab seejärel vajadust sätete jõustumise peatamiseks.

  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Riigikohus on osutatud sätte alusel pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille puhul on täidetud kaks tingimust: taotluse peab olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja taotluses peab olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (Riigikohtu üldkogu
  2. märtsi
  3. a otsus kohtuasjas nr 34-1-8-09, punkt 44). Kolleegiumi esialgsel hinnangul pole välistatud, et vaidlusalused sätted võivad riivata taotleja PS §-s 154 tagatud põhiseaduslikke tagatisi ja seetõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus PSJKS § 7 kohaselt lubatav.
  4. PSJKS § 12 järgi võib Riigikohus menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole vajadust lükata

§ 131

lõigete 1 ja 3 jõustumine edasi, kuna vaidlusaluste sätete jõustumine ei muuda kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse kaitsmist raskendatuks või võimatuks.

  1. Põhiseadus lubab seadusega panna kohalikule omavalitsusele omavalitsuslikke või riiklikke ülesandeid. Omavalitsuslike ülesannete täitmiseks peavad olema tagatud kohalikule omavalitsusele piisavad rahalised vahendid, riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest (Riigikohtu üldkogu
  2. märtsi
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09, punkt 55).

§ 131

lõigete 1 ja 3 põhiseaduspärasuse kontrollimisel saab Riigikohus hinnata, kas neist sätetest tulenevad kohustused on omavalitsuslikud või riiklikud ülesanded ning kas on tagatud rahalised vahendid ülesannete täitmiseks. Riigikohus on leidnud, et EhS §-st 13 tulenev kohustus tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 mõttes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 20). Eelnevast tulenevalt on vähetõenäoline, et Riigikohus tunnistab selles asjas kehtetuks vaidlusalused kohustused tervikuna.
  3. Vaidlustatud sätete jõustumise edasilükkamine seaks ohtu avaliku huvi teede jm rajatiste väljaehitamise suhtes. Taotleja õigusi ei pea kolleegium samas olulisel määral ohustatuks. Reaalseid objekte, mida tuleb asuda ehitama ja rahastama, ei ole taotluse esitaja välja toonud. Kohalikul omavalitsusel on

§ 131lõike 1 kohaselt võimalus leppida huvitatud isikuga kokku kulude kandmises.

Juhul, kui huvitatud isik kulusid katta ei soovi, võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-31-26-10, punkt 14).
  3. Kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesande ebapiisava rahastamise põhiseadusevastaseks tunnistamise korral on võimalik esitada halduskohtule kohustamisnõue piisava raha eraldamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. mai
  5. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-14, punkt 15). Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.