RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 22lg 3 ning § 255 lg 1 järgi Harju Maakohtu 22.

aprilli

1. a otsus kriminaalasjas nr 114-3211 Valeri Mihhailovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu, teistmisavaldus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys
2. september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus, millega Valeri Mihhailov tunnistati süüdi KarS §

§ 22

lg 3 ning § 255 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

1. Kaitsja teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10768 anti üldmenetluses kohtu alla Valeri Mihhailov, M. G., S. L., V. G. ja E. G. süüdistatavana KarS §

§ 22lg 3 ning § 255 lg 1 järgi; S. U. ja A. K. süüdistatavana Kar

S §

§ 255lg 1 järgi; A. S. ja A. T. süüdistatavana Kar

S § 209 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ning S. T. ja D. J. süüdistatavana KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi.

1. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega eraldati kriminaalasjast V. Mihhailovi süüdistusasi KarS §

§ 22lg 3 ning § 255 lg 1 järgi seoses taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega tunnistati V. Mihhailov kokkuleppemenetluses KarS §

§ 22

lg 3 ning § 255 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks vastavalt üks aasta vangistust ning kolm aastat ja kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kolm aastat kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka üks eelvangistuses viibitud päev (

1. oktoober 2012) ja ärakantavaks vangistuseks loeti kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui V. Mihhailov ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V. Mihhailovilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 887,50 eurot ja kaitsjatasu 108 eurot. 3.
2. KarS §

§ 22lg 3 järgi tunnistati V.

Mihhailov süüdi vaimse kaasabi osutamises suures ulatuses kelmuste toimepanemisele ajavahemikul

1. a juunist kuni 2012 a. juulini. Nimelt osutas ta S. G. nimelisele isikule, S. U.-le, A. S.-le, A. K.-le ja A. T.-le vaimset kaasabi spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel varalise kasu saamisele kokku vähemalt 94 127,26 euro suuruses summas. 3.
2. KarS § 255 lg 1 järgi tunnistati V. Mihhailov süüdi selles, et ta kuulus koos S. U., A. S.-i, M. G., S. L.-i, A. K., A. T., V. G., E. G., D. J., S. T. ning S. G. nimelise isiku, G.-nimelise isiku ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. Nimetatud ühendus tegutses vähemalt alates
3. a juunist kuni
4. a novembrini Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi territooriumil, oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning tema tegevus oli suunatud jalgpallivõistluste tulemuste kokkuleppimisele ning kokkulepitud tulemustega mängude osas kihlvedudega tegelevates äriühingutes panuste tegemisele ja sel teel varalise kasu saamisele, s.o suures ulatuses kelmuste toimepanemisele.
5. Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus V. Mihhailovi süüditunnistamises jõustus
8. mail
10. Harju Maakohtu
11. augusti
12. a üldmenetluse otsusega mõisteti kriminaalasjas nr 1-13-10768 A. S., M. G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S. T. neile esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus leidis, et süüdistatavate tegevuses puudus kelmusena sätestatud kuriteo koosseis, mistõttu ei saa nende tegusid käsitada ka kuritegelikku ühendusse kuulumisena KarS § 255 kohaselt. A. S., A. K. ja A. T. käitumine vastab veebilehel www.triobet.ee panuste tegemisel hasartmänguseaduse (HasMS) § 100 väärteokoosseisule (toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas või omas võimalust mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi).
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega jäeti Harju Maakohtu
16. augusti
17. a otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kihlveopettused ei ole karistatavad, leidis aga, et tegemist on HasMS §-s 100 sätestatud väärteoga. Kuivõrd väärtegude puhul on karistatav üksnes täideviimine, siis langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti ette veebilehel www.triobet.ee toimepandud kihlveopettustele kaasaaitamist (süüdistatavad M. G., S. L., V. G., S. T.).
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. oktoobri
20. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10768 jõustus
21. veebruaril
22. a, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. V. Mihhailovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu esitas
24. mail
25. a teistmisavalduse, milles taotleb Harju Maakohtu
26. aprilli
27. a otsuse tühistamist V. Mihhailovi süüditunnistamises ja kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kaitsja argumendid on järgmised. 8.
28. Arutatavas asjas esineb KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmisalus, s.o V. Mihhailov tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi kuriteo toimepanemises, milles kaassüüdistatavad on üldmenetluses õigeks mõistetud. 8.
29. KrMS § 373 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei saa Riigikohus ise õigeksmõistvat kohtuotsust teha, sest kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosas ei ole tõendeid analüüsitud ja Riigikohtul ei ole võimalik veenduda, missugustele tõenditele maakohus V. Mihhailovi süüditunnistamisel tugines. Seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks kohtueelseks menetluseks Riigiprokuratuurile, kellel on ühtlasi õigus otsustada kriminaalasja jätkamise otstarbekuse ja seaduslikkuse üle.
30. Teistmisavaldusele esitas vastuse riigiprokurör Piret Paukštys, kes nõustub teistmisavaldusega ning palub Harju Maakohtu
31. aprilli
32. a kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 8 sätestab, et teistmise aluseks on kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Selle sätte tähenduses on teistmisaluseks kohtuotsuste vastuolu olukorras, mil eelnevalt on lihtmenetluses kuriteo kaastäideviija või kuriteost osavõtja süüdi tunnistatud, hiljem on aga üldmenetluses samas kuriteos süüdistatav isik õigeks mõistetud.
34. Kriminaalasja asjaoludest nähtuvalt on V. Mihhailov kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kuritegudes, mille ta pani toime grupis isikutega, kes on hiljem üldmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Järelikult esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud alus V. Mihhailovi kriminaalasja teistmiseks, mida on enda seisukohtades tunnistanud ka riiklik süüdistaja.
35. Eelöeldust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium täies ulatuses Harju Maakohtu
36. aprilli
37. a otsuse V. Mihhailovi süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 22lg 3 ning § 255 lg 1 järgi.

Arvestades, et süüdistusasi lahendati kokkuleppemenetluses, tuleb kriminaalasi saata Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kaitsja teistmisavaldus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)