Obsah (10)
§ 3111§ 417§ 422§ 415§ 695§ 701§ 654§ 392§ 173§ 149RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-99-15 Määruse kuupäev Tartu, 7. oktoober 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Malle Seppik ja Ants Kull Kohtuasi Kasenurm
§ 3111
lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega on tõendatud, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu
- augustil
- Kuivõrd menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud, peab kostjal olema kaja esitamisel näidatud ka tegevusetuse mõjuv põhjus. Lisaks peab mõjuv põhjus olema selline, mis takistas kostjat tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (
§ 417lg 2).
Kostja väidetest nähtuvalt oli kostja seaduslik esindaja enne puhkusele minekut 1. septembril 2014 teadlik sellest, et kostja vastu on esitatud hagi. See, et kostja seaduslik esindaja pidas vajalikuks puhkusele minna ilma hagimaterjalidega sisuliselt tutvumata, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks.
§ 422
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eespool nimetatud asjaolusid ei ole kostja kajas välja toonud.
- Kostja palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus oleks pidanud kaja rahuldama ja asjas menetluse taastama, kuna lisaks hagile tähtajaks vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolule esineb ka seaduslik alus kaja rahuldamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus jättis
- märtsi
- a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kajas ega kaebuses esile toonud mõjuvat põhjust, mis oleks tema seaduslikul esindajal takistanud õigel ajal hagile vastamast. T. Tuisk ei ole eitanud, et ta sai
- augustil 2014 e-toimiku kaudu menetlusdokumente, vaid väidab, et tal ei olnud võimalik hagiavaldusega tutvuda. Samas nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et
- augustil 2014 saadeti kostjale hageja taotlus, hagiavaldus koos lisadega ning maakohtu
- juuli
- a ja
- juuli
- a määrused, kokku 16 dokumenti. Samuti nähtub KIS-st, et kostja seaduslikule esindajale T. Tuisule on hagiavaldus kätte toimetatud
- augustil 2014 kell 10.
- Seega pidi T. Tuisk talle edastatud menetlusdokumendid, mille hulgas oli ka hagiavaldus, avama e-toimikus või kinnitama nende vastuvõtmist dokumenti avamata või võimaldama muul isikul e-toimikus dokumente näha, sest dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (
§ 3111lg 3).
Juhul, kui kostja seaduslikul esindajal oli
- augustil 2014 probleeme dokumentide avamisega, oleks ta pidanud kohe pöörduma kohtu või ka e-toimiku kasutajatoe poole. Kuna kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse kätte
- augustil 2014, tuli vastus hagiavaldusele esitada kohtule hiljemalt
- septembril
- Toimiku materjali põhjal ei ole võimalik nõustuda kostja käsitlusega, et tal oli võimalik kohtumaterjaliga tutvuda alles puhkuselt naastes
- septembril
- Isegi juhul, kui dokumentidega olekski ilmnenud mingeid tõrkeid, oli kostja seaduslikul esindajal enne puhkusele minekut piisavalt aega, et kohtuga ühendust võtta ja välja selgitada, mis dokumendid kohus talle edastas. Nähtuvalt KIS-st ja kohtutoimikust võttis kostja kohtuga ühendust esimest korda aga pärast tagaseljaotsuse saamist, esitades kaja. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja viibis 1.−
- septembrini 2014 puhkusel, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ega anna alust kaja rahuldada ja menetlust taastada. Kuigi kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja nõue oleks õiguslikult põhjendamatu, käsitles ringkonnakohus ka küsimust, kas hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavaldus selles esitatud nõude ulatuses avalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruse ning rahuldada kaja. Kaebuse järgi ei ole kostja hagiavaldust
- augustil 2014 kätte saanud. Kohtud on pimesi uskunud infotehnoloogilisi lahendusi, ilma et oleksid asja sisusse süüvinud. Avalikus e-toimikus olid hagejale
- augustil 2014 kättesaadavad vaid 4 dokumenti, nende hulgas ei olnud hagi. Selle tõendamiseks esitas kostja tõendina seadusliku esindaja e-kirja J. Reedele, mille manuses oli vaid 4 dokumenti. Kostja suhtles ka maakohtuga, kes edastas hagimaterjalid
- septembril 2011, mil seaduslikul esindajal oli esimene puhkuse päev. Avalik e-toimik ei võimalda eelnevalt näha vastuvõetavate dokumentide koosseisu ja mahtu. Seega vajutatakse linki „võta dokumendid vastu" sisuliselt pimesi, teadmata, kas seal on kõik dokumendid olemas või mitte. Menetluse taastamise alus on
§ 415lg 1 p 1, vaja ei ole mõjuvat põhjust.
Hagi ei ole ka õiguslikult põhjendatud.
- Hageja leidis vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Asi tuleb
§ 701lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Riigikohtu menetluses vaieldakse selle üle, kas kostjale toimetati hagiavaldus kätte
- augustil
- Kostja on seisukohal, et talle ei olnud
- augustil 2014 dokumente e-toimikus vastu võttes nähtavad kõik dokumendid, mis seal pidanuksid olema, sh puudus hagiavaldus.
- Kolleegiumi hinnangul annavad menetluses ja määruskaebuses esitatud asjaolud vähemalt alust kahelda selles, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte
- augustil 2014, nagu kohtud on leidnud. Kostjale hagiavalduse kättetoimetamise asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik saata asi tagasi ringkonnakohtule. 12.
§ 3111
lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Riigikohus on olnud seisukohal, et kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui
§ 3111lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle
§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud, vt Riigikohtu 8.
aprilli
- a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p
- Ringkonnakohus on kostjale määruses kaks korda ette heitnud seda, et kostja ei pöördunud kohe pärast probleemi tekkimist kohtu või e-toimiku kasutajatoe poole. Samas ei ole ringkonnakohus analüüsinud kostja maakohtule kaja lisana esitatud tõendit (tl 73) selle kohta, et kostja pöörduski kohtu poole hagimaterjalide saamiseks. Kostja tõendist nähtuvalt on kohus saatnud
- septembril 2014 kostja seaduslikule esindajale kahe e-kirjaga kohtuasja materjalid, sh hagiavalduse. Asjaolule, et kostjal võis
- augustil 2014 olla probleeme e-toimikust hagiavalduse leidmisel, viitab ka kostja ja J. Reede kirjavahetus (tl 137-138), mis esitati tõendina ringkonnakohtule. Ka selle tõendi kohta ei ole ringkonnakohus seisukohta võtnud. Tõendite hindamata jätmise tõttu ei vasta ringkonnakohtu määrus seaduse nõuetele (
§ 654lgd 4 ja 5, § 667 lg 1 esimene lause) ning tuleb tühistada.
14. Kolleegium lisab täiendavalt, et menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. Asjakohaste tõendite esitamise kohustusele peab
§ 392lg 1 p 4 kohaselt tähelepanu juhtima kohus.
Välistatud ei pruugi olla see, et e-toimiku süsteemis talletatud tehniliste andmete alusel on võimalik tuvastada, millised dokumendid olid
- augustil 2014 e-toimikus nähtavaks tehtud, st kas võis esineda olukord, et hageja nägi ja võttis vastu 4 dokumenti, kuid süsteem registreeris rikke tõttu rohkemate dokumentide kättetoimetamise. Praegusel juhul olnuks kohtul võimalik asjaolude väljaselgitamiseks lisaks nõuda kostjalt tõendeid selle kohta, millal ja mil viisil pöördus kostja maakohtu poole palvega saata talle hagimaterjalid ekirjaga. Kohtu poole pöördumise vajadus võis tekkida sellest, et hageja ei saanud e-toimiku kaudu kätte hagiavaldust. Võimalik oleks kontrollida ka kostja väiteid vestluste kohta maakohtu kantseleiga. Kostjalt saanuks täpsustavalt küsida sedagi, mida vastas kostja J. Reede kirjale (tl 138), milles J. Reede küsis kostjalt hagiavalduse olemasolu kohta. Selle kohta ei ole kostja kohtule midagi avaldanud. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas hagiavalduse saab lugeda
- augustil 2014 (või mõnel muul sellele järgneval kuupäeval) kostjale kättetoimetatuks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse ülejäänud väidetele.
- Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.
Jaak Luik, Malle Seppik, Ants Kull