3-1-1-71-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-71-15

1. oktoober 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Lea Kivi Thomas Kraali tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-9445 Thomas Kraali kaitsja vandeadvokaadi abi Gretta Oltjer, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Jaanika Kõrgmaa
4. september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a kohtumäärus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. juuli
9. a määrusega loovutati Thomas Kraal Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks tingimusel, et mõistetud karistus tuleb täita Eestis.
10. T. Kraal tunnistati süüdi Helsingi Linnakohtu
11. detsembri
12. a otsusega erakordselt suure koguse narkootilise aine amfetamiini omandamises ja selle salaveo organiseerimises ning talle mõisteti vangistus pikkusega 12 aastat 10 kuud. Helsingi Ringkonnakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmist alustas süüdistatav
15. juulil
16. Soome Vanglate Amet esitas
17. novembril 2010 Justiitsministeeriumile taotluse T. Kraali karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. T. Kraal asus karistust kandma Viru Vanglas.
18. Viru Maakohtu
19. veebruari
20. a määrusega jäeti T. Kraali taotlus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse eesmärkidega ega vasta kuriteo raskusele.
21. Tartu Ringkonnakohtu
22. märtsi
23. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning T. Kraali vabastamist karistuse kandmisest. Alternatiivselt palub kaitsja rahuldada T. Kraali taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ja kohaldada talle elektroonilist valvet. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
25. Tulenevalt KrMS § 482 lg-st 1 ja § 483 lg 1 p-st 1 on välisriigi otsuse täitmine Eestis võimalik vaid selle otsuse tunnustamise järel. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel tuleb alati ette võtta mõistetud karistuse täpsustamine (Riigikohtu määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05). Samal seisukohal on ka õigusalane kirjandus. Eesti kohus ei ole Helsingi kohtu otsuse täitmist lubatavaks tunnistanud, mistõttu selle täitmine on õigusvastane.
26. T. Kraal on igal juhul õigustatud vabanema karistuse kandmisest samadel tingimustel, kui see oleks toimunud Soomes, sest täidetakse Soome kohtu otsust. Võrreldes ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga Soomes, on karistuse kandmise tähtaeg Eestis pikenenud de facto vähemalt 25 kuu võrra (kui isik vabastatakse 2/3 karistusajast ärakandmisel). Lisaks on juba kantud karistus täitnud oma eesmärgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Esmalt käsitleb kolleegium küsimust sellest, kas Soome kohtu tehtud T. Kraali süüdimõistva otsuse täitmine Eestis on seaduslik. Kaitsja viitab kassatsioonis asjaolule, et Soome kohtuotsust, millega T. Kraal tunnistati süüdi narkootilise aine käitlemises, ei ole Eestis tunnustatud, mistõttu selle täitmine Eestis ei ole lubatav ega seaduslik.
28. T. Kraal loovutati Soomele Harju Maakohtu
29. juuli
30. a määrusega Euroopa vahistamismääruse alusel. T. Kraal on Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elukoht, mistõttu KrMS § 492 lg-st 3 tulenevalt seati loovutamise tingimuseks T. Kraalile mõistetud karistuse täitmine Eestis. Maakohtu määrusest järeldub, et loovutamismenetluses vastava tingimuse seadmisega võttis Eesti endale ka kohustuse vangistusega karistatud isiku ülevõtmiseks ja tema karistuse täitmiseks Eestis. Kolleegium märgib, et isiku loovutamist otsustab kohus, kes kontrollib nii KrMS §-s 436 kui ka KrMS §-s 492 loetletud isiku loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude esinemist ja annab nõusoleku selleks, et kui teine Euroopa Liidu liikmesriik teeb kriminaalmenetluses süüdimõistva otsuse Eesti kodaniku ja alalise elaniku suhtes, täidetakse karistus Eestis. Sel juhul ei rakendu kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud kord välisriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja otsuse täitmiseks on antud nõusolek juba isiku loovutamisel.
31. Kassatsioonist ei nähtu, milliseid T. Kraali õigusi rikuti sellega, et tema suhtes Soomes tehtud otsus ei läbinud Eestis tunnustamismenetlust. Harju Maakohtu
32. juuli
33. a loovutamismääruses on kontrollitud isikule etteheidetava teo karistatavust Eesti ja Soome seaduste kohaselt ning võrreldud teo eest mõistetava karistuse maksimummäärasid. Kohus nentis, et Soome karistusseaduse järgi on tegu karistatav kuni kümneaastase vangistusega, samal ajal kui KarS § 184 lg 2 näeb analoogilise teo eest ette kuni viisteist aastat vangistust. Soome üleandmistaotluse kohaselt mõisteti isikule karistusena kaksteist aastat ja 10 kuud vangistust, mis ei ületa KarS § 184 lg 2 sanktsiooni ülemmäära. Samuti ei ole kolleegiumile teada muid põhjusi, mis annaksid alust pidada Soomes mõistetud karistuse täitmist Eestis lubamatuks.
34. Väljaspool käesoleva asja piire märgib kolleegium, et juhul, kui loovutamise järgselt tehtud välisriigi kohtuotsuse täitmisel ilmneb vajadus kontrollida isikule mõistetud karistuse vastavust Eesti seadustele või lahendada muid karistuse täitmisega seonduvaid küsimusi, toimub see kriminaalmenetluse seadustiku
35. peatüki
36. jaos kirjeldatud korras.
37. Järgnevalt leiab kaitsja, et Soome kohtuotsuse täitmisel on süüdimõistetu õigustatud vabanema karistuse kandmisest tingimisi samal ajal, kui see oleks toimunud Soomes ehk karistusajast poole möödumisel. Riigikohus on välisriigi kohtuotsuse täitmise küsimust käsitlenud varasemalt
38. veebruari
39. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-6-
40. Selles määruses leidis kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel järgitakse Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Sama põhimõte tuleneb kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 9 lõikest 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. (Vt ka kriminaalkolleegiumi
41. detsembri
42. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05, p 13).
43. Kolleegium leiab, et samad põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka juhul, kui kohtuotsust täidetakse Eestis lähtuvalt KrMS § 492 lg 3 alusel seatud tingimusest. Välisriigi kohtuotsuse kodakondsuse ja alalise elukoha riigis täitmise põhjuseks on nii süüdimõistetu sotsiaalsete sidemete alahoidmine kui ka tema taasühiskonnastamine, mille tingimused tulenevad konkreetse riigi kriminaaljustiits- ja hooldussüsteemi korraldusest. Karistuse eesmärke silmas pidades ei ole Eestis põhjendatud järgida Soome vangistusest ennetähtaegse vabanemise tähtaegu ja tingimusi.
44. T. Kraalil avanes seadusest tulenev ennetähtaegse vabanemise võimalus esmakordselt nagu Soomeski karistusajast poole möödumisel. Kohtud leidsid aga, et süüdimõistetu vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 alusel elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub siinkohal maa- ja ringkonnakohtu määrustes toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Süüdimõistetul on järgnevalt võimalik karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumisel (
45. veebruaril 2017) pärast karistusest kahe kolmandiku ärakandmist. Võrreldes eeldatava ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga Soomes, pikeneb T. Kraali de facto karistuse kandmise aeg seega vähemalt 25 kuu võrra. Arvestades käesolevas asjas T. Kraalile mõistetud karistuse kogupikkust ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas väljendatud seisukohti leiab kolleegium, et see ei anna praegusel hetkel alust pidada tema kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 tähenduses.
46. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
47. märtsi
48. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)