Obsah (7)

§ 424§ 65§ 69§ 75§ 50§ 45§ 67

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 424järgi Tartu Ringkonnakohtu 30.

märtsi

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-8666 Andres Sandbergi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Ain Tali
2. september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus Andres Sandbergile Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega liitkaristusena mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse 545 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas.
8. Asendada Andres Sandbergile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.
9. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
11. Määrata Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ-le Andres Sandbergile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Viru Maakohtu
13. oktoobri
14. a kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati Andres Sandberg süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi selles, et ta juhtis 20. septembril 2014 LääneVirumaal Haljala vallas Xxxxxxx XX juures mootorsõidukit joobeseisundis. A. Sandbergi karistati vangistusega 6 kuuks.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.

juuni 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti A. Sandbergile 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lõigete 4, 6 ja 7 alusel allutati A.

Sandberg üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrati, et kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele. Lisakaristusena võeti A. Sandbergilt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada. Apellant leidis, et maakohus mõistis A. Sandbergile karistuse, mida seadus ette ei näe. Sisuliselt oli kaitsja seisukohal, et põhiseadust järgides ei saa A. Sandbergile mõistetud vangistust

§ 69

lg 1 alusel asendada mitte 1080 üldkasuliku töö tunniga, nagu maakohus seda tegi, vaid üksnes 540 töötunniga.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendas oma otsustust kaitsjal apellatsiooniõiguse puudumisega tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
4. Maakohus ei mõistnud A. Sandbergile karistust, mida

§ 424ette ei näe.

Süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendades tugines kohus

§ 69lgtele 1 ja 3.

Apellatsiooniõigust ei anna ka asjaolu, et tulevikus jõustuva

§ 69

lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma kehtivast, mitte tulevikus kehtima hakkavast seadusest.

1. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas
2. novembril
3. a määruskaebuse A. Sandbergi kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Karistusseadustiku revisjoniga muudeti

§ 69

lõiget 1 selliselt, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega oleks alates

1. jaanuarist 2015 kehtiva seaduse kohaselt A. Sandbergi karistusele vastavaks üldkasuliku töö mahuks 540 tundi.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a määrusega rahuldati A. Sandbergi kaitsja määruskaebus ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega kaitsjal kaebeõiguse puudumise kohta. Samuti käsitles kriminaalkolleegium
5. jaanuaril 2015 jõustunud

§ 69

lg 1 redaktsiooni tagasiulatuvat jõudu ja selle arvestamist kokkuleppemenetluses. Riigikohus leidis, et A. Sandbergi puhul tuleb kohaldada

§ 69lg 1 uut redaktsiooni, kuna tema süüdimõistev otsus ei olnud 1.

jaanuaril 2015 veel jõustunud.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusega rahuldati kaitsja apellatsioon ja Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus tühistati süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse ning asendas A. Sandbergile

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud vangistust 545 tunni üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et 1 aasta 6 kuu pikkusele vangistusele vastab 540, mitte 545 tundi üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu arvates tuleb lähtuda sellest, et aastas on teadaolevalt 365 päeva. 365 päevale vangistusele tuleb liita 180 päeva arvestusega, et ühes kuus on keskmiselt 30 päeva. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat A. Aasma, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Alternatiivselt taotletakse kassatsioonis A. Sandbergile mõistetud ühe aasta 6 kuu pikkuse vangistuse asendamist 545 tunni asemel 540 tunni üldkasuliku tööga.
2. Kassatsioonis ei nõustuta Tartu Ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt vastab 1 aasta ja 6 kuu pikkusele vangistusele 545 tundi üldkasulikku tööd. Kaitsja arvates tuleks lähtuda

§ 45

lõikest 1, mille järgi on ühe kuu pikkuseks 30 päeva ja aasta pikkuseks 12 korda 30 ehk 360 päeva. Ringkonnakohus on seisukohal, et ühele aastale vastab 365 päeva vangistust, millele tuleb liita 180 päeva arvestusega, et ühes kuus on keskmiselt 30 päeva. Seega on ringkonnakohus kaitsja hinnangul vastuoluliselt leidnud, et ühe aasta kohta tuleb 365 päeva vangistust, kuid järgneva poole aasta puhul tuleb võtta arvesse keskmiselt kuus olevate päevade arv. Nimetatu viib ebavõrdse kohtlemiseni, kuivõrd kohtu seisukoha järgi on aasta esimesed 11 kuud võrdsustatud 30 päeva, s.o 30 tunni üldkasuliku tööga, kuid viimane kuu 35 päeva, s.o 35 tunni üldkasuliku tööga. Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga viib 365 päeva pikkusest aastast lähtumine ebavõrdse kohtlemiseni ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Näiteks tekib probleem mõistetud karistusest juba tehtud töö või varasema kinnipidamise mahaarvamisega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses nr 3-1-1-31-15 lähtuti põhimõttest, et 1 aastale vangistusele vastab 360 tundi üldkasulikku tööd.
3. A. Sandbergi kaitsja tõstatab ka üldkasuliku töö tegemise tähtajaga seotud probleemi. Ringkonnakohus vähendas küll üldkasuliku töö tundide arvu poole võrra, kuid jättis üldkasuliku töö tegemise tähtaja samaks. Samas on kokkuleppemenetluses pooltel kaalutlusõigus kokku leppida üldkasuliku töö tegemise tähtajas. Süüdistatav soovinuks olukorras, kus üldkasuliku töö tundide arv vähenes oluliselt, ka lühemat töö tegemise tähtaega. Praktikas jagatakse üldkasuliku töö tunnid võrdeliselt kohtu määratud tähtaja peale, mil isik peab järgima ka kontrollnõudeid. Kaitsja peab võimalikuks tõlgendada

§ 69

lõiget 3 selliselt, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on kohtu määratud maksimumtähtaeg ning selle raames on süüdimõistetul õigus üldkasulik töö kiiremini ära teha. See tähendaks, et süüdlane peaks järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vaid seni, kuni kõik kohtu määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud. Sellise tõlgenduse puhul ei pea kassaator vajalikuks kriminaaltoimikut prokuratuuri tagastada. 10. Kassatsioonivastuses ei vaielnud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali kassatsioonile vastu ja leidis, et õigusselguse ning seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil tuleks kaebust menetleda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Riigikohus selgitab kõigepealt

§ 69rakendamisel karistuse ümberarvutamise üldisi põhimõtteid (I).

Seejärel lahendab kolleegium kassatsioonis tõstatatud küsimuse A. Sandbergile mõistetud karistuse asendamise kohta üldkasuliku töö tundide arvu (II) ja tähtaja osas (III). Lõpuks osutab kolleegium väljaspool kriminaalasja lahendamise piire karistustähtaegade arvutamise regulatsiooni puudustele (IV). I 12. Kaitsja on põhjendatult tõstatanud küsimuse, kas üheaastase või seda ületava vangistuse asendamisel tuleb 1 aasta vangistust asendada 360 või 365 tunni üldkasuliku tööga. Teisisõnu, kas üldkasuliku töö tundide arvutamisel tuleb teisendada karistusena mõistetud aasta kohe päevadeks (365 päeva) või kõigepealt kuudeks ja siis päevadeks (360 päeva). 13.

§ 69

lg 1 järgi võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Sätte järgi vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Samas ei tulene

§-st 69 ega teistest karistusseadustiku normidest vormelit, millest lähtuda karistuse ümberarvutamisel üldkasuliku töö tundideks. Selles osas valitseb selgusetus ning kohtupraktikas on lähtutud aasta ümberarvutamisest nii 360 kui ka 365 tunniks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-31-15; 29. mai 2008. a otsus asjas nr 31-1-23-08). 14.

§ 67lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva.

See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks ja ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust.

§ 45lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva.

Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse

§ 67lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks.

Sama põhimõtet rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30-päevasele vangistusele vastab 30 tundi tööd. Erinevus seisneb aga selles, et osal juhtudel arvestataksegi karistuse asendamisel kogu mõistetud vangistus ümber kuudeks ja siis päevadeks, teistel puhkudel aga loetakse üks aasta vangistust automaatselt vastavaks 365 päevale.

1. Olukorra ilmestamiseks on paslik tuua näide sellest, kuidas karistuse ümberarvestamine kuudesse või kõigepealt aastatesse ja siis kuudesse süüdlase olukorda mõjutab. Tartu Ringkonnakohtu lahendusviisi aluseks võttes tähendaks see, et 11 kuu ja 25 päeva vangistuse (355 tundi) ja ühe aasta ehk 12 kuu vangistuse (365 tundi) vahe vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleks sisuliselt 10 päeva (365 – 355 = 10), kuigi tegelikkuses on nende vangistuste pikkuse erinevus 5 päeva. Üldkasuliku töö tundide arvutamise viisi ei tohiks aga mõjutada see, kas mõistetakse vangistus alla või üle ühe aasta. Erinev kohtlemine on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12, sest sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt tulenevalt sellest, kui pikk vangistus neile on mõistetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-1-1-9-15, p 33). PS § 12 lg 1 kohaselt tuleks kõigile isikutele kohaldada kehtivaid seadusi ühtviisi. Sama põhimõte tuleneb ka PS § 3 lg 1 esimesest lausest.
4. Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 8.1). Karistuse asendamisel võetakse aluseks

§ 69

lg 1, mille järgi vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Just sellest lausest peaks sellise tõlgendamise puhul tuletama karistuse ümberarvutamise mooduse. Kuna karistusena ei mõisteta üldjuhul konkreetset kuupäevalist ajavahemikku, ei saa ka täpset päevade arvu selles vangistuses kokku lugeda enne, kui isik karistust kandma asub. Üldkasuliku töö puhul isik aga vangistust kandma ei asugi, kuid juba maakohtu otsusest peab olema näha, mitme tunni tööga mõistetud vangistus asendatakse. Samas on süüdistataval edasikaebeõigus ning maakohtunik ei saa kuidagi ette näha, millal tehtud lahend võiks jõustuda ja süüdistatav üldkasulikku tööd tegema hakata. Seega ei leia käesolev probleem lahendust pelgalt sätte grammatilisel tõlgendamisel. Lähtuda tuleb ka loogilisest ja süstemaatilisest tõlgendamisest ning isikute võrdse kohtlemise põhimõttest. 17. Kuna alla aastase vangistuse ümberarvutamisel loetakse kuu pikkuseks 30 päeva, peaks see samamoodi olema ka üht aastat ületava vangistuse puhul. Ühe aasta pikkuse vangistuse ümberarvutamisel 365 päevaks on kuu pikkuseks aga 30,4 päeva (365 : 12 = 30,4). Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes tuleks kõigi isikute karistuse asendamisel üldkasuliku tööga võtta aluseks 30 päeva pikkune kuu. Kuupõhise arvestuse kasuks räägib ka lühikese, st kuni 2 aasta ehk 24 kuu pikkuse karistuse asendamise võimalus. Kuupõhist arvestust enam kui aasta pikkuse tähtaja puhul kasutatakse nt

§ 69lg-s 3.

Kuupõhine arvestus üle aasta pikkuste tähtaegade puhul lahendab kassatsioonis toodud olukorrad ning välistab isikute ebavõrdse kohtlemise selle põhjal, kui pikk karistus üldkasuliku tööga asendati. 18. Võttes arvesse kõike eeltoodut, tuleb karistuse asendamisel üldkasuliku tööga lähtuda järgmisest skeemist. Kõigepealt tuleb teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks (üks aasta on võrdne 12 kuuga) ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel arvutada saadud kuud ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Viimaks tuleb liita tulemusele karistusena mõistetud üksikpäevad ja saadud tulemus teisendada

§ 69lg 1 ümberarvestussuhte järgi üldkasuliku töö tundideks.

19. Kui

§ 69

lg 6 alusel pööratakse täitmisele selle isiku karistus, kes ei ole teinud ühtegi töötundi, võetakse aluseks mõistetud vangistus, mitte üldkasuliku töö tundide arv. See välistab olukorra, kus üheaastase vangistuse asemel tuleb asenduskaristusena üldkasuliku tööd tegema pidanud isikul reaalselt ära kanda vähem vangistuspäevi (360 päeva) kui neil isikutel, keda karistati kohe täitmisele pööratud üheaastase vangistusega (365 päeva). Kui süüdlane on osa tunde aga ära teinud, muutub olukord tema jaoks soodsamaks ja üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks kasutatakse eelnevalt kirjeldatud kuudeks ümberarvutamise vormelit. II

1. Kolleegium tõdeb eelmärgitust lähtuvalt, et Tartu Ringkonnakohus on
2. märtsi
3. a otsusega, millega asendati Andres Sandbergile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 545 tunni üldkasuliku tööga, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p 1 tähenduses. Seetõttu, lähtudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsuse A. Sandbergile mõistetud vangistuse 545 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas. Raskendamata süüdimõistetu olukorda, teeb kriminaalkolleegium selles osas uue otsuse, millega asendatakse A. Sandbergile Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega liitkaristusena mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga. III
8. Viru Maakohus määras

§ 69lg 3 alusel A.

Sandbergile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 8 kuud ning selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. Kolleegium on seisukohal, et kuna tähtaja osas ei ole kasutatud apellatsiooniõigust ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud, ei ole kaitsjal KrMS § 344 lõikest 1 tulenevalt võimalik üldkasuliku töö tähtaega kassatsioonis vaidlustada. Puudub alus ka kassatsioonipiiride laiendamiseks, sest A. Sandbergi üldkasuliku töö tähtaeg, 1 aasta 8 kuud, on seadusega kooskõlas. Kassaatori tõlgendus, mille kohaselt ei ole kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajal sisuliselt tähendust, ei ole kooskõlas seadusega. Esmalt tuleb märkida, et

ei seo omavahel üldkasuliku töö tundide arvu ja selle tegemise tähtaega, seega ei olnud kassaatoril ka põhjust eeldada, et ringkonnakohus vähendaks iseseisvalt üldkasuliku töö tähtaega. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et eristada tuleb üldkasuliku töö tegemise tähtaega, mille on

§ 69

lg 3 alusel määranud kohus, ning tähtaega, mille määrab kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemiseks kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 27 lg 6 alusel. Esimene, kohtu poolt määratud tähtaeg on kriminaalhooldusametnikule lähtepunktiks ajakava koostamisel. Ajakava järgi ei tohi tööd alata enne, kui kohtuotsus on jõustunud, ning ajakavas märgitud tööd ei tohi kesta kauem, kui kohus on otsusega määranud. Seega on kohtu määratud tähtaeg ajakava koostama hakkavale kriminaalhooldusametnikule üksnes orientiiriks. Lisaks

§ 69

lg-le 2 seab üldkasuliku töö tähtajale piirangud ka Justiitsministeeriumi määruse „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi ka määrus) § 121. Nimetatud sättest tulenevalt võib üldkasuliku töö tegemise jaotuskava koostada selliselt, et sõltuvalt üldkasuliku töö tähtajast jäetakse üldkasuliku töö tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata kuni neli kuud. Kuna määruse § 12 lg 2 järgi koostab üldkasuliku töö ajakava kriminaalhooldusametnik, ei ole välistatud, et ta koostab ajakava ka lühema perioodi peale, kui on seda kohtu määratud tähtaeg. Selline lühem tähtaeg peab olema aga kooskõlas määruse §-ga 121 ja

§ 69lg 2 nõuetega.

Seetõttu tuleb A. Sandbergile maakohtu otsusega määratud 1 aasta 8 kuu pikkust üldkasuliku töö tähtaega pidada seadusega kooskõlas olevaks.

1. A. Sandbergi kaitsja Anti Aasmaa on esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks​- määramiseks Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ-le summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja
2. aprillil
3. a kassatsioonkaebuse koostamiseks 4 pooltundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
4. septembri
5. a otsuse p-dest 2 ja 16 juhindudes rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. IV
6. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada obiter dictum´i korras järgmist. Riigikohus on varem möönnud, et õigusselguse huvides oleks vajalik, et karistustähtaegade ja ka teiste materiaalõiguslike tähtaegade (nt aegumistähtaeg) arvutamine oleks ette nähtud karistusseadustikus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 35). Samadel põhjustel tuleks karistusseadustikus ette näha vangistuse üldkasuliku töö tundideks (ja vastupidi) arvutamise reeglid. Õigusselgusetusele selle küsimuse lahendamisel viitab kohtute erinev praktika, kus ühele aastale vangistusele on vastavaks loetud erinevalt kas 360 või 365 tundi üldkasulikku tööd. Selline lahknevus ei ole kooskõlas PS § 12 lg-st 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Kolleegium leiab, et isikute võrdse kohtlemise ja õigusselguse tagamiseks on oluline, et seadusandja määraks karistusseadustikus selgesõnalised põhimõtted vangistuse üldkasuliku töö tundideks ümberarvutamiseks ja vastupidi. /allkirjastatud digitaalselt/