Obsah (6)
§ 424§ 65§ 69§ 75§ 50§ 45RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-69-15 9. oktoober 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liik
§ 424järgi Tartu Ringkonnakohtu 30.
märtsi
- a otsus kriminaalasjas nr 114-8671 M.S kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Enn Pustak Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
- september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a otsus M.S-ile Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega liitkaristusena mõistetud üheaastase vangistuse 365 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas.
- Asendada M.S-ile mõistetud üheaastane vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga.
- Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
- Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati M.S süüdi karistusseadustiku (
) § 424 järgi selles, et ta juhtis 16. oktoobril 2014 Rakvere linnas mootorsõidukit joobeseisundis. M.S karistati vangistusega 7 kuuks.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.
oktoobri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti M.S-ile üheaastane vangistus.
§ 69
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69
lõigete 4, 6 ja 7 alusel allutati M.S üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrati, et kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
§ 75
lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele. Lisakaristusena võeti M.S-ilt
§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks.
2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada. Apellant leidis, et maakohus mõistis M.S-ile karistuse, mida seadus ette ei näe. Sisuliselt oli kaitsja seisukohal, et põhiseadust järgides ei saa M.S-ile mõistetud vangistust
§ 69
lg 1 alusel asendada mitte 730 üldkasuliku töö tunniga, nagu maakohus seda tegi, vaid üksnes 360 töötunniga.
- Tartu Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendas oma otsustust kaitsjal apellatsiooniõiguse puudumisega tulenevalt KrMS § 318 lg 3 punktist 4 ja lõikest
- Maakohus ei mõistnud M.S-ile karistust, mida
§ 424ette ei näe.
Süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendades tugines kohus
§ 69lõigetele 1 ja 3.
Apellatsiooniõigust ei anna ka asjaolu, et tulevikus jõustuva
§ 69
lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma kehtivast, mitte tulevikus kehtima hakkavast seadusest.
- Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas
- novembril
- a määruskaebuse M.S kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Karistusseadustiku revisjoniga muudeti
§ 69
lõiget 1 selliselt, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega oleks alates
- jaanuarist 2015 kehtiva seaduse kohaselt M.S karistusele vastavaks üldkasuliku töö mahuks 360 tundi.
- Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a määrusega nr 3-1-1-12-15 tühistati Tartu Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega kaitsjal kaebeõiguse puudumise kohta. Samuti käsitles kriminaalkolleegium
- jaanuaril 2015 jõustunud
§ 69
lg 1 redaktsiooni tagasiulatuvat jõudu ja selle arvestamist kokkuleppemenetluses. Riigikohus leidis, et M.S osas tuleb kohaldada
§ 69lg 1 uut redaktsiooni, kuna tema süüdimõistev otsus ei olnud 1.
jaanuaril 2015 veel jõustunud.
- Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a määrusega rahuldati kaitsja apellatsioon ja tühistati Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsus süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse ning asendas M.S-ile
§ 65
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 1 aasta vangistust 365 tunni üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et 1 aasta pikkusele vangistusele vastab 360, mitte 365 tundi üldkasulikku tööd. Selleks, et välja selgitada, mitu tundi üldkasulikku tööd vastab isikule mõistetud vangistusele, tuleb ringkonnakohtu arvates kindlaks teha, mitu päeva vangistust talle on mõistetud. Seejuures ei tule aastat teisendada esmalt kuudesse ja alles seejärel päevadesse, vaid lähtuda sellest, et aastas on teadaolevalt 365 päeva. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Alternatiivselt taotletakse kassatsioonis M.S-ile mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse asendamist 365 tunni asemel 360 tunni üldkasuliku tööga.
- Kassatsioonis ei nõustuta Tartu Ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt vastab ühele aastale vangistusele 365 tundi üldkasulikku tööd. Kaitsja arvates tuleks lähtuda
§ 45
lõikest 1, mille järgi on ühe kuu pikkuseks 30 päeva ja aasta pikkuseks 12 korda 30 ehk 360 päeva. Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga viib 365 päeva pikkusest aastast lähtumine ebavõrdse kohtlemiseni ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Näiteks tekib probleem mõistetud karistusest juba tehtud töö või varasema kinnipidamise mahaarvamisega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsuses nr 3-1-131-15 lähtuti põhimõttest, et 1 aastale vangistusele vastab 360 tundi üldkasulikku tööd.
- M.S kaitsja tõstatab probleemi ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja osas. Ringkonnakohus vähendas küll üldkasuliku töö tundide arvu poole võrra, kuid jättis üldkasuliku töö tegemise tähtaja samaks. Samas on kokkuleppemenetluses pooltel kaalutlusõigus kokku leppida üldkasuliku töö tegemise tähtajas. Süüdistatav soovinuks olukorras, kus üldkasuliku töö tundide arv vähenes oluliselt, ka lühemat töö tegemise tähtaega. Praktikas jagatakse üldkasuliku töö tunnid võrdeliselt kohtu määratud tähtaja peale, mil isik peab järgima ka kontrollnõudeid. Kaitsja peab võimalikuks tõlgendada
§ 69
lõiget 3 ka selliselt, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on kohtu määratud maksimumtähtaeg ning selle raames on süüdimõistetul õigus üldkasulik töö kiiremini sooritada. See tähendaks, et süüdlane peaks järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vaid seni, kuni kõik kohtu määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud. Sellise tõlgenduse puhul ei pea kassaator vajalikuks kriminaaltoimikut prokuratuuri tagastada.
- Vastusena kassatsioonile esitas kirjaliku seisukoha Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak. Prokurör peab Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a otsust seaduslikuks ega nõustu kaitsjaga, et ühele aastale vangistusele peaks 365 tunni asemel vastama 360 tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikus seisukohas nenditakse aga, et kohtute praktika on selles vallas erinev. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-68-15 ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a otsuse M.S-ile Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega liitkaristusena mõistetud üheaastase vangistuse 365 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega asendatakse M.S-ile mõistetud üheaastane vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga. Muus osas jäetakse ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)