3-1-1-72-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-72-15

1. oktoober 2015 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Paavo Randma Kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1, § 346, § 349, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-1916 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada.
9. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks A.K-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. A.K tunnistati Harju Maakohtu
11. märtsi
12. a otsusega lühimenetluses süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, § 215 lg 2 p 1 järgi 1-kuulise vangistusega ning KarS § 346 järgi rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära (s.o 192 eurot). Samuti tunnistati A.K süüdi KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning lähtudes KarS § 63 lg-st 1, karistati teda KarS § 209 lg 2 p 1 alusel 2-aastase vangistusega. Tuginedes KarS § 64 lg-tele 1 ja 2, mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning märgiti, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Seejärel vähendati mõistetavat liitkaristust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mistõttu kujunes A.K lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning 40 miinimumpäevamäära (s.o 120 eurot) rahalist karistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks
13. september
14. Kriminaalmenetluse kuludena mõisteti süüdistatavalt välja 1319 eurot ja 60 senti ning märgiti, et see summa tuleb A.K tasuda ositi 12 kuu jooksul.
15. A.K sai maakohtu otsuse kätte
16. aprillil 2015 ning esitas kolm päeva hiljem (s.o
17. aprillil 2015) Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotles mõistetud karistuse ja kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistatav palus teha uue otsuse, millega vabastada ta tingimisi mõistetud vangistusest või asendada see üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotles süüdistatav kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult leiti apellatsioonis, et maakohus jättis karistust kergendavate asjaoludena alusetult arvestamata süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse ja uurimisele kaasaaitamise. Samuti vabandas süüdistatav osa kannatanute ees ja hüvitas neile tekitatud kahju. Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulusid pole süüdistataval võimalik tasuda, sest ta viibib vanglas.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a määrusega jäeti esitatud apellatsioon karistuse mõistmist puudutavas osas KrMS § 326 lg 3 alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
21. Süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamine on ilmselt põhjendamatu. Maakohus arvestas otsuse tegemisel tekitatud kahju hüvitamist. Samuti selgitati kohtuotsuses, et A.K on isik, kes on pannud järjepidevalt toime uusi vargusi ja keda pole mõjutanud seaduskuulekalt käituma ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kuna A.K pani uued kuriteod toime katseajal, saab teda karistada vaid reaalse vangistusega. 3.
22. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine A.K-lt on õigustatud. Nähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja sama paragrahvi
23. lõike kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda juhul, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. A.K on töövõimeline isik ja kohtule pole esitatud ühtki tõendit, mis annaks alust arvata, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamine käib talle üle jõu. Vangistuses viibimine ei välista töötamist ning menetluskulusid on võimalik tasuda ka muu vara arvelt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. aprilli
26. a määruse peale esitas kaebuse A.K kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist. 4.
27. KrMS § 3211 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Praeguses asjas tegi ringkonnakohus määruse 11 päeva enne apellatsioonitähtaja lõppu ning riivas sellega oluliselt süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust. A.K soovis esitada apellatsioonitähtaja jooksul põhjalikumalt motiveeritud apellatsiooni, mis oleks võinud muuta apellatsioonimenetluse tulemust. 4.
28. Ringkonnakohus jättis süüdistatava apellatsiooni mõistetud karistuse osas alusetult läbi vaatamata. Kuna maakohus ei nõustunud prokuröri ega kaitsjaga ja mõistis süüdistatavale taotletust raskema karistuse, tuli sellekohast otsust eriti põhjalikult käsitleda. Eelnevast tulenevalt lasus kõrgendatud põhjendamiskohustus ka ringkonnakohtul ja seda kohustust saanuks nõuetekohaselt täita vaid kohtuotsuses. Samuti ületab A.K-le mõistetud karistus tema süü suurust. Süüdistatav pani toime ühe varguse, ühe asja omavolilise kasutamise ja ühe kelmuse ega täitnud mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust. Lisaks on süüdistatav enamikule kannatanutest kahju hüvitanud ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegusid. 4.
29. Kriminaalmenetluse kulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. A.K pole pikemat aega töökohta olnud ja tal puuduvad sissetulekud. Muu vara puudumise kohta pole kohtutele küll tõendeid esitatud, kuid arvestades süüdistatava rahalisi kohustusi, on ilmne, et menetluskulude tasumine käib talle üle jõu.
30. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, kelle hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus muutmata jätta. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist. 5.
31. Arvestades apellandi õigust esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, poleks ringkonnakohus tohtinud enne apellatsioonitähtaja möödumist süüdistatava apellatsiooni põhjendatust hinnata. Samas pole selle vea puhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kaitsja määruskaebusest ei nähtu ühtki argumenti, mis oleks võinud ringkonnakohtu hinnangut muuta. Kahju hüvitamist on karistuse mõistmisel juba arvestatud ning pidades silmas A.K korduvat karistatust, ei pruugi tema kahetsus olla siiras. 5.
32. Mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Ringkonnakohus märkis, et A.K karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, ja selgitas ammendavalt, miks on selle vaidlustamine ilmselgelt perspektiivitu. Kaitsja väited A.K varatuse osas on alusetud ja vastuolus lubadusega hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Eelnevast nähtuvalt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks.
34. Tähtis on seegi, et kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Seega on näiteks juhul, kui süüdistatav on otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada, sarnane õigus ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul, menetlusliigist sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga omakorda, et terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
35. Praeguses asjas võttis ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada. Kuna A.K kaitsja sõnul soovis süüdistatav kasutada KrMS § 3211 lg-s 1 sätestatud õigust ja esitada apellatsioonitähtaja jooksul põhjalikuma apellatsiooni, võis ringkonnakohtu viga mõjutada apellatsioonimenetluse tulemust. Seetõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eelmenetluses aset leidnud viga parandada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.
36. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
37. aprilli
38. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Uue eelmenetluse läbiviimisel tuleb arvestada asjaoluga, et KrMS § 319 lg 3 kohaselt oli A.K või tema kaitsjal õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioon 15 päeva jooksul alates A.K-le kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kuna ringkonnakohtu vea tõttu lühenes see tähtaeg alusetult 10 päeva võrra, on A.K või tema kaitsjal õigus esitada oma täiendavad seisukohad Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse kättesaamisest. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.
39. A.K kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Vanalinna Advokaadibüroole summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja
40. aprillil 2015 kaitsealuse nõustamiseks 1 pooltunni ja
41. mail 2015 määruskaebuse koostamiseks 3 pooltundi. Kokku osutas kaitsja A.Kle määruskaebemenetluses õigusabi 4 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
42. septembri
43. a otsuse p-dest 2 ja 23 ning
44. aprilli
45. a otsuse p-dest 2 ja 23 rahuldada. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)